Järva- ja Raplamaa MV lühirada Vetlas

Viimati sain Vetlas isiklikult võistelda kaks aastat tagasi EMV lühirajal. Enne võistlust lootsin, et rada on just rohkem reljeefirohkema ja tehnilisema ala peal. Läbitavus või õigemini nähtavus oli sellel korral tunduvalt parem, kuna hetkel puud alles hakkasid korralikult lehte minema.

S-1  Sisseelamiseks kohe natuke ebakindlale alale. Vasakult paistab soo, mis annab kindlust, et kõik hästi. Samas otse vaates keeruline kaugemale näha. Rõnga sees tegin kerge kaare ja liigun natuke vales suunas, kuid nähes, et mäe taga hakkab alla poole lohuks minema, siis korrigeerin kiiresti. Lisa 5-10sek

1-2 Suund peale, enne sood pätsi järgi korrigeerin trajektoori joonele lähemale. Soo oli märg, kuid joostav. Sohu ulatuva nina järgi oli lihtne punktile peale minna.

2-3 Optimaalset teekonda pidi teele, siis senikaua mööda teed, kuni metsaalune paistis olevat rohkem joostav ja lõige teele. Edasi diagonaalis liini alt läbi teele.  Ootan teepeal vasakut kätt orvandi ära ja võtsin suuna punktile. Mingil hetkel võis juba tajuda, kuidas lohk metsa all vastu tuleb. Punktile ilma kõhkluseta lagipähe.

3-4 Suund. Orvand etapi alguses või õigemini isegi kerge platoo oli selgesti arusaadav. Etapi viimases osas jäin mitmel korral kuhugi tuulemurru vahele põiklema. Kusjuures ka enne punkti orvandit oli tuulemurd ees, mis takistas orvandi selget nägemist. Punktis saan kaks minutit varem startinud Atsi kätte.

4-5 Ats ronib rohkem mäkke, ise võtan otsema suuna järgmise punkti suunas. Etapi keskel oli hea end lohkude järgi positsioneerida. Plaan oli otse läbi soo minna, mis oligi suhteliselt hea, kuid sohu laskumine oli tuulemurdu täis ja aeglustas hoogu. Ats oli kusagilt paremalt kiirema koridori peale saanud ja püsis ees.

5-6 Paremalt või vasakult? Metsaveo tee suunab otse orvandisse ja tuleb lihtsalt oodata, kuna punkt vastu tuleb. Etapi alguses oli taas tuulemurrus põiklemas, kuid õnneks hoidsin suuna õigena. Ats etapi alguses natuke paremalt, kuid teises pooles vajus samasse koridori.

6-7 Natuke trikikam etapp. Jälgin suunda, loen järjest lohke ja ootan, et suur lohk paistma hakkaks. Lõpu poole natuke tihedam põõsastikku ja mahalangenud puid, kuid üle nina otsa minnes punkti lohk paistab. Lahendasin päris hästi ja imestan, et Ats juba läinud, nii et ma isegi ei näinud teda väljumas. 

7-8 Orvandist alla ja oh näe, Ats tuleb saba jalge vahel vastu. Edasi hoian end nõlvale, just nii et ei tõuse ega lasku. Paremal soo/madalam koht paistab. Lõpus üle nina punkti.

8-9 Üritan mitte kuhugi kinni jäädes liini alla jõuda. Punkti vaatan kõrgepingeliini posti järgi. Liini all olid erinevad võsapuhmad, millest tuli end läbi nügida. kuid posti järgi oli lihtne suunda hoida.

9-10 Otse või paremalt? Tundus nii lollikindel variant mööda liinialust ja lagedat joosta, et valik oli lihtne. Punktile peale minemise tegi lihtsaks lõpus olev soo ja raiesmik. 

10-11 Hakkas kerge mõõnaperiood, kas sai lagedal liiga kiiresti joostud või oli rada raske?! Ilmselt mõlemat, pluss see et nüüd rada tõusis kõrgemale kuni 13 punktini. Igaljuhul soost sai enam-vähem läbi mindud nii, et kuhugi sisse ei vajunud. Tõus tuli poolenisti kõndides ja kuna suund oli õige ja väiksest orvandist sai enne punkti kindlust, siis punkt tuli ilusti vastu.

