Eesti omavalitsuste suvemängud Paides

Nädalavahetusel toimusid omavalitsuste suvemängud. Kui varasemalt on võistlus toimunud metsas, siis sellel korral kolisid võistlused linnatingimustesse. Laupäeval oli kavas sprint ja pühapäeval sprinditeade.

Võtsin mõlemat starti väga tugeva treeninguna ja eelkõige ettevalmistusena nädal hiljem Narvas toimuvate võistluste jaoks. Samas ega ma end tagasi ei hoidnud, füüsiliselt pingutasin oma võimete piiril.

Sprint oli nii distantsi kui ka ennustatud võitjaaja poolest pikem, kui seda reeglina sprindid on. Samas oli see hea, sai ühe stardi eest rohkem orienteeruda. Naljahambad võiksid muidugi kohe öelda, et alati saab kauem rajal olla. Sooritus sujus enam-vähem. Oli rajalõike, kus endale tundus, et jooksujõudu on ja liigun ideaalseid valikuid pidi. Samas päris mitmel korral olid etapid ette lugemata või silm ei seletanud jooksu pealt kaardil olevat joonist (linnamäe labürint). Raja suutnuksin läbida 20 sekundit kiiremini.

sprindi teekond

Kolm kõige väledamat

sprindi tulemused

Sprinditeates enam nii lihtsalt ei pääsenud, keha oli väheke kange võitu ja enda kiiremini liikuma panemise nimel pidi vaeva nägema. Nii keskendusin päris mitmel korral jooksukiirusele, mitte eesolevate rajavalikute tegemisele. Rajal ei olnud iseenesest mitte midagi ekstra keerulist, kuid kiirus ja hapnikuvõlg tegid oma töö ja tulid mõned valed valikud. Varusse jäi 20 sekundit.

sprinditeate teekond

Sprinditeate parimad. Kolmandal astmel on au koos olla koos kõige paremaga.

sprinditeate tulemused

Võistluse koduleht

Nüüd aeg natuke treeningmahte alla lasta, et jõuaks Narvas pingutada.

Sport soosib tugevamaid. Kokkuvõttes võitis orienteerumise Tartu vald.

Nädal Soomes + teateliiga

Eelmise nädala lõpetas uhkelt Soomes toimunud teateliiga teine etapp. Kuid selleks, et natuke rohkem Soomes käik ära tasuks, siis tegin alates teisipäevast mõned orienteerumistreeningud Tampere piirkonnas.

Teisipäeval, pärast pikka reisi tegin sissejuhatuseks rahulikuma orienteerumise. Keha oli reisist küll väsinud, kuid hea oli pärast 11 kuu pikkust pausi taas Soomes orienteeruda. Kaardistus oli küll vanamoodne, kuid ka sellega tuleb hakkama saada.

teisipäeva õhtune treening

Kolmapäeval oli juba kahe intensiivse treeningu päev. Hommikul metsas o-lõigud ja õhtul topeltsprint. Metsamaastik oli väljakutsuv ja nõudis pidevat keskendumist. Vähemal endale tundus, et jõuan joosta või vähemalt eelmise päeva õhtuga võrreldes oli kontrast olemas. Orienteerumine püsis enam-vähem koos.

kolmapäeva hommikused lõigud Vorstijärve kaardil

vaade K-punktist

Õhtul planeerisin joosta kaks sprindirada. Täpselt treeningu ajaks hakkas ka vihma sadama, mis tekitas omad raskused. Näiteks ei saanud luupi kasutada, et nii mitmeski kohas info kiiremini välja lugeda ja kuiva jalanõuga mööda muru oleks ka kiirem olnud silgata. Rajad olid väljakutsuvad, kordagi ei saanud lihtsalt joosta, vaid tuli teha valikuid järgmiste etappide osas.

esimene sprint

teine sprint

Neljapäeva võtsin intensiivsuse poolest rahulikumalt. Hommikul orienteerusin 2001 MM maastikul ja õhtul käisin joostes Tampere kesklinna avastamas. 2001 MM nii maastik kui ka kaart on detailirohked ja nõuavad pidevat valvel olekut. Suures osas see ka õnnestus, kuid raja viimases osas läks keskendumine täiesti käest.

