Tuesday, April 30, 2013

Finnspring teade - pikem analüüs


Teine päev ootas ees teade. Jooksin teist vahetust, pikkus 8 km ja kaart 1:10 000. Metsa sain 11.kohal, välja tulin 12.kohal, kaotus liidrile suurenes nelja minuti võrra. Kuidas see kõik nii juhtus, selgub järgmisest pikemast jutust.

Paremaks jälgimiseks väike soovitus. Tee ekraan "kaheks", ühele poole jutt, teisele poole kaart. Nii ei pea klikkima kahe akna vahel.

S-1. Sain neljases pundis metsa, seal hulgas MS Parma Peeter Pihl. Hoog tõmmati kohe üles. Suusarajale jõudes jäin üksi tegutsema, kuna ülejäänud läksid ilmselt kuhugi teise hajutusse. Sain pikalt mööda teed joosta kuni lõpuks teede hargnemise juurest võtsin suuna punktile, mis asus mäe otsas. Eksimisvõimalust polnud.

1-2. Palju väikseid reljeefiobjekte ja nende mitte klappima saamine tegelikkusega tegi punktile mineku keeruliseks. Enne punkti suurem avakalju ala oli siiski hoomatav ja sain punkti kätte. Nägin konkurente oma hajutusse minemas. Viga kaldumise tõttu 10 sekundit.

2-3. Lõhkusin otse üle mäe, suurest orvandist läbi ja nii öelda ümber mäe nurga. Punktile peale saamine tundus kahtlane, aga ühel hetkel jõudsin rajakesele ja sain kindlust, et liigun õiges suunas. Nägin ka varianti minna paremalt ümber mägede, mis taganjärgi tark olles võinuks kiirem olla, kuna esialgu ei jõudnud kohale, et kaart on joonistatud 5 meetri joonega.

3-4. Kõrgust kaotamata ümber mäe ja suunaga kaljunuki juurde, kust pidanuks võtma suuna edasi. Läksin aga kalju juurest liiga kõrgele asja uurima. Viga 10 sekundit. Punktis nägin üle pika aja Petsi.

4-5. Liikusime samas suunas orvandist üles. Punkti eel olevaid pätse ei suutnud täpselt välja lugeda, nii tuli vahetult enne punktirõngast seisak ja korrigeerimine. Viga 10 sekundit. Pets läks oma hajutusse.

5-6. Rohelises sain Petsiga kokku. Liikusime kahe avakalju pätsi kaudu teele ja kohe risti üle. Kraavi äärt mööda ja avakaljude peale. Kuidagi ei saanud kaarti klappima. Jäin üksi seisma ja uurima asja, tegin mingi pauna. Samal ajal kajas peas, et nüüd on jooks tehtud. Natukese ukerdamise ja suure üritamise peale sain asjad klappima ja võtsin punkti ära. Paika panin end lõpuks üle lageda oleva nõlva järgi. Viga 90 sekundit. Miks see viga tuli? Lugesin end tee ületuse järgselt vale kraavi äärde.

6-7. Laskumine nina peale.

7-8. Kuna olin üksi jäänud, siis edasi tuli liikuda taas oma peaga. Otse minek tundus raske. Vasakult ümber mäe minnes oleks peale minek keeruline olnud. Läksin paremalt viirutatud ala kaudu, kus oli korralik põlvetõstejooks. Lõpus jäin punkti võtmisega hätta, kui jätsin võtmata suuna avakaljuga pätsi juurest. Viga 30 sekundit.

8-9. Suund peale, nõlvast üles. Mäe peal lugesin madalama koha välja, liikusin suunaga edasi kuni jõudsin väikse pätsi juurde, kus oli kalju ja seal laskusin punkti. Kaardilt võib tunduda, et tegu on ilusa metsaga, aga tegelikuses peab seal laveerima erinevate põõsaste vahel, mis teeb otse liikumise keerulisemaks.

