esmaspäev, 3. detsember 2012

Valust priiks


Kaks kuud tagasi valutama hakanud parema jala achilleuse kõõlus on nüüdseks juba paremas seisundis. Päris terveks ei julge jalga veel kuulutada, vähemalt mitte enne kui olen jooksnud paar üle 100km nädalat. Viimase kolme nädala jooksul on õnneks jalg lubanud juba 70km nädalaga läbida. Aga kui joosta täis mahuga ei saa, siis olen kasutanud erinevaid alternatiivtreeninguid(ratas, sõudmine, ujumine). Muidugi kõige sellega alustasin alles pärast mõnenädalast puhkust, kus istumisest hakkasid juba süümepiinad tekkima.

Kuid kõõlus ei hakanud paranema iseenesest. Koormuse mitte andmisest puhtalt ei piisanud. Külma peale panemisest ei tundunud ka kasu tõusvat. Vaja oli midagi enamat. Valituks osutus laserravi. Ravi kestis kokku kolm nädalat ja selle aja jooksul oli kokku kolmteist seanssi. Igal korral sain 30-35minutit. Igatahes läks seis paremaks ja valu kadus ära. Nüüd kui olukord on parem peab asja mõistusega võtma. Ei tohi koormusi järsult tõsta, eriti kui nüüd on lumi maha sadanud. Nii võin väga lihtsalt olla samas seisus, kus olin kaks kuud tagasi.

Vahepeal oli Tartus võimalus siseorienteerumist harrastada. Kokku oli kolm etappi ja iga korraga läks raskusastme võrra keerulisemaks. Mõnusat ajude ragistamist neile, kes pole veel kaarte näinud.

Ärge treenimist unustage!





teisipäev, 9. oktoober 2012

Poldrijooks ja 25manna


Suunto Games-st valus achilleuse kõõlus läks iga päevaga paremaks. Esmaspäeval oli valu selline, et iga samm oli valulik. Teisipäeval oli seis parem, kuid siiski valulik. Kolmapäeval oli veel parem. Passiivne puhkus viis selleni, et neljapäeval olin valust vaba. Tegin kerge sörgi ja 4km jooksul ei andnud kordagi kõõlus tunda. Kui jalg oli korras, siis tuli kohe meelde, et samal päeval on üks jooksuvõistlus, kus olen viimasel kahel aastal käinud ja oleks taas hea teada, mis seisus hooaja lõpus olen. Jala testimise ja jooksuvõistluse vahele jäi ainult kaks tundi. Mõte oli selline, et kohe kui jalg hakkab valu tegema, tuleb jooksmine pooleli jätta.


Poldrijooks ei olnud kahjuks päris sama trassi peal ja oli natukene pikem. Üldjoontes liikus rada siiski samu teid pidi. Kuna oli seljataga passiivne puhkus ehk füüsiliselt mitte millegi tegemine, siis võtsin stardi järgselt rahulikult teiste taha. Esimene km tuli nii väga aeglane, 3:41. Kui 1,5km oli joostud, siis hakkasid kanged vastased eest ära vajuma ja jäin vana konkurendiga kahekesi. Tempo kruviti kruusateel üles ja mul oli suuri raskusi kaasas püsimisega. Tollel hetkel lohutasin end sellega, et kui nüüd tempo ära seedin, siis lõpus võin teha mida tahan. Jäi ainult küsimus, kuna peaks selja tagant välja hüppama? Kas jätta kõik viimasele poolele km või panustada pikemale maale? Igatahes võtsin rünnaku ette lauge tõusu lõpuosas, kust lõpuni jäi umbes 1,1km. Kõik laabus ilusti ja võiks öelda, et jooksus olid kergeimad km esimene ja viimane. GPS järgi oli distants 6,63 ja keskmine kiirus oli 3:28min/km. See näitab selgelt ära, et üle kivide ja kändude läinud hooaeg on organismi tühjaks tõmmanud. Eelmisel aastal oli keskmine kiirus 3:23min/km ja üleeelmine aasta 3:17min/km. Kas olen liikumas allakäigutrepil?



