Kaks kuud tagasi valutama hakanud
parema jala achilleuse kõõlus on nüüdseks juba paremas seisundis.
Päris terveks ei julge jalga veel kuulutada, vähemalt mitte enne kui olen jooksnud paar üle 100km nädalat. Viimase kolme nädala
jooksul on õnneks jalg lubanud juba 70km nädalaga läbida. Aga kui
joosta täis mahuga ei saa, siis olen kasutanud erinevaid
alternatiivtreeninguid(ratas, sõudmine, ujumine). Muidugi kõige
sellega alustasin alles pärast mõnenädalast puhkust, kus
istumisest hakkasid juba süümepiinad tekkima.
Kuid kõõlus ei hakanud paranema
iseenesest. Koormuse mitte andmisest puhtalt ei piisanud. Külma
peale panemisest ei tundunud ka kasu tõusvat. Vaja oli midagi
enamat. Valituks osutus laserravi. Ravi kestis kokku kolm nädalat ja
selle aja jooksul oli kokku kolmteist seanssi. Igal korral sain
30-35minutit. Igatahes läks seis paremaks ja valu kadus ära. Nüüd
kui olukord on parem peab asja mõistusega võtma. Ei tohi koormusi
järsult tõsta, eriti kui nüüd on lumi maha sadanud. Nii võin
väga lihtsalt olla samas seisus, kus olin kaks kuud tagasi.
Vahepeal oli Tartus võimalus
siseorienteerumist harrastada. Kokku oli kolm etappi ja iga korraga
läks raskusastme võrra keerulisemaks. Mõnusat ajude ragistamist
neile, kes pole veel kaarte näinud.
Ärge treenimist unustage!
1 kommentaar:
Aga isomeetrilised venitusharjutused?
Postita kommentaar