9-10. Tahtmine oli minna kerge kaarega vasakult, vältides sellega punktist paremalt mööda kaldumist. Kuid millegi pärast arvasin end paremale kaldunud olevat ja liikusin vale pätsi juurde. Sarnane olukord oli ka tavaraja 17. punkti juures, kus loen end vales kohas kaarti sisse. Viga 20 sekundit.

10-11. Punkti juures moodustus taas neljane punt, näod olid kõik uued, ilmselt püüti mind kinni. Esialgu tundus, et pundil on mõte minna otse järgmisse, aga ikkagi otsustati lõpuks minna viirutuse kaudu. Etapi lõpus olin ilusti paigas, aga laskumine mäest alla tundus jube pikk, 5 meetri joon on kuidagi harjumatu.

11-12. Kinni jooks, kalduda pole kuhugi.

12-13. Punt oli veel koos, olin mõned meetrid maha jäänud, aga tõusul nõelusin vahe kinni. Punktile läheneti kindla peale ümber mäe. Tõusumeetrite vältimine osutus muidugi mõttetuks, kuna reaalselt oleks vaid mõni meeter lisaks tulnud.

13-14. Peast käis läbi ka paremalt tee kaudu minek, kuid kuna tee oli ikkagi suhteliselt kaugel ja punt hakkas otse minema, siis läksin ise ka otse. Millegi pärast kõik tõmbasid end kuidagi laiali. Igaüks oma rada pidi, alguses oli üks mul sabas, kuid temagi kadus ühel hetkel. Õnneks ise olin antud etapil täiesti kindel mida teen ja ei vääratanud. Pidepunktidena kasutasin kraavi, mäe seljandikku ja lõpus suure mäe peal orvandit.

14-15. Katastroof kaks. Algus sujub ilusti, tunnen täpselt selle koha ära, kust olin enne 2-3 punkti läinud. Siis sõidab punt sisse ja aju jookseb kokku. Valge jänes ei oska midagi teha. Lihtsam tundub kedagi jälitada, selle asemel, et ise korra seisatada ja reaalselt aru saada kaardist-maastikust. Kompassi jälgimine täielikult unaruses. Nii lohisengi kuhugi hajutuse punkti. Läheb tükk aega enne kui mõistan olukorda. Viga 2 minutit.

15-16. Olin jäänud taas üksi. Metsaveo teed pidi mäest alla. Edasi tundus radu olevat rohkem ja nende ära kasutamine orienteeridena võimatu. Õnneks jõudsin õige mäe alla.

16-17. Punktist väljumise järgselt olin võtnud endale ette etapi 17-18 ja ootasin, et kuna mulle see tee juba vastu tuleb. Suunda kontrollides ja juba päris kaugel olles sai selgeks, et olin vale etapi ette võtnud. Juhtus see ilmselt selle tõttu, et punkti numbreid tuli kontrollida legendist ja selleks tuli kaart keerata. Järgmisel hetkel ostustasin natuke tõusu vältida(ei õnnestunud), aga teiselt poolt mäge alla tulles ei suutnud hinnata oma asukohta ja jäin nõutult ukerdama. Otse minnes oleks see olnud välistatud. Viga 30 sekundit.

17-18. Juba korra läbi elatud etapp sujus nüüd ilusti.

18-19. Metsaveo radade kaudu. Suusarajalt suunaga nina kõrvalt otse punkti.

19-20. Suunaga orvandisse kinni. Paar konkurenti olid ootamas seal.

20-21. Teele ja teede ristist kahe mäe vahele suunaga.

21-22. Suunaga lõpuni välja, vahepeal tee.

22-F. Silmad maas lõpusirgel pingutamine.

Teate kaart oli prinditud kusagil koduses printeris ja oli suhteliselt raskesti loetav. Samas tavaraja 1:15 000 kaart oli loetavam ja offsetis trükitud.