Kui neljapäeval ei andnud jalg kordagi tunda, siis reedel tuli viivitusega valu kohale. Õnneks mitte terav valu, aga siiski. Laupäeva hommikul 25manna võistluskeskusse liikudes oli valu taas tuntav. Taganemisteed enam polnud, tuli metsa minna ja oma sooritus ankruvahetuses ära teha. Kangasala SK-le ei olnud just kõige parem algus olnud võrreldes eelmiste aastatega, kui liiguti esikümne piiril. Nüüd kui naised alustasid teadet, siis vahe parematega kärises momentaanselt suureks ja nii me rongist maha jäimegi. Mina sain metsa grupis, kus võideldi kohtadele 22-27. Grupis olid Gustav Bergman, Andrei Hramov, Jonas Pilblad, AntonioMartínez Pérez, Bjørn Ekeberg. Kõik jõudsid joosta ja kuidas veel. Seiklus algas minu jaoks kohe vahetusalast, kust minule anti üle kaks kaarti. Kas tegemist on kaardivahetusega, et saan kohe kaks kaarti? Olen ju viimane vahetus, seinal peaks olema ainult üks kaart. Mõlemal kaardil on kirjas 25.vahetus. Kiire kaartide võrdlusega fikseerin ainult selle, et esimene punkt on mõlemal kaardil sama. Istusin kohe grupi sappa. Esimese punkti juures oleksin peaaegu elu kaotanud, kus kohe punkti võtmise järgselt libisesin kividel selg ees kaljunuki pihta. Sain paugu otse abaluu vastu. Oleksin 20cm rohkem libisenud, siis... Igatahes tuli suurest valust hoolimata püsti tõusta ja grupile järgi jõuda. Ühe kaardi otsustasin püksi pista, ei soovinud metsa alla visata. Teise etapi lõpus vajus grupp eest ära. Õnneks kahe isikuga suutsin silmsideme taastada, olin jäänud Pérezi ja Ekebergiga. Teise etapi lõpus tuli pähe, et miks sain kaks kaarti. Seinale oli pandud eraldi kaart viimase vahetuse ühisstartinute jaoks, kelle rada oli tunduvalt lühem. Aga kumb kaart on minu käes? Selle teada saamiseks läks palju aega, kuna kaart mille olin püksi pistnud, oli vajunud niivõrd alla, et jooksu pealt selle kätte saamine võttis üle kilomeetri. Lõpuks sain rajad võrreldud ja minu õnneks oli mul käes juba õige kaart. Kuid kui oleksin alguses õige kaardi metsa alla visanud, siis oleksin olnud teistest 10minutit kiirem ja kogu võistkonna ühise töö viinud tühistamisele. Õnneks sain rahulikuma südamega raja lõppu läbida. Vaatepunkti järgselt üritasin sisuliselt igal etapil leida natuke oma varianti, et saada grupi tagumisest otsast ette. Eelviimases punktis saime kätte veel Koovee, mis mõjus minule kui punane rätik härjale, kuna Kangasala SK ja Koovee on ühe piirkonna klubid ning nende vahel on põhimõtteline heitlus. Olin küll umbes 20meetrit grupist maas eelviimase punkti juures, kuid see ei takistanud kolmest konkurendist esimesena viimase punkti juurde jõudmast. Kolm tüüpi kihutasid 100meetrit eemal olevasse avatud raja lõpusirge suunas. Mina kui grupi viimane korrigeerisin ja läksin üksi õigesse kohta. Väike võit, igatahes klubi jäi rahule ja Koovee viimane vahetuse jooksjat tögati korralikult kogu õhtu. Lõppkohaks tuli 24. ja esimesed 25 said auhinnaks väikse meene. Kaotust tuli liidritele u4,5minutit juurde, kuid antud hetkest võtsin maksimaalse. Jalg andis sisuliselt terve rada tunda, nüüd ei jää muud üle kui puhata.

teisipäev, 2. oktoober 2012

Suunto Games 2.päev


Vead:
7.KP - Kompassi mitte jälgimine. (1:10)
8.KP - Punktist lõuna poole oli sama sugune nina, nagu seda on punkti juures. (0:05)
9.KP - Ei suutnud kaardilt orienteerumiseks vajalikku infot kätte saada. (0:35)
11.KP – Ei orienteerunud punkti rõnga keskkohani välja. (0:05)
13.KP – Punkt tuli varem vastu kui ootasin. (0:05)
14.KP – Ei näinud punkti ega ka objekti võsas. (1:15)
15.KP – Võsast välja rabelemine vales suunas ja siis kaardi valesti tõlgendamine. (0:25)
18.KP – Ei näinud punkti ega ka objekti võsas. (1:30)
19.KP – Ei orienteerunud. (1:00)
20.KP – Võtsin suuna sihi, mitte põhja-lõuna joone järgi. (0:50)
22.KP – Ei kujutanud ette, et see nõlv võib nii suur olla ja siis ei julgend piisavalt alla kohe minna, vaid passisin nõlva peal. (0:15)

Kokku viga 8:15.
tulemused (kaks päeva koos)

Hetkeseis on selline nagu ta hetkel on. Pean tunnistama, et orienteerumisvorm ei ole päris see, mis see peaks olema. Samas Põlula kaardi skeem jääb minule arusaamatuks seni kuni keegi selle maastiku mõnekümne aasta pärast uuesti üle joonistab. Või tuleb minna leedu keele kursustele.

Nädalavahetusel ei saanud ilma vigastuseta. Nimelt parema jala achilleuse kõõlus on saanud tõsise ülekoormuse. Laupäeval enne starti ei olnud midagi. Laupäeva õhtul andis vahepeal kergelt tunda, oli selline tunne, nagu oleks kuhugi jala ära löönud. Pühapäeva hommikul soojendust tehes oli asi vähe tõsisem. Igal jooksusammul käis väike valu läbi. Soojenduse ajal läks natuke paremaks ja enne vahetult enne starti unustasin üldse ära, et selline probleem on. Metsas andis ka paar korda tunda. Aga pärast riiete vahetamist läks kõõlus nii valusaks, et kõndides tõuget tehes oli valu pidevalt sees. Lihtsam oli teisel jalal hüpata. Esmaspäeval oli seis sama. Kasutusele võtsin kannatoe, mis tõstab kanna natuke kõrgemale, et pinget kõõluses vähendada. Nüüd teisipäeva hommikul tundub, et seis on parem. Eks näis...