11-12 Lageda koridore kasutades teerajale, mis iseenesest võinuks suunata otse punktile, kuid kuna rada kaob jalge alt ära ja vormid tunduvad ebaselged, siis kuidagi kerge vasaku põikega kukun ikka õigesse lohku ja siis juba punktiobjektile. -+10sekundit

12-13 Iseenest kaks valikut etapi esimeses pooles, kas valget metsa ära kasutada või teeraja kaudu, aga kuna teerada oli niivõrd ahvatlev, siis kasutasin seda korra ära, millele järgnes muidugi päris korralik tuulemurru takistusrada. Orvandist üles ja siis läheb mets kuidagi eriti tihedaks kätte (palju aluspõõsastikku) ja reljeefist ei saa midagi aru. Kuidagi olen sattunud kergelt vasakule ja lohk terendab ees. Mingi valemiga näed punkti säramas paremal mäe otsas, ragistasin end sinna.

13-14 Kõik see "lõbu" jätkub, lisaks põõsastele ja muidu tihedale metsale sattusin minema täpselt sellest kohast, kus oli kõikvõimalikud kuivanud puud tihedalt ette langenud. Otsin võimalusi, et sellest kõigest ilma seisma jäämata läbi lõhkuda. Sellest välja pääsenuna oli suund natuke kaotsis, kuna jäin otsima kiiremaid koridore läbi metsa, kuid päris valgesse metsa jõudes tõmbasin end ilusti punkti suunas.

14-15 Suund, diagonaalis üle tee, orvandisse ja teisest otsas välja, mis suunas juba õiges suunas punkti.

15-16 Tõusunukist üles ja siis sai juba nina mööda mäe taha orvandisse minna. Kuna üks orvand jäi veel teele ette, siis esialgu jäin sealt vaatama, et kus punkt on, kuid kiire pilk kaardile ja teekonda oli vaja veel jätkata. +5-10sekundit.

16-17 Joosta justkui sai, kuid üldse ei tahtnud lohk vastu paista, tuli kerge lisakaar vasakult sisse.

17-F Lihsalt üle joone.

teekond

Kahe tugevaga poodiumil

teekonnad

tulemused

Laurile 1,5minutit, mis isenesest polegi väga hull, kui olin minuti jagu tuulemurrus. Kolm päeva hiljem käisin ja jooksin raja kolme lõiguna läbi ja täiesti mõistsin, et miks mõnes kohas sai aega kaotatud. Pikk etapp, mis sai võistlussituatsioonis lageda kaudu joostud, oli otse täpselt sama ajaga joostav. Seega antud maastikul ja rajal on sisuliselt kõige kiirem mööda joone alust liikudes.

Tiomila

Viis nädalavahetust järjest võistlemist on tänaseks päevaks läbi. Treenitud ja võisteldud Lätis, Soomes, Hiiumaal, Lõuna-Eestis ja nüüd Rootsis. Nüüd saab vahepeal treeningutele keskenduda, kuna Balti MV koondisse** ma ei mahtunud. 

Kangasala esindus Örebros

Rootsis sai tänu heale lennuühendusele Tallinn-Arlanda vahel sujuvalt käidud. Lennujaamast 2,5 tundi autosõitu Örebrosse. Reede hommikul minek, päeval treening võistlusmaastiku lähedal. Sealt edasi puhkus ja jõuvarude hoidmine laupäeva ööks. Kerge treening käis ka laupäeva hommikupooliku juurde.

Reedese treeningu teekond

Esialgu oli plaan selline, et jooksen 3.vahetust, kuid mehed kukkusid järjest ära ja lõpuks olin ikka oma tavapärasel vahetusel ehk avavahetust jooksmas. 3.vahetus oleks füüsiliselt hetkel rohkem meelt mööda olnud ja suuremal määral iseseisvat orienteerumist sisaldanud. Aga teras karastub tules, seega tuli väljakutsele vastu minna.

Enim pelgasin starti ja võimalikku pikka teejooksu kuni lõpuks hakkab orienteerumine. Metsas ja tehnilisel alal liikumist pidasin end hetkel paremaks. Algus oligi jooksukam, muidugi esimene kontrollpunkt oli üllatavalt lähedal, mis tähendas ka suuremat trügimist punkti juures. Etapi ise oleks võinud ka paremini lahendada. Teel teise tundus, et minnakse ainult mööda, kuid metsas muutus olukord paremaks, hakkas iseseisva orienteerumise osa.