Rahul teate sooritusega? Üldse kohe mitte. Pets tegi hea soorituse lõpuni välja, viis oma klubi kahe minutise eduga liidriks. Mis takistas mind sama tegemast? Kas tõesti on tegu valge jänese sündroomiga lumevabas metsas!? Viis minutit viga on reaalsus, kaks suurt viga kokku annavad 3,5 minutit.

Füüsiliselt tundsin end suhteliselt hästi, arvestades eelmise päeva pikemat võistlust. Laupäeva õhtul oli igalt poolt kange, kuid väike turistitamine Salo linnas ja saun tegid head, nii et pühapäeva hommikul oli tunne hea. Rajal hakkas raskem alles vahetult enne vaatekat, kui mäest üles minnes tõmbas jalad korralikult täis.

Eelmise aastaga võrreldes on seis sama. Samal võistlusel samad lollused. Eelmine aasta tähtsamateks võistlusteks suutsin end kokku võtta (EM eeljooksud ja Jukola). Miski ei takista taas end kokku võtta. Füüsiliselt tundub metsas jooksmiseks kiirus rahuldav olevat, teel jooksmine on teine asi. Homme selgub igatahes, kuidas krossijooks välja tuleb. Lähen teen Viljandis ühe kiirema järve ringi.
kaardi suuremana nägemiseks tuleb see avada uues aknas


12
6
Kangasala SK
3:34:26
1 Ahonen Jere
49:07
11.
2 Heinmann Kristo
54:09
27.
1:43:17
12.
3 Laitinen Petteri
50:22
11.
2:33:39
8.
4 Kivikas Kenny
1:00:46
24.
3:34:26
12.



Osuus:
2
Juoksija:
Heinmann Kristo
Rasti:
Koodi:
Tilanne osuudella:
Rastiväli:
Sijoitus
viestissa:
1
93
4:35
4:35
+15
4/19
2
94
5:44
1:09
+12
9/19
3
172
9:34
3:50
+25
5/19
4
97
11:31
+1:16
15.
1:57
+12
3/19
7.
5
62
12:36
1:05
+16
6/21
6
67
17:15
4:39
+1:27
17/21
7
122
17:44
+2:41
25.
29
+2
3/21
7.
8
72
23:09
5:25
+1:09
11/19
9
156
24:53
1:44
+17
7/19
10
107
26:22
+4:08
30.
1:29
+31
17/19
12.
11
79
31:35
5:13
+11
3/21
12
101
32:58
+4:15
23.
1:23
+5
5/21
11.
13
123
34:29
+4:07
23.
1:31
+2
2/72
11.
14
84
37:24
2:55
+6
4/35
15
74
42:03
4:39
+2:04
19/19
16
135
44:15
2:12
+14
7/19
17
120
47:17
+6:08
32.
3:02
+46
9/19
15.
18
121
47:43
+6:06
31.
26
+2
8/72
15.
19
114
50:04
2:21
+16
5/21
20
115
51:13
1:09
+8
7/21
21
116
52:05
52
+6
4/21
22
100
53:22
+6:29
27.
1:17
+10
7/21
12.
23
200
54:11
+6:24
27.
49
+3
4/72
12.


ülejäänud tulemused

Monday, April 29, 2013

Finnspring tavarada - pikem analüüs

Teate start. Autor Seppo Ojanen

Teine ja kolmas o-võistluse start sel hooajal sai tehtud Soome pinna peal. Maastik asetses Turu külje all Sauvos. Vaid 5 km kaugusel asub 2015 Jukola maastik. Seega tegu oli esimese lähema kokkupuutega tulevaseks suureks teatevõistluseks. Hetkel küll oli vaja saada teada, mis seisus füüsiliselt olen ja kuidas pika talve järel tehnilisel maastikul orienteerumine välja tuleb.