neljapäeva hommikune treening

MM 2001 maastikul said ristsed naeltega Icebugid

Reedel oli taas intensiivse treeningu päev. Plaanis olid hommikul o-lõigud ja õhtul rahulik sörk. Maastik oli suurepärane, parajal peitlik, samas joostav ja kaart oli hästi joonistatud. Jooksin lõigud kiiremini, kui ma seda lühiraja võistlusel teeksin, seega sai kombatud piire, mis mõnel korral karistatud sai. Paarist eksimusest hoolimata oli tegu väga hea treeninguga.

reede hommikused lõigud

toores ilu

maamärk kruusatee äärest

Laupäeva hommikul rahulik jooks, pärastlõunal autoreis Tamperest Mikkelisse ja õhtul taas rahulik jooks. Jalad olid Mikkelis joostes täiesti hapud ja rasked. Neli päeva metsas ja intensiivsus olid oma töö teinud.

Pühapäeval oli pidupäev ehk sai võistelda, oli hea võimalus joosta koos Soome klubikaaslastega teadet. Soomlastel on juba kolmandat aastat käimas teateliiga, mis tänavu koosneb kuuest etapist. Kui nädal varem vaatasin vesise suuga Tartust videoülekande näol võistlust, siis nüüd oli hea meel ise sellest osa võtta.

Stardis 47 võistkonda. Kangasala avavahetust jooksis klubi raudvara hulka kuuluv Jere, kes on tänavu olnud füüsiliselt heas seisus. Seda näitas ta ka kohe alguses, kui 1,5 km peal oli heal kuuendal kohal. Järgmises vaheajapunktis, mis oli 4,9 km peal, aga Jeret ei paistnud. Möödunud oli üle 10 minuti liidrist, aga ei midagi. Kuna võistlejad teleülekannet keskuses ei näe, rääkimata GPS ülekandest, siis oli teadmatus. Ühel hetkel tuli korraldajatelt info, et Jere oli korralikult jalga väänanud ja korraldajad tõid ta ATV-ga rajalt ära. 

Õnnetuste vastu ei saa, edasi pakkusid korraldajad, et saan teisele vahetusel startida 30 minutit pärast liidreid, kuid lõpuks lasti mind 12 minutit liidritele järgi. Tugevad olid läinud, kuid üritasin siiski korraliku pingutuse ja orienteerumise teha. Rajal sai mitmeid konkurente nähtud, kuid alati tundus, et kas nad on aeglasemad või lähevad kuhugi mujale.

Korraldajad hirmutasid võistlusinfos 300 tõusumeetriga, kuid peale neljanda punkti ülijärsu tõusu ei tundunud rajal väga palju tõusu olevat. Liblikas saingi korraks ühe kaare peal kiirematega koos olla, kuid minul oli veel pool sellest tegemata, kui nemad juba liikusid sealt minema.

Üldiselt tundus, et justkui saan orienteerumisega hakkama ja jalad pole ka kõige hullemad pärast intensiivsemat nädalat. Kuid nüüd analüüsi tehes näen, et nii mõnelgi etapi olen kaotanud aega. 

5.KP 40 sekundit - kaldusin teistega liiga paremale ja liikusin läbi liblika teise kaare, kuigi pidin otse minema.

11.KP 20 sekundit - kuna muidu oli olukord kontrolli all, siis pääsesin punkti juures ainult ehmatusega.

17.KP  60 sekundit - vale rajavalik, kuna etapp oli mul ette lugemata.

teate teekond

Muus osas ei saa nuriseda, need kaks minutit välja jätta ja suuremas konkurentsis joosta, siis võib võidu joosta küll. Kahju ongi pigem sellest, et sisse jäi tunne, et potentsiaal jäi realiseerimata. Kuid ei ole hullu, imelik on seda öelda keset augustit, aga hooaeg põhimõtteliselt alles algab, nii et võimalusi veel jagub.