laupäev, 29. september 2012

Suunto Games 1.päev

1.päev
Vead:
2.KP - Teede ristist vales suunas liikumine. Ei suutnud leida põhja-lõuna joont teiste joonte keskelt ja olin võtnud suuna sihi järgi.(1:15)
5.KP - Lugesin end ette ja hakkasin vales süsteemis liikuma. Punktile lähemal olles ei näinud punkti.(8:00)
6.KP - Vale soo ots.(0:40)
17.KP - Etapi keskel sihi mitte nägemine ja vales suunas liikumine.(0:40)
Kokku: 10,5minutit

tulemused
vaheajad

teisipäev, 18. september 2012

Soome MV lühirada ja teade

Soome MV lühirajal on nii palju startijaid, et seal on vaja teha eeljooksud. Meeste põhiklassis oli stardinimekirjas üle 300 orienteeruja, kes olid jaotatud kuue eeljooksu rühma vahel. Finaali pääseb 50. Eeljooks on nii lühike, et seal võib väiksema vea korralgi finaalist välja jääda.

Esimese etapi läbisin kindla peale lagedate lohkude ja seljandiku kaudu. Teine etapp ei tundunud keeruline. Tuli minna suunaga teele ja siis läbi kahe lohu punkti. Aga asja tegi raskeks see, et ei oska suunda võtta. Olen täiesti kindel, et vaatasin kompassilt suunda mitu korda enne teele jõudmist. Kuid gps-teekond näitab, et olen kohe punktist väljudes läinud vales suunas. Sinna kadus võimalus pääseda finaali, kui aega kulus sinna punkti jõudmisele 3minutit rohkem kui oleks pidanud. Järgmistel etappidel sai veel korralikult pingutatud, kuid viimasel paaril etapil sai hoog maha võetud. Ei olnud mõtet end tühjaks joosta, kui mängus ei ole finaali koht.
lühiraja eeljooks



Teates jooksin viimast vahetust. Maastik oli küllaltki raske füüsiliselt, nõlvad olid järsud ja kohati veel väga libedad. Paar korda kadus jalg kuhugi sambla alla olevasse auku. Õnneks piirdus see vaid valuga. Metsa sain 18.kohal ja välja tulin 22.kohal. Need neli kohta otsustati teisel etapil, kus mina, kui silmaklappidega isik, ei näinud õiget rajavalikut. Minu jaoks oli olemas ainult kaks varianti. Kas otse ja vasakult poolt järve või otse ja paremalt poolt järve. Jäin isegi kohe etapi alguses oleva tee peale seisma umbes 10sekundiks seisma, et leida mingi hea variant, aga ei leidnud. Nii tuli hoobilt vale variandiga 5minutit kaotust parimale. Ülejäänud rada kulges orienteerumise suhtes paremini, kuid ka seal tuli vigu, aga õnneks ei midagi katastroofilist.

teate viimane vahetus

pühapäev, 2. september 2012

reede, 31. august 2012

teisipäev, 21. august 2012

EMV tavarada ja teade

Ettevalmistus EMV-deks oli küllaltki konarlik. Kui juuli esimeses pooles sai Kainuust tagasi tuldud Tamperre, siis kõvemal pinnasel jooks ei tahtnud põlvedele kõige rohkem meeldida. Esialgu tundus, et tuleb lihtsalt natuke pehmemal pinnasel joosta ja kõik läheb iseenesest paremaks. Nii kahjuks see ei olnud. Kaks nädalat enne EMV tavarada olid põlved nii valusad, et isegi istudes olid valusad, rääkimata joostes. Ei jäänud muud üle kui istuda ratta selga. Sain enda kasutusse ühe vana maastikuratta, mille kummid olid esimeste treeningkordade ajal päris tühjad, kuid see ei seganud tegemast näiteks 75km sõitu. Lisaks mitmetele rattatrennidele proovisin esimest korda basseinivees jooksu. Huvitav kogemus oli, justkui nagu liigutaks ennast, aga edasi liikumine aega nõudev. Kokkuvõttes sai tehtud suures koguses aeglasi liigutusi enne tavarada, rattaga sõitmine röövis igasugu värskuse liigutusest. Kui mõtlen kaks nädalat enne tavarada olnud valule, siis olen väga rahul sellega, et üldse sain tavaraja stardis olla. Põlved natuke andsid tunda, aga see oli minimaalne võrreldes esialgsega.

Kuna olin olnud viimased kaks kuud Soomes, siis Eesti metsas orienteerumine tundus täiesti teistsugune. Õnneks sai käidud päev enne võistlusi kõrval maastikul oludega kohanemas. Tavarajale läksin head orienteerumissooritust tegema. Vajadusel võtsin etapi alguses mõned kõndmise sammud, selle asemel, et pea seljas ilma plaanita kuhugi joosta. Jooksu esimene osa ehk siis kuni kõige pikema etapi algusse sujus tehniliselt ilusti. Ainult viiendast punktist välja joostes oleks võinud kompassi kasutada. Pikal etapil, mis kestis üle 20minuti, suutsin erinevatel osadel kokku kaotada natuke üle 2minutit. Minut on sellest joogipunkti külastamine, mille oleks võinud vabalt vahele jätta. Raja teisel poolel läks aega veel enam kaotsi. 11.KP juures ei näinud seda astangut, kus oli punkt. 15. etapi teisel poolel olin väikses segaduses, kui punkte ühendava joone all olnud tee ei paistnud kaardil. Nii läksin varem rohelisse sisse ja olin seal pikemalt kui oleks pidanud olema. Etapil 17. silm ei märganud vasakpoolset varianti läbi keeluala ja ragistasin läbi roheliste.