Esimene päev oli tavaraja tüüpi rada. Eliit jooksis 16,9 km rada, aga kuna kõik ei pääse sinna klassi, siis suur osa jooksis A-klassi rada, mis minul oli 11,7 km. Mõõtkava oli 1:15 000. Õnneks sama klubi liikmed jooksid sama rada ja sai mingi pildi oma hetke seisust. Nüüd siit edasi tuleb pikem analüüs etappide kaupa. Lõppu tulevad mõned järeldused.

Paremaks jälgimiseks väike soovitus. Tee ekraan "kaheks", ühele poole jutt, teisele poole kaart. Nii ei pea klikkima kahe akna vahel.

S-1. Teele välja jooksmine andis kohe hea aimduse, kuidas 1:15 000 kaardil kaugust tunnetada. Etapi teeb lihtsaks lage, kuhu oli hea end kinni joosta. Punktile lähenesin tagant kaudu, kuna ei saanud õiget kõrgust hoitud mäe peal. Viga 10 sekundit.

1-2. Rajavalik lihtne, lageda ja suure mäe vahelt. Orvandit pidi üles kuni teeni. Punkti võtmine käib jälle üle jõu. Ei suutnud eristada valges ja rohelises olevaid orvandeid. Läksin vale avakaljut mööda. Tee pealt tulles oleks võinud võtta suuna kivi-kalju juurest ja minna kohe õige avakalju peale. Viga 25 sekundit.

2-3. Suured pideobjektid, raiesmiku, vasakut kätt jäävate mägede ja suure sooga enne punkti, teevad kaardil püsimise lihtsaks. Selleks, et nõlval mitte hätta jääda enne KP-d, siis kallutasin end raiesmiku ja avakalju serva, mis suunas mind ise punkti.

3-4. Küllaltki keeruline etapp esmapilgul. Õnneks nägin kohe alguses ära, et punkt asub peaaegu raiesmiku otsas, et kui ühel hetkel lugemine segamini läheb, siis on koht, kus saab end taas paika. Nii ka läks. Ei suutnud end kaardis hoida, tekkis isegi väike kartus, et kui ma kaldun liiga paremale, siis pole sellest raiesmikust mingit kasu. Viimase mäe juures lugesin end siiski kaarti tagasi ja mäe otsa jõudes raiesmikku nähes oli punkti võtmine lihtne.

4-5. Kolm varianti – paremalt avakaljut mööda, otse või vasakult teid pidi. Otse variant ei paistnud ahvatlev. Vasakult minnes lugemist kõige vähem ja kindlam valik. Ebameeldivaks tegi selle valiku vesine pinnas juba raiesmikku mööda alla joostes, lisaks veel etapi keskel lumes/soos kahlamine. Punktile peale minna oli jälle tehniliselt lihtne. Otse minejad jäid kaotajaks. Väidetavalt paremalt avakaljusid mööda läinud isik tegi parima aja ja oli kiirem tee variandist 45 sekundit.

5-6. Kerge ära kaldumine ja hämming teisele poole sood jõudes, et kus ma nüüd olen, kuna soo keskel jäi lage päts nägemata. Pisut edasi liikudes oli võimalik reljeefi järgi olukord ära lahendada. Viga 20 sekundit.

6-7. Kiireim valik tundus olevat vasakult ümber mäe ja sood vältiv variant, kuid punkti oleks sealt olnud jälle keeruline võtta. Valisin seega otse mineku üle mäe ja mööda sood ning sain punkti ilusti kätte.

7-8. Tundus keeruline rohelise tõttu, kuid lahenes ladusalt. Viimase mäe otsas turnimist oleks võinud muidugi rohkem vältida. Etapi keskel kummitas üks Soome laulujupp, kuid suutsid selle tahaplaanile suruda keskendudes sooritusele. Eks uurige ise, mille taustal joostakse, link.