Teateliiga koduleht

Võistluste koduleht

2.vahetuse GPS jälgimine (ka minu GPS on näha)

Tulemused

Koprakarikas - kolmest kolm

Teistmoodi hooaeg sai alguse Koprakarikal. Toimunud on Eestis teisigi võistlusi, kuid Koprakarikal tekkis esmakordselt tunne, et nüüd saab juba väheke tõsisemalt teistega mõõtu võtta. Ja seda mitte ainult ühe stardi kaupa, vaid koguni kolm starti kahe päeva jooksul. Laupäeva ennelõunal toimus lühirada, õhtul sprint ja pühapäeval tavarada.

Teadsin, et statistiliselt on stardinimekiri minu kasuks, kuid kunagi ei tohi vastaseid alahinnata ja ammugi ei tohi enda oskusi ülehinnata. Orienteerumise puhul on igatpidi tegu individuaalspordialaga, kuid sellegipoolest on hea läbi mängida, kes on lähimad konkurendid. 

Lühirajal pidasin suurimaks vastaseks Kaarel Vesilindu, sprindis veel valitsevat sprindi Eesti meistrit Ats Sõajalga ja tavarajal Jaagup Truusalu. Kui ma isiklikult poleks stardis olnud ja oleks pidanud iga stardi võitjaid ennustama, siis ennustusvõistluse oleksin ikka kinni pannud. Tunne oma vastast!

Füüsiliselt end nõrgaks ei pidanud, kuigi nädala esimene pool tuli treeningutel väga raskesti kätte. Ainuke intensiivne liigutus enne nädalavahetust oli reedene viimane treening, kus jooksin 1 km lõigu ja see ei olnud üldse kerge. Pool maad allamäge ja alla 3 minuti ei õnnestunud saada.

Lühirada

Tagantjärgi saab öelda, et kolmest stardist kõige rabedam sooritus. Erinevad 10-15 sekundilised lisakaared esimestel etappidel, lisaks mõtlematu vale rajavalik kuuenda punktiga. Alles kümnendast punktist alates läks sooritus rohkem kontrollituks, senimaani olin poolteist minutit juba magama pannud. 

Mõnda aega läkski väga hästi, Reimo Liiv leidis ka minu selja taga uue hingamise. Kuid vastu ei pidanud minu orienteerumine, raja ainukese punktiga, mis kaardipildi järgi asus rohelises, õnnestus ära kaotada 40 sekundit. Alahindasin selgelt punkti raskusastet.

Lühiraja finiš. Pilt - Kobras.

Tulin küll parima ajaga, kuid enda sooritusega rahule jääda ei saa. Ülejäänud startide jaoks tuleb teha omad järeldused.

Vesilinnu ees edu 2:09.

lühiraja teekond

Lühiraja GPS

Sprint

Pärast hommikust korralikku lühirada otsustasin teha natuke pikema soojenduse, et Vastse-Kuuste küla vahel olevaks pingutuseks täielikult valmis olla. Midagi ekstra keerulist oodata ei osanud.

Kui hommikuse lühiraja puhul ei jäänud midagi silma, siis sprindi puhul oli näha mitmeid kohti, kus mõisaköis oli jäetud lohisema. Seda nii võistluskeskuses, kaardijoonistamise kui ka punktide asukohtade suhtes. Startimine esimeste seas lisas sellele veel oma valulise pitseri.

Alguses võtsin kohe hoo üles. Esimesel etapil oli kaardijoonistajaga vaja olla täpselt sama loominguline. Punkt ise oli peidetud põõsasse. Teise punkti juures olevat infot oli ilmvõimatu jooksu pealt mõista ja veel etapi keskel muutsin esialgset plaani. Punktist välja tulles astusin õnnetult heinte sees olevasse betoonkraavi, mis hakkas sääreluud eest muljuma, õnneks pääsesin kriimudega. Pärast seal ka lõdvestus jooksmas käies saan öelda, et tegemist oli täiesti sobitmatu kohaga orienteerumiseks.

Kolmas ilusti, neljandaga väike lisakaar enne heinte sisse suundumist. Edasi sai edukalt hakata jooksma nii kiiresti kui süda lustib. Pargis tuli võtta lihtsalt õige suund.  Alles kümnenda punktiga tekkis tõrge, kui kaardi peal on üksik puu lageda ääres ja seal peaks olema punkt. Reaalsuses lage oli küll niidetud, kuid mitte puuni ja selle ümbert. Tegin lisakaare punkti juures ja siis nägin, et punkt oli heinte sees peidus.