Kui oli pool tundi joostud, siis näen enda ümber top10 võistkondi, sellel hetkel mõtlesin, et ilmselt on nad viga teinud ja kaotus on liidrile juba suur, kuid tagantjärgi saab öelda, et olin endale üllatuseks ainult minuti kaugusel liidrist. Hajutusteks olin alati valmis iseseisvalt orienteeruma.

12.etapp oli pärast stardikiirendust järgmine suurem füüsiline proovikivi. 8 minutit järjest tõusu võtta, samas rongis püsida, nõudis parajat enda motiveerimist. Tõusuga vajusidki liidrid eest ja jäin omatugevustega jooksma. 13.punktist alates hakkas raja magusam osa. Sellel alal muutus paljude orienteerumine ebakindlaks, aga kuna tundsin end kaardiga mugavalt, siis polnud probleemi oma peaga etapid ära lahenda. Enamus aega keegi ikka tiirles kusagil, kuid näiteks 17.etapi jooksin ihuüksi.

Viimases punktis. Pilt: Lars Rönnols.

Magusalt alalt väljudes oli mingi rong taas moodustunud ja sai viimased mahlad endast välja pigistada enne vahetuse üle andmist. Lõpuks tiksus kaotust 4:29 ja koht 63. Koha peale enne võistlust ei mõelnud, kuid suuremat vahet liidriga pelgasin küll. Ehk siis lõppkokkuvõttes jään oma sooritusega rahule.

Tiomila avavahetuse teekond

Kangasala võistkond ise jätkas oma tasast tööd ja mitme tugeva mehe puudumine andis võistkonna lõpptulemuses selgelt tunda. Lõpuks olime 80.kohal 307 võistkonna seas. Kaotus parimale 2 tundi ja 34minutit. Jukolaks on mehed rohkem valmis, mõnele oli Tiomila esimene võistlus ilma lumeta.

Tulemused

** Detsembris EOL assistent Annika Rihma ütles koondise peatreenerile Olli-Markus Taivanenile, et mina ei soovi kunagi enam Eesti koondist esindada. Mis on Annika Rihma motiiv ja miks ta minu kohta valetas, on keeruline öelda. Info tuli välja vahetult enne Balti MV-d, kui treenerite nõukogu oli hakanud uurima, et miks mina ei ole Balti MV koondisse määratud.

Ilves GP

Kaks füüsiliselt rasket starti seljataga. Keha polnud nendeks katsumusteks igaljuhul valmis. Esimesel päeval ühiststardist jäin rootslaste rivi lõppu kummitusena oma sooritust tegema. Ainult 11.etapi sooviks paremaks lihvida, muus osas ei teeks meetrit ka teistmoodi. 

1.päeva teekond

Kevadisest kaasikust 1.päeva finišisse. Pilt: OK Ilves

Teisel päeval eraldistardist lühirajal ei läbinud ma rada mitte isegi "tühjade kummidega", vaid tunne oli selline nagu polekski "rattaid all". Alguses jäin keskenduma füüsilisele sooritusele ja sellest ka 3.etapi vale valik ja kohmetu teostus. Pärast esimese nelja etapi tõusude ja nõlvasoode üle elamist tuli lihtsalt võitlust jätkata ja hoida trajektoor normaalsena. Õnnestus, kuid kaotus oli lõpuks sellegipoolest suur.

2.päeva teekond

Viimased sada meetrit. Pilt: OK Ilves

Võistluse koduleht

Tulemused

GPS järelvaatamine 1.päev

GPS järelvaatamine 2.päev

Maastik oli muidu kevadine ja suvega võrreldes oli nähtavus hea. Praegu võis suhteliselt lihtsa vaevaga ükskõik mis rohelisest end sirgjoones läbi suruda. Kummastav oli ainult see, et tuulemurd oli kajastatud helerohelisega, mitte siis viirutusega. Kaardijoonistaja ilmselt metsa ei jõudnud?!

Nüüd järgmisel nädalavahetusel on väljamaale minek, Rootsis toimub Tiomila nimeline suur teatevõistlus, kus stardis on kokku 300 kümneliikmelist meeskonda. Tiomila koduleht https://www.10mila.se/index.php/en/