8-9. Kui siiani olin üksi saanud liigelda, siis nüüd paistis selja taga päris kiire vend. Algul tundus, et mind on 2 minutiga kinni püütud, kuid numbrit tuvastades selgus, et mina olin tema kinni püüdnud. Lasin end nii palju ärritada sellest, et sujuv orienteerumine kadus silmapilkselt. Ma olin nagu valge kasukaga jänes lumevabas metsas. Ei teadnud mida peale hakata. Nii kaldusin esialgsest plaanist minna vasakult ümber mäe ja soo äärsest variandist ning rapsisin otse. Mäe teine külg oli nii järsk, et esimesest ettejuhtuvast kohast ei julgend alla minnagi. Ühes kohas sai siiski julgus kokku võetud ja alla lohisetud. Punkti juures ka veel lisahaak, kuna ei teadnud, kuhu ma täpselt välja jõudsin. Viga 50 sekundit.

9-10. Valge jänese seiklused jätkusid. Selle asemel, et sujuvalt end suurde orvandisse kallutada, oli vaja lasta end väntsutada mikroreljeefi peal. Plaan puudus täielikult ja liikumine oli kaootiline. Viga 30 sekundit.

10-11. Teerada juhtis ümber mäe, soo juurest oli vaja võtta suund punktile, kui tühi pea tahtis minna paremale. Ikka sinna suunas, kus on konkurent. Viga 20 sekundit.

11-12. Nõlvast alla ja siis kohe sujuvalt üles tagasi.

12-13. Rajameistri lõks. Need, kes pelgasid tagasi jooksmist jäid kaotajaks. Kruusateel joostes ei suuda ma kuidagi oma jälitajast lahti saada. Punktile tundus inimlikum minna otse peale, mitte paremalt kaljude kaudu. Lõpus tuli kaardist mitte aru saamise tõttu lisakaar. Vaja oli minna üks aste alla poole ja sealt punkti. Viga 15 sekundit.

13-14. Plaan oli minna suhteliselt otse ja mägede vahelt. Kuid olin kaldunud pisut liiga vasakule ja nii läksin mäge täielikult vältima koos konkurendiga. Soode kaudu olin hea punkti võtta.

14-15. Kuna jõudsin punkti pisut hiljem kui konkurent, siis otsustasin teha erineva valiku, et temast lahti saada. Nii üllatav kui see ka pole, siis tegime sellel etapil kaks parimat aega, vahe järgmises punktis oli meie vahel 10 sekundit, aga me ei näinud teineteist kuni raja lõpuni. Etapi enda lahendasin esimest mäge vältides ja teele kinni joostes. Teelt ära minnes jätkusid siht ja raiesmiku äär samas suunas, seega oli puhtalt füüsilise andmisega. Punkti ründasin avakalju juurest suunaga minnes.

15-16. Alguses ümber mäe ja edasi suund mäeseljandiku juurde, et vältida otse minnes kaljudega järsku nõlva ja rohelist ala. Enne punkti jätsin suuna võtmata ja ei tajunud, mis tasandil see punkt on. Sattusin järsaku juurde punkti ja siis kohe enda omasse. Mõistlik oleks olnud minna avakalju mäe kaudu, siis oleks tarbetu haak ära jäänud. Viga 15 sekundit.

16-17. Suunaga süsteemi lõpuni, lõppes see nii järsu mäega, et otse ei tahtnud alla laskuda. Läksin pisut mööda mäe äärt ja läksin inimlikumast kohast alla. All olles tegin aga millegi pärast sellise järelduse, et olen punktist juba lõuna poolse orvandi juures ja nähes, kuidas punt jooksjaid tuleb paremalt mingi punkti juurest, siis kihutasin ise ka sinna. Võtsin punkti ära, aga numbrit kontrollides asi ei klappinud. Number erines ainult ühe numbri võrra. Kontrollisin numbrit nii kaardilegendist kui ka lisalegendist. Siis korra veel kaarti uurides mõistsin oma tegu ja läksin otse õigesse kohta. Viga 40 sekundit.