Nii tuli kogu raja peale 5minutit eksimusi. Igatahes lõpuks andis see tulemuseks 4.koha. Pettumust see ei valmista, kuna tõesti oli hea, et üldse jooksma sain. Füüsiliselt liikusin terve raja ühe kiirusega, kustumise hetke ei tekkinud. Aga kiirus oli tegelikult täiesti hale, aga hea, et niigi läks.
tavaraja tulemused
tavaraja gps
tavaraja teekond
Teade pärast tavarada ei ole kõige tavalisem, aga lootus püsis, et jõuab sellegi läbida. Kenny tegi oma töö ideaalselt, tuli esimesena. Tauno natuke susserdas, aga tuli siiski heal teisel kohal. Mina aitasin langevale lehele kaasa ja langetasin võistkonna kolmandale kohale. Minu orienteerumine oli igati allapoole arvestust. Eksisin palju, lausa 7,5minutit jagu ja lisaks kaotasin füüsilisega.. Tuli välja, et sellist stabiilsemat sooritust jätkus ainult tavaraja jaoks. Sellest tuleb omad järeldused teha ja nüüd nädalavahetusel Soome MV tavarajal kasutusse võtta. Laupäeval on eeljooks ja pühapäeval finaal. Eks paista, kas tuleb välja.
teate tulemused
teate gps

teate teekond

tavaraja arutelu

võistkond

laupäev, 4. august 2012

Pirkkalan yöhölkka – kuidas ma keenialaste käest pähe sain


 Kolmapäeval osalesin 10,6km pikkusel krossijooksuvõistlusel. Rajast 0,7km oli asfalti, 1,2km saepuru rada ja ülejäänud kruusatee. Tuli joosta kaks korda 5,1km ring ja siis natuke lisaks. Tõusu jagus rajale, eriti andis see tunda teisel ringil, kus minek polnud see sama, mis esimesele ringil. Ringiajad tulid 17:14 ja 18:12. Kolmandast km alates hakkas pistma paremas küljes, mis kestis jooksu lõpuni. Keskmine km aeg tuli 3:27.

Jooksul osales ka kaks Keenia meest ja üks naine. Mehed kadusid mõne km jooksul silmist. Naisega, kes jooksis ainult ühe ringi, suutsin esimese ringi peaaegu koos joosta. Lõpuks kaotasin võitjale 5:24, keenlane parandas rajarekordit üle 4minuti. Mees on jooksnud staadionil 10000m 27:41.


profiil

raja kaart









garmini vaheajad



Pildid: pirkkalanyoholkka.blogspot.com/

kolmapäev, 1. august 2012

Lahti-suunnistus

Viimased võistlused on läinud kergelt öeldes halvasti. Nii ka viimasel korral. Nädala sees käisin kaks korda neli tundi rogaini punkte metsa viimas. Selline rahulik kulgemine rattaga ja joostes. Nii võis teha, kuna laupäeval toimunud võistlus pole tähtis. Ilm võistluse ajal oli kohutavalt palav ja rajale jäi ainult üks joogipunkt. 1:15000 kaardi hoomamine ei olnud kerge. Kui ma ei eksi, siis see oli kolmas 1:15000 kaardiga võistlemine sellel hooajal. Maastik oli aeglane, füüsiliselt kehvemas seisus olles tekib selline tunne, et ei liigugi edasi. 

Poole raja peal sain mitu sutsakat minu jaoks nähtamatuks jäänud astlaliselt. Üks mats kuklasse, teine sääre esisele. Kui liikumine oli niigi vaevaline, oli vigu tehtud, kurk kuiv, pea paks, siis polnud mõtet edasi pingutada. Sörkisin väga rahulikult lõpuni. Jooksu järgselt tuli välja, et olin neid sutsakaid veelgi saanud, aga ei tundnud neid. Igatahes õhtul oli vasaku jala hüppeliigese juures jalg täiesti paistes. Nagu oleks jala täiesti välja väänanud. Kukla juurde saadud sutsakast oli kaela vasak pool kange ja pisut paistes. Paistetus taganes alles kolm päeva hiljem. Igatahes ebameeldiv kogemus, mida võib vahepeal juhtuda. Eelmine sarnane juhtum oli aastal 2006. Teisel päeval jätsin mõistagi startimata.

tulemused
1.päev

kolmapäev, 25. juuli 2012

Tampere-suunnistus


Kahe päevaga juhtus metsas paljugi. Esimesel päeval esimesel laskumisel väänasin jalga, teise punkti järgselt ei tahtnud kompass enam tööd teha, lõhkus end käe ja kalju vahel ära. Kui oleksin tahtnud kompassi terveks jätta, siis oleks katkise kompassi asemel hoopis pea. Suvila ala kõrval astusin naela jalga. Maastik ise oli väga huvitav, aga mets oli läbi märg ja kividel-kaljudel liikumine ohtlik. Kahe rajavalikuga kaotasin kokku kuus minutit. Muidugi omaette tegemine oli ilma kompassita orienteerumine. Õnneks orbiidile selle tõttu ei läinud, aga mõnel korral suutsin siiski ära kalduda.