Kaksteist oli põõsasse pandud ja siis hakkaski viimane lõpuspurt. Paneelmajade vahel kahetimõistmisi polnud ja sai mõnuga joosta.

Tore oli joosta sprinti, kus ajaline läbimine jääb 12 minuti juurde. Betoonkraavi astutud jalg tegi valu (ka järgmisel päeval), kuid õnneks kippus see tahaplaanile jääma ja adrenaliin tegi oma töö.

Edu Sõnajala ees 26 sekundit.

Sprindi teekond

Tavarada

Lausa lust oli soojendusel vaadata eelmisest päevast kangete lihastega konkurente. Endal ei tundunud midagi häda olevat, kuid ühel mehel polnud veel midagi häda ja see mees oli, eelmised stardis vahele jätnud, Truusalu.

Siis kui nägu on veel naerul ja pole tavarajal startinud. Pilt - Kobras.

Rajameister üllatas kohe pika etapiga. Kuna esimesed 400m oli iga erineva valiku puhul samad, siis võtsin aega, et leida võimalikku parimat lahendust. Lõpuks jäin ikka esialgse paremalt poolt mineku kasuks, kuna eriti etapi teises pooles sai pikalt mööda teed joosta ja sellega sai ühtlasi välditud suurt sood.

Tänu liigsele agarusele (kiirele jooksule) olin esimese viie punktiga end kinni jooksnud, mis lõpuks päädis end sellega, et kuuendasse punkti tegin 2 minutise. Pärast seda oli hea lihtne orienteerumisele keskenduda. Sisuliselt olin jooksnud sarved maha ja jalad ka veel alt. Hakkas ühtlane kannatamine, mida oli veel tunnike jäänud.

Järgmised pool tundi tulid vaevaliselt. Sisuliselt olin viinud end esimese poole tunniga seisundisse, mis peaks kõige varem pärast esimest tundi tekkima. Liikusin edasi sujuvalt, otsisin võimalusi kasutada võimalikult palju teid. Punkti neliteist ronides võtsin sisse geeli ja täiesti ootamatult oli seal ka joogipunkt (õigemini tünn veega ja prügimägi). Olin jõudnud umbes poole raja peale.

Järgmised 15 minutit (14.-20.KP) oli küll raske, kuid täiesti talutav enesetunne, kuid siis hakkas viimase 25 minuti kannatus, mis sattus täpselt sellele hetkele, kui oli 6 minutiga kinni püüdnud Sõnajala. Mul puudus igasugune tahtmine ja jõud, et proovida mööduda või eest ära joosta. Hoidsin end Sõnajala järel, mõnes üksikus kohas lõikasin ainult nurki maha. 

Alles 27.KP juurde joostes õnnestus ette pääseda, kuid jätkasime siiski koos. Raja viimane osa oli pigem füüsiline, kui tehniline, kuid 30.KP-ga õnnestus siiski 30 sekundiline viga teha. Viimastel etappidel leidus kusagilt veel energiavarusid ja sai tolle päeva vastaste ees viga tagasi joostud.

Edu Truusalu ees 4:47.

Viimased pingitused tavarajal. Pilt - Kobras.

Peko eliidil on võime lennata. Pilt - Kobras.

Tavaraja teekond

Tavaraja GPS

Kokkuvõtteks on mul hea meel, et ma osalesin, nendest kolmest stardist igaühest on midagi kaasa võtta. Kõik ikka selleks, et sellel aastal veel toimuvate võistlustel joosta stabiilsemalt ja tehniliselt vähem rabedalt. Lõpuks oligi see hea koht, kus oma piire kombata ja võimeid testida.

Kolme stardi peale edu järgmise ees 12:58. Kui arvestada, et üks nendest oli sprint, kus vahed on paratamatult väiksed, siis üldkokkuvõttes hea tulemus.

Võistluse koduleht

Kõigi kolme päeva tulemused

Autasustamine. Pilt - Kobras.

Kui jooksid aeglasemalt kui mina Koprakarikal ja sinu jalas ei olnud Icebugid, siis on aeg marki vahetada.