17-18. Kuna 12-13 etapil oli aega uurida raja lõpu osa, siis olin ka antud etappi uurinud põhjalikult. Nägin vasakult üle soo minevat varianti, otse minekut läbi roheliste ja paremalt rohelisi vältivat võimalust. Veel enne teele jõudmist oli plaan minna roheliste kaudu, aga otsustasin lõpuks siiski raiesmiku äärest minna ja punktile lõpuks suusarajalt läheneda. Lõpus tegin ühe muutuse veel, läksin suusaraja asemel hoopis rohelise kaudu, vältides nii tõusu võtmist. Lõpu eel oli rohelises veel üks kraav, mida oli keeruline kaardilt välja lugeda, traalisin pisut mööda seda, kui mõistsin, et see läheb vales suunas. Viga vale rajavaliku tõttu 60 sekundit. Suvisel ajal oleks minu variant ilmselt edukas olnud, aga hetkel oli rohelist mööda hea kulgeda.

18-19. Üle tee, vältisin mäge ja läksin kerge kaarega ringi. Lõpus on lasketiir, kus on veetud hunnikus kollast linti, justkui tegu oleks lasketiiruga ja keelualaga kuhu ei või minna. Jäin seisma ja vaatasin, kas ikka tohin läbi minna. Hästi aru ei saanud kaardil kujutatust, jooksin lintide vahelt läbi. Viga 15 sekundit.

19-F. Midagi oli veel sees.

Mahalugemisel selgus, et emit on vanaks jäänud talve jooksul ja andmeid ei võlu kuidagi välja. Õnneks oli emiti all paber alles ja võeti see ära. Päris sageli kaob see paber sealt alt ära, läks täna õnneks. Peab vist hakkama seda paberit kinni teipima, muidu võib see saatuslikuks saada. Tulemus võeti umbes. Oma kella järgi saanuks veel 5 sekundit maha, kuid see polnud enam oluline.

Kohe pärast finišit tundus, et sooritus oli suhteliselt hea. Joosta justkui nagu jõudsin ja viga tuli võibolla kuni 3 minutit, mis esimese stardi kohta Soomes polegi hull. Nüüd hiljem analüüsi tehes olen jõudnud tõdemusele, et tegu oli kehva sooritusega. Viga kokku 5 minutit ei tunduks nii ulmeline kui need oleks tehtud näiteks kahe kontrollpunktiga, aga mina tegin rohkem kui pooltel etappidel midagi valesti. Just selle tõttu tegin ka selle põhjalikuma analüüsi, et kõigest sellest õppida ja järgmistel startidel seda kõike vältida. Eriti veel praegu, kus tähtsamad stardid on juba ukse ees ja selja taga pole just palju starte. Nii tuleb ühest stardist võtta kõik, nii hea kui halb ja teha järgmine kord paremini. Kui muret tekitab tehniline pool, siis vaimselt tuleb end järgmisteks startideks korralikumalt ette valmistada, et ei juhtuks nii nagu juhtus nüüd tavaraja ajal, kus püüan kinni 2 minutit varem startinud tüübi ja ei suuda teda eirata ja muudkui jälgin teda, justkui oleks teatevõistluse viimane km, kus tähtis ei ole enam sooritus, vaid see et temast ees oleksid. Ühesõnaga tuleb teha korralikud järeldused.
kaardi suuremana nägemiseks tuleks see avada uues aknas


Tulemused:
1. Leskinen Aapo     Lynx            1:16:12
2. Laitinen Petteri  Kangasala SK    1:17:56   +1:44
3. Noponen Petri     Hiidenkiertäjät 1:18:13   +2:01
4. Kivikas Kenny     Kangasala SK    1:18:47   +2:35
5. Heinmann Kristo   Kangasala SK    1:18:58   +2:46
6. Virta Jani        Sibbo-Vargarna  1:19:22   +3:10
7. Ahonen Jere       Kangasala SK    1:19:44   +3:32

Ülejäänud tulemused leiab siit.


Teate kohta ilmub jutt siis, kui see valmib. Tegu oli 
olemuselt sarnase prohmakaga kui tavaraja puhul.