Teisel päeval toimunud lühirajal oli päike väljas ja mets kuivem. Nii sai julgemalt liikuda, aga orienteerumise julgus sai otsa viiendas punktis. Jõudsin punkti, kontrollisin numbrit ja ei klapi. Umbes 20meetrit enne puntki olin kontrollinud legendist punkti asukohta ja numbrit. Tegin rohkem kui minuti pikkuse kaare ja tulin samasse kohta tagasi. Olin mingil kombel vaadanud eelmise punkti numbrit. Kusjuures sellele minutisele kaarele minnes suutsin kaardi niimoodi kätte võtta, et lugesin neljandat punkti. Segadust kui palju. Mõne punkti pärast lagunes orienteerumine täielikult, käisin orbiidil. Lisaks veel mõned kaared.

Kahe päevaga juhtus kõik see, mis tegelikult juhtuda ei või. Õppematerjal on nüüd enda käest võtta, tuleb ainult õppida ja järgmisel korral teha rahuldav sooritus.
1.päev
2.päev
tulemused



kolmapäev, 18. juuli 2012

3000m 9:06

Koht: Kangasala
Kuupäev: 18.07.2012
Ala: 3000m
Üritus: Kangasala SK meistrivõistlused/ rekordi talgud.

Tuli uus rekord 3000meetri jooksus. Eesmärk oli joosta alla 9minuti, kuid ei suutnud soolojooksu tehes nii palju endast välja võtta. Jooksu ajal keerutas korralik tuul, mis ei loonud just kõige paremaid tingimusi. Eelmisel aastal kui ma enne MM sama jooksu tegin, siis tuli aeg 10sekundit kehvem. Ka tollel korral oli tegu treeninguga, kuid siis sain kasutada jäneste abi.

Üks kuldsuu kunagi ütles, et kui 3000m alla 9minuti ei jookse, siis tiitlivõistlustel sprindile asja ei ole. Nüüd on koondises selline seis, et MM-l Šveitsis ei jooksnud ükski Eesti mees sprinti. Lisaks sellele jääb veel meestel vastupidavusest puudu, tavaraja eeljooksus jäi üks koht kasutamata.


esmaspäev, 9. juuli 2012

Kainuu o-nädal


Tavaraja eeljooks toimus kahe päeva eest, täna ootab ees finaal, kus orienteerumine sujub minule briljantselt. Just selline on seis maailmameistrivõistlustel täpselt aasta pärast. Kuid selleks, et see teoks saaks, tuli teha palju musta tööd 1.-6.juuli Kainuus. Maastikud kus võistlused toimusid on sarnased järgmise aasta tavaraja maastikule.


1.päeva kaart, vaheajad
2.päeva kaart, vaheajad
3.päeva kaart, vaheajad
4.päeva kaart, vaheajad

GPS-seuranta 2.päev, 3.päev, 4.päev



reede, 29. juuni 2012

Crescent-iltapika

Crescent-iltapika võistlusel käisin ka eelmine aasta. Kui eelmine aasta oli väga palav päev, siis nüüd oli ilm jahe ja mets märg. Maastik oli küllaltki ebameeldiv kiiresti jooksmiseks, korduvalt lõin jala kuhugi kivi vastu ära. Leidus tuulemurdu, mida kaart ei kajastanud, aga segas orienteerumist. Kaardijoonistaja joonis sobis rohkem etapi üldsuunaliseks läbimiseks, mitte aga punktini orienteerumiseks. Kuid peab ka sellistes tingimustes hakkama saama. Rajal olin umbes kaks minutit kauem kui oleksin pidanud olema.
10.KP asukoht oli legendi järgi tipukese lõuna küljel

teisipäev, 19. juuni 2012

5000m ja Jukola


Neljapäeval jooksin esimest korda 5000 meetrit staadionil. Jooks toimus Võru staadionil ja päike paistis lagipähe. Väga keeruline oli enne jooksu prognoosida, millise tempoga tuleks joosta. 15:30 tundus aeg, mis võiks olla võimalik hea seisundi korral, vaja oli ainult ühtlast jooksu. Stardi eelselt tundus lihtne, et lähen algusest peale oma tempoga minema ja teised las teevad mida tahavad. Nii lihtne see muidugi polnud. Alguses võtsin küll kolmanda positsiooni sisse,  aga raske oli liidritest lahti lasta ja oma tempoga joosta, väikse õhuvahe küll jätsin. Esimene km tuli 3:01.9, mis ilmselgelt oli liiga kiire algus. Teisel km liidritega vahe veel pisut suurenes, kuid  jäi mingil hetkel pidama, kuni ühel hetkel hakkas minu vahe nendega vähenema. Ringiajad näitasid juba seda, et olime kõik ennast kinni jooksnud, aga joosta oli jäänud umbes pool maad. Seljad tulid mulle vastu ja teisel jooksu poolel tuli ise juhtima minna. Kui alustasin selliste ringiaegadega nagu 71-73-74sekundit, siis jooksu lõpus kangutasin ringe juba 80sekundiga. Kuidagi ma end siiski üle joone vedasin ja sain kirja aja 16:01.4. Esimesed 2,5km tuli ajaks 7:45 ja teise poole ajaks 8:16.  Raske oli joosta, kui ei tea ja ei tunneta oma piire jooksurajal. Aeglasema alguse korral võinuks aeg olla natuke parem. Vähemalt sai nüüd märgi maha ja järgmisel korral suudan loodetavasti mõistlikumalt joosta. Aja parandamine ei tohiks eriti raske olla.

