pühapäev, 5. juuli 2020

Ida-Virumaa tehismaastikel

Toimus neljapäevane (27.-30.juuni) koondise kogunemine, kus sai suhteliselt lühikese ajaga tehtud intensiivne kursus tehislikel Ida-Virumaa maastikel. Paljud koondislased olid juba pikemalt oodanud, et saaks omal nahal järgi proovida maastikud, mis on kaevandamise tulemusel tekkinud.
Pealik peab kõne enne treeningut
Olles varem näinud alaliidu kaardibaasist kaarte, siis tundus, et oodata võis midagi täiesti teistsugust. Küllaltki detailsed maastikud ja järjest korduvad süsteemid, mis on omavahel äravahetamiseni sarnased. Samuti ootasin küllaltki kivist pinnast, mis tuletas meelde, et ilma teipimata hüppeliigestega ei tasu vähemalt minul sinna oma õnne proovima minna. Läbitavuse ja taimestiku peale ma enne ei mõelnud ja see oli väga hea, et seda ei teinud, sest oleksin endale loonud asjatuid ootusi. Reaalsuses oli läbitavus väga heast kuni väga halvani.

Esimene treening. Paarides, korda mööda vedamine. Ühel olid omad punktid kaardil, teisel omad. Punkti jõudes tuli tagumisel näidata, et kuhu välja jõuti ja siis sealt oma punkti vedama hakata.

Esimese treeningu lõpus oli punktinoppimine. Kaks tundi oli juba soojas metsas oldud. Ei hakanud viimaseid mahlasid välja pigistama, "5 kopika" lõuna ka ootas. 

Teine treening. Seal toimetati 100 aastat tagasi. Vähemalt minu hinnangul kõige erilisem maastik kogu laagri jooksul. Antud maastik väärib uuesti üle joonistamist. 1:5000 mõõtkava oleks samuti loetavam.

Teise päeva esimene treening. Sellel treeningul kimbutas nõges kõige rohkem. Kohati pidi olema väga lahtise mõtlemisega, et kaardi abil maastikul õigesse kohta jõuda.
Vabaõhuujula


Kolmas päev. Treeningvõistlus lühiraja distantsil. Eelmise õhtu tõusulõigud väga tunda ei andnudki ja oli päris hea pärast rahulikke pikemaid treeninguid ka korra kiiresti joosta.  Mingites piirkondades oli orienteerumisega hädas ja saanud suuremalt kiiruselt kaardil olevast infost aru.
Viimased pingutused enne treeningvõistluse lõppu.

Laagri kiiremad pojad.


Kolmanda päeva õhtu. Tehismaastikelt minema ja kerge treening koduste Euroopakate jaoks. Organism oli end välja lülitanud ja võttis vaba õhtu ehk siis füüsiliselt oli raske.

Neljas päev. Toimus ühine teatetreening koos noortekoondisega.Vihm oli muutnud metsa libedamini läbitavaks. Esimesse oleks pidanud otse minema ja kolmandasse orienteeruma.  

Teine ring läks soorituse poolest juba paremini.
Kohalik kaardijoonistaja on teinud hea töö, tänu temale on võimalik sellistel ainulaadsetel maastikel end proovile panna. Kuid kui nüüd natuke üldistada, siis vähemalt minule jäi nüüd tunne, et kaartide joonistamisel on liiga palju toetutud lidari andmetele ja puudu on joonistaja enda selge nägemus.  Siin ma mõtlen just reljeefi, mis nõuab ka reaalselt maastikul vormide üle vaatamist. Jalgrajad ei kippunud ka kaardil õige koha peal olema. Läbitavuse märkimisest on kohati ilmselt loobutud. Kas kvaliteet on jäänud ajapuuduse või millegi muu taha, seda ei oska öelda.

Enamus Aidu maastikust on sobilik talviseks/kevadiseks ajaks, kui seal on rohurinne madal ja nõges alles ootab, kuna saab kasvama hakata. Praeguste kaartidega peab rajameister igal juhul käima enne radade tegemist maasikul, vastasel juhul ei tule sealt head lahendust.

Kokkuvõtteks Polar Vantage V mõõtis nelja päeva peale:
  • täpselt 10 tundi liikumist joostes/orienteerudes
  • distantsiks 78km, sellest orienteerumist 52,4km
  • 1655 tõusumeetrit
  • 7 treeningut + 3 hommikujooksu tuhamäe otsa
Oli hea laager, treeningud jätkuvad!