Monday, April 22, 2013

Jüriöö Elvas – VÕIT


Kaua oodatud kümnes Jüriöö võit tuli OK Ilvese õuele. Kui ma ei eksi, siis aastal 2008 visati õhku noorte ilveste poolt lubadus, et viie aasta jooksul tuleb võit koju tuua. Ülesanne täidetud!

Esimeses kahes vahetuses tegi raskekahurvägi, Mati ja Elo, head sooritused ja nii õnnestus minul kolmandasse vahetusse suunduda neljandal positsioonil, vahe liidriga ainult kaks minutit. Sain metsa küll kolme võistkonnaga (korteriyhistu.net, HEKI KP ja Tammed), kuid vältisin kohe raja algusest nendega koos jooksmist. Tähtis oli ainult oma ülesandele keskendumine. Nii ei läinud palju aega, kui olin üksi. Kuid see tähendas seda, et jäänud oli ainult SK100 kinni püüda. Vaatepunkti juures edasi-tagasi jooksul õnnestus teada saada vahe liidriga, mis oli vaid minut. Ei tekkinud kahtlust, et lõpus seda vahet enam pole, tuli jätkata samas vaimus. Kolm etappi enne lõppu olingi konkurendiga kõrvuti. Lõpus oli veel hajutus, nii ei tekkinud probleeme vahetus esimesena üle anda. Vahe kolmanda kohaga oli kärisenud juba üle nelja minuti pikkuseks.

Neljandas vahetuses tegi Eveli küll kohe alguses kolme minutise vea, kuid õnneks ülejäänud rajal liikus korralikult ja lõpuks sulas vahe 43sekundi peale ehk väga hea ründepositsioon viimaseks vahetuseks. Nii sai Kenny heal kohal metsa ja tegi seda, mida tegema pidi. Jüriöö võit sai reaalsuseks.


Minu enda o-sooritus oli teekonna järgi rahuldav. Võinuks olla mõnes kohas parem, kuid üldjoontes oli tegu kontrollitud jooksuga. Tunda andis muidugi see, et tegu oli esimese o-stardiga ja polnud täieliku enesekindlust liikumises. Füüsilisega oli pea sama seis. Vähesed jooksu km pole soodustanud kiiremaks saamist. Viimase kolme nädalaga on kogunenud 100 km jooksmist ja rääkimata veebruari ja märtsi kilomeetritest. Nii liikusingi Jüriööl küll hea tundega, aga juurde polnud kusagilt mitte midagi panna, kuigi jõudu jagus. Alternatiivsed treeningud on õnneks niigi palju mind vee peal hoidnud.


1. 3  Ilves I                      EST 03:21.04  03:21.04
      1 Mati Tiit               00:39.53[7]  
      2 Elo Saue                00:37.22[4]   01:17.15(4)
      3 Kristo Heinmann         00:36.49[1]   01:54.04(1)
      4 Eveli Saue              00:37.25[3]   02:31.29(2)
      5 Kenny Kivikas           00:49.35[3]   03:21.04(1)
 2. 6 SK100 üks                    EST 03:22.10     +1:06
      1 Lauri Tammemäe          00:36.27[1]  
      2 Triinu Rooni            00:38.40[9]   01:15.07(1)
      3 Tõnis Vaiksaar          00:39.05[2]   01:54.12(2)
      4 Piibe Tammemäe          00:36.34[1]   02:30.46(1)
      5 Timmo Tammemäe          00:51.24[4]   03:22.10(2)
 3. 1 www.korteriyhistu.net, No 2  EST 03:22.41     +1:37
      1 Heiti Hallikma          00:39.06[5]  
      2 Margret Zimmermann      00:37.50[6]   01:16.56(2)
      3 Rain Eensaar            00:41.38[7]   01:58.34(4)
      4 Merike Vanjuk           00:38.12[4]   02:36.46(3)
      5 Timo Sild               00:45.55[1]   03:22.41(3)

Ülejäänud tulemused

GPS järelvaatamine

võistluse koduleht

ERR Sport video



Saturday, April 13, 2013

Tasku sise-o

Kuna Eestis ei ole veel metsa asja orienteerujal, siis tuleb hakkama saada kaubanduskeskusega.