Nädalavahetusel oli taas Jukola kord. Viimase paari nädalaga oli liikumiskiirus metsas tunduvalt paranenud, nii valisin endale viimase vahetuse, mida ma varem polnud Jukolal jooksnud. Metsa sain täiesti üksi, K-punkti minnes hoidsin end pisut tagasi. Orienteerumise sain algusest peale sujuma, slaalomit pidi esimestel km kõvasti jooksma eelmiste vahetuste jooksjate vahel. Natuke olin üllatunud, et teises punktis hakkas IGTISA(Gvildys) selg paistma, kes sai rohkem kui minut ennem rajale. Siis tuli ta mingitele asjaoludel minu hajutusse ja minust ta maha ta jäi. Pikemal kümnendal etapil oli ta kuidagi minu ette jõudnud. Taas kadus ta minu silmist, kuni 12.KP juures minu sappa jõudis. Mööda ei julenud ta minna, nii sain rahulikult ise punkte noppida. 18.KP-sse minnes tegin üksi suure vea, kus mäe peal lugesin teid valesti ja sattusin hämmingusse. Veast aru saades ja juba õiges suunas liikudes nägin viieliikmelist kihutajate punti(Omdal, Lysell, Mamleev, Östlin, Tranchand). Ühe punkti vahe suutsin nendega ainult koos joosta, siis pidasin mõtekaks nendega mitte koos veale minna. Nii jätkasingi üksi kuni 24.KP-ni, kui see sama punt jälle kusagilt välja ilmus. Sealt kuni lõpuni käis pidev võitlus koha eest, kiirused olid mõistagi suured ja käis pidev jõnksutamine. Keegi ei soovinud loovutada oma positsiooni. Üritasin minagi võimalikult ees tulla, kuid ei olnud seda hoogu raja lõpus. Viimasel suusaraja tõusul oleks meelsamini jalutanud üles, aga põhimõtteliselt tuli sealt hüpetega üles minna. Tõusu järgselt olid jalad nii rasked, et kui ma veel viimasest puntkist ka välja kiirendasin, siis poole lõpusirge peal pidin loobuma võitlusest, kuna vastased kaugenesid ja  reielihased olid nii valusad, et ei kannatanud lõpuni täiega panna. Tulemuseks seega 28.koht.

Kahju on natuke sellest, et top25 sekka jõudmisest jäi mõni sekund ainult puudu. Samas ega ma lõpusirgel just lihtsatelt meestelt ei saanud pähe. Ilma 18.KP minutise veata võinuks just selle suure pundi ees lõpetada. Aga mis teha, sellel tasemel loeb iga liigutus. Vähemalt sain orienteerumisega enamus rajast hakkama, umbes 70minutit oli sellist aega, kus ükski viimase vahetuse jooksja ei siblinud mul ees ja sain ilma probleemideta punktid võetud. Füüsiliselt tundsin end hästi, kergus oli olemas, aga see sobis rohkem selliseks ühtlaseks kulgemiseks. Natuke kiiremini jooksmine oli tunduvalt raskem. Vähemalt olen tulnud kevadisest raskest seisundist välja. Loodetavasti läheb seisund veel paremaks ja suudan veel kiiremini joosta.

pühapäev, 10. juuni 2012

Parem kui varem

...vähemalt nii tundub pärast tänast treeningstarti. Kooraste maastik ei olnud füüsiliselt väga nõudlik, aga tundsin, et viimasel kahel nädalal tehtud aeroobne töö on organismile hästi mõjunud. Kindlasti mõjutas paremat füüsilist seisu ka eilne Intsikurmu jooks, kus sai 14 minutiga organism tänaseks käima tõmmatud. Veasaldosse kogunes umbes minut.

Loodetavasti läheb olukord veel paremaks ja ei pea enam vaatama teiste tagatulesid.

Intsikurmu jooksu tulemused
Lõuna-Eesti karika tulemused
Lõuna-Eesti karikas

esmaspäev, 28. mai 2012

Balti MV


Füüsiline seisund pole paremaks läinud. Võiks isegi öelda, et on veel halvem kui nädal tagasi.

Tavaraja tulemused
Teate tulemused
tavarada

teade
Rohkem pilte

kolmapäev, 23. mai 2012

Euroopa MV teade

tavaraja eeljooks
Kui eeljooksud läbi said, siis oli finaalide kord. Lühiraja B-finaali tahtsin joosta hoogsalt. Alguses üritasingi, aga liikuda oli nii raske, et mingi aja pärast loobusin enda piinamisest. 

Tavaraja ja sprindi B-finaalid jätsin vahele ja tegin väga kerged päevad. Lootsin, et paar puhkepäeva on piisav puhkus organismile. Kahjuks olin liiga optimistlik ja pidin veelkord pettuma oma hetke seisus.

Teate esimestest meetritest saadik olid jalad rasked ja rippusin grupi tagumises otsas. Siis kui olin kõige rohkem punases, siis tulid ka raja kõige keerulisemad punktid ja tegin viga. Hiljem ei suutnud ka aeglasemate jooksjatega koos joosta. Lihtsalt ei jõudnud, jalad olid nagu pakud all. 

Hetkel pole muud loota, kui mingil hetkel peab füüsiline vorm paremaks minema. 
teade, 1.vahetus

kolmapäev, 16. mai 2012

Euroopa MV - eeljooksud

Euroopa MV on käima tõmmatud. Minule kahjuks suhteliselt kehvasti. Kolmest eeljooksust ei pääsenud mitte ühestki edasi. Lühirajal jäi 0:29 puudu, tavarajal 2:55 ja sprindis 0:29. 

Orienteerumise poolega olen isegi suhteliselt rahul, aga füüsiline seisund igatpidi allapoole arvestust. Aprillis põetud haigus ja sellel ajal tehtud võistlused on jätnud organismi korraliku jälje. Kiirus lihtsalt puudub.

Tavaraja gps teekonda saab vaadata siit http://www.tulospalvelu.fi/gps/20120515EOCLongMQ-B/

Rohkem tulemusi ja infot järgmiste jooksude kohta leiab http://www.eoc2012.se/
lühiraja eeljooks



tavaraja eeljooks


sprindi eeljooks

esmaspäev, 7. mai 2012

Tiomila

Tegu oli jooksuga, kus tegin väga palju valesid valikuid. Tundub juba, et igal võistlusel mõistus lülitub mõneks hetkeks välja ja tagajärjed on valusad, lausa häbi hakkab. Füüsiliselt olen paremaks läinud.
9.vahetus

esmaspäev, 30. aprill 2012

Finnspring


Umbes kaks nädalat kestnud haigusvimm on seljatatud. Haiguse ajal joostud võistlused olid möödapääsmatud, kuid vähemalt kandsid tulemust. Kvalifitseerusin kahe nädala pärast algavale Euroopa MV-le. Hea on ka see, et Rootsi laagris tugevalt põrutada saanud roie enam trennis tunda ei anna.

Eelmisel nädalal hakkasin taas pisut trenni tegema. See tähendab, et liigutasin end korra päevas ja tegin ka ühe pikema otsa. Ei olnud kerge end Vooremäe tõusudest üles lohistada. Jooksin sama aeglaselt kui tegin seda enne lume tulekut.

1.päev
Nädalavahetusel Soomes sain kaks korda „vastu näppe“. Laupäeval oli plaan joosta rahulikult, et haiguse järgselt mitte joosta kohe kaks päeva järjest võistlustempos. Läksingi rahulikult ja kadusin oma rahulikkusega teise punkti minnes täielikult. Mõningase seikluse järel leidsin end juba üheksanda punkti juurest üles ja liikusin õigesse kohta. Füüsiliselt oli tegu raske päevaga, raja teises pooles tuli paljud tõusud lausa kõndida.

teate rada
Teisel päeval oli teade ja jooksin üle pika aja esimest vahetust. Füüsiliselt tundsin end metsa all päris hästi, suuremad tõusud tulid väga raskelt. Päris mitmes kohas jätsin end kaotaja rolli, kui tegin vale rajavaliku. Seda siis kahel korral ja mõlemal korral valisin teed mööda jooksu, kahjuks osutus see valeks. Enam-vähem rahuldava soorituse rikkus ära mugavus, et on võimalik konkurentide järel sörkida. Nii läksingi 15.punkti juures hajutusse ja jäin sinna pikaks ajaks tiirutama.

Selline sooritus jätab kahetised tunded. Ühelt poolt oli tunda, et jõuan natuke juba joosta. Teisalt orienteerumine oli väga konarlik, pea poolte punktidega tuli mingi eksimus ja pooled neist tulid liigsest kaasvõistlejate jälgimisest. Hetkel tundub, et vead tulid vähesest keskendumisest oma sooritusele.
teate vaheajad ja analüüs



Nüüd mai kuus pole aega enam kesistele startidele, iga start on suure väärtusega.