Viskan siia kaardi puremiseks neile, kes ei osalenud.

tulemused


Tuesday, April 2, 2013

Vigastuseta Ventspilsis


Pikk paus blogi kirjutamisel ei ole tähendanud seda, et miskit pole vahepeal toimunud. Treeningud on toimunud, aga oluliselt teises võtmes, kui detsembris ja jaanuaris. Just siis kui jaanuari teises pooles hakkas tunduma, et nüüd saab taas normaalselt treenida, tuli vigastus kallale. Õnneks ei olnud see enam achilleuse kõõlus nagu sügisel, aga kahjuks hakkasid põlved tunda andma. Jaanuari teise poole ajal lihtsalt polnud muud valikut, kui joosta jääl ja asfaldil.

Poolteist kuud sain ravi. Taas käisin laseris, kokku 18 korda. Kas sellest käimisest kasu on olnud, on raske öelda. Manustasin veel glükosamiini. Käisin ka jalauuringul, kus tehti mulle tallatoed. Uuringul selgus, et kõnnin-jooksen valesti ja võiksin natuke oma sammu muuta.

Paranemine vigastusest pole olnud üleöö näha. On olnud paremaid päevi, kuid on ka vastulööke olnud. Suur mure oli see, et isegi suusatades andsid põlved tunda. Ei olnud vahet, kas vaba tehnikas või klassikat vahelduvat sõites. Suuskadel olen saanud sõita ainult paaristõukeid ehk siis toores ülakeha töö. Lisaks olen tunde kogunud sõudeergomeetril, rattal, ujudes ja jõuharjutusi tehes. Kõik see on parem kui mitte midagi, aga jooksmist ei asenda miski.

Eelmise nädala alguses üritasin mõne sammu haaval juba jooksmise moodi liigutusi teha, seda muidugi sisetingimustes. Jooksin väiksemate pausidega ja suhteliselt aeglaselt. Põlved oli järgmistel päevadel pisut hellad, aga otseselt ei valutanud. Kolmapäeva õhtul tuli ootamatu kutse osaleda Lätis o-laagris ja väljasõit oli kohe järgmise päeva hommikul. Otsustasin minna ja kasvõi kaardiga kõndida mööda metsa. Pole ju terve talv kaardiga metsas saanud liikuda. Maastikud pidid väidetavalt olema, kas lumavabad või kohati lume all.

Võtsin laagris kõike sammhaaval. Esimese 45 minutise treeningu järgselt olid põlved kahtlased. Järgmistel päevadel oli taktika selline, et kui hakkab valu tegema, siis lõpetan. Tulemuseks oli see, et jalad pidasid laagri ilusti vastu. Sain isegi laagri võistlusest osa võtta, mis ei olnud füüsiliselt eriti meeldiv, arvestades et pole paar kuud intensiivseid liigutusi saanud teha ja jooksmisega on olnud kehvad lood.

Kas ma olen nüüd taas valmis jooksma? Ei, kaugel sellest. Laagri järgselt annavad põlved pisut tunda, kuid ei midagi katastroofilist. Mõne päevaga peaks olukord olema taas hea. Jää ja asflaldi sõbraks veel ei hakka, lähen pigem ujuma.

Laagri kohta saab lugeda veel noorte blogist ja Lauri blogist.

Mõned kaardid laagrist:
2.trenn. EM 2008 lühiraja finaali  maastik

3.trenn. Kui kaarti ei loe, siis juhtub täpselt nii, nagu juhtus 3.KP-sse  minnes.
4.trenn. Laagri võistlus. 2008 EM lühiraja eeljooksu maastik.


5.trenn. Öine mõnulemine.