pühapäev, 22. aprill 2012

EM-katsevõistlus Lätis ja Jüriöö Vastseliinas


Laupäev oli täis liikumist. Esmalt tuli sõita Riia külje alla Baldonesse, kus toimus Rigas Kausi. Tegu oli lühiraja katsevõistlusega EM-le ja lisaks oli tegu veel WRE võistlusega. Raja kulgesin suhteliselt ühtlases tempos läbi ja lihtsalt üritasin antud kaardijoonist mõista. Järgmine samm kaardijoonistaja poolt oleks panna kõik puud ükshaaval kaardile. Raja esimesel poolel oli selline tunne, et kaarti ei olegi aega lugeda, vaid pidevalt peab vaeva nägema ja vaatama kuhu astuda. Suurim eksimus tuli 18.KP-ga, kus hakkasin eksikombel 13.etappi lugema. Kuna suund oli 13.etapil võrreldes 18.etapiga nihkes, siis kaldusin vasakule ja jäin segadusse. Õnneks mõte nii palju töötas, et sain sealt umbes 40sekundilise veaga minema. Suuruselt teine viga tuli 11.KP rõnga sees, kus läks kaotsi 20sekundit. Seal oli punkt nii üksiku puu juures kui ka 20meetrit eemal orvandis. Sarnaseid juhtumeid võis märgata nii mõnegi teise punkti juures. Ülejäänud „näppu lõikamised“ olid 5-10sekundilised. Kokku tuli 1:50 viga, mis iseenesest ei ole palju antud maastikul(kaardil) ja on kevade kohta päris hea, kui vaid kiirus oleks see, mis ta peaks olema. Roided õnneks jooksu ajal tunda ei andnud.
tulemused
Seda kui palju punkte oli metsa pandud saab näha järgmistelt linkidelt:
1.päeva kõikide punktidega kaart
2.päeva kõikide punktidega kaart (ei jooksnud teisel päeval)
EM katsevõistlus Lätis
Võistluse järgselt tuli suund Vastseliina poole keerata, kus ootas ees traditsiooniline Jüriööjooks. Tervislikel põhjustel jooksin kõige lühemat meeste vahetust. Metsa sain küllaltki heal positsioonil. Üritasin liikuda öisele orienteerumisele vastavalt ehk kindla peale ja võimalusel mööda teid. Kõik see õnnestuski kuni kätte jõudis 9.etapi aeg, kus lugesin end paralleel olukorda. Hakkasin mööda soo äärt minema, aga punkti ei tule ja ei tule. Samal ajal nägin SK100 jooksjat enda vasakul käel. Mõne hetke pärast sain raiesmiku juures paika ja võtsin 2,5minutise lisakuluga punkti ära. Edasi sai natuke üritatud kiiremini joosta, mis muidugi väga ei õnnestunud, jooksin täiesti jõuetult. Lõpuks tuli see kurikuulus augupunkt, mille ohtlikusest olin teadlik ja üritas ka vastavalt toimetada, kuid ikkagi tuli minuti jagu lisa. Kolmandas vahetuses vähendasin vahet liidriga 3:07 pealt 1:34 peale. Või oleneb kuidas vaadata, äkki kaotasin 2minutit edumaad. Edasi läks võistkonnal nii nagu alati, lõpuks platseerusime kolmandal kohal.
tulemused, GPS jälgimine, video
Jüriöö
Teha kaks jooksu ühel päeval ja kuue tunnise vahega polnud kõige kergem ülesanne. Arvestades veel asjaolu, et viimase kahe nädala jooksul olen olnud tõbine ja olin ka laupäeval. Õnneks roided võistluse ajal tunda ei andnud, kuid võistluse välisel ajal küll. Sellegi poolest sai miinimumprogramm täidetud. Nüüd tahaks vaid 100% terveks saada, et ei peaks rohkem end lõhkuma haigena võistlemisega ja et saaks teha mõned väga vajalikud treeningud enne Euroopa meistrivõistlusi. Jäänud on kolm nädalat.
Pilt: Tauno esimest vahetust võitmas. Pildi autor: Andrus Sipsaka.

laupäev, 14. aprill 2012

Peko Kevad - astusin üle joone

Kui tegu poleks olnud EM katsevõistlusega, siis ei oleks end üldse välja ajanud. Aga kuna koondisse niisama ei lasta, siis oli vaja joonele minna. Ettevalmistus oli nigel, teisipäeval ja kolmapäeval ei teinud midagi. Neljapäeval lonkisin pool tundi rahulikult. Reedel tegin mõned kiiremad liigutused ka, et mitte lihtsalt ukerdama minna katsevõistlusele, vaid ka mingit kiirust omada. Kõike seda nii, et tunnen roides valu.

Enne jooksu võtsin valuvaigisti sisse, et roie väga segama ei hakkaks. Rajale läksin sellise mõttega, et jooksen seni, kuni valu lubab. Umbes 50minutit oligi selline tagasihoidlik valu, aga siis läks natuke hullemaks, aga kuna lõpuni jäi nii vähe, siis tegin töö lõpuni. Mingit kiirust mul muidugi ei olnud, mis paistab ka vaheaegadest ilusti välja, kus mul on ainult üks esimene vaheaeg ja seegi oli joostud võsas. Orienteerumisega mul probleeme polnud, seega kaotasin füüsilisega 6minutit parimale.

Kolm tundi pärast võistlust kodus kraadiklaasi alla pannes selgus, et olen igatpidi haigeks jäänud. Tegelikult juba hommikul ärgates oli suhteliselt veider tunne ja nina täiesti kinni, aga ei uskunud, et asi nii hull on. Seega juba võistluse ajal oli tõbi sees.

Kui mees ei saa aru, et on vaja end ravida, siis tuleb see selgeks teha. Haigus pani mind nüüd paika.
tulemusedvaheajad

1.ring
2.ring