kolmapäev, 23. veebruar 2011

40.Tartu Maraton


Viiendat korda startisin Tartu Maratonil ja valmistumine selleks kujunes rahuldavalt. Riietuse osas midagi kardinaalselt, tavalisest treeningriietusega võrreldes, ei muutnud. Juurde sai pandud ainult suusasaapa katted, mis sai tehtud vanadest villastest sokkidest ja üks võrgust maika. Enne starti istusin võimalikult kaua suures telgis, et mitte väljas külmetada. Mingi 15minutit enne starti hakkasid varbad külmetama saapa sees, aga õnneks oli telgis puhurid ja sai seal need üles soojendatud. Stardikoridori jõudsin 2minutit enne starti, nii et sellel aastal jäi aega kaks korda rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Stardis tõmblema ei hakanud ja õigesti tegin, kuna muidu oleks end kinni tõmmanud. Pärast mõnda kilomeetrit näen rohkem neljaga algavaid numbreid ja enda grupi tüüpe peaaegu mitte. Ei teinud sellest paanikat, kuna kellalt vaatasin km aegu ja need näitasid alla kolme minuti pidevalt. Matul võtsin neljalt laualt järjest spordijooki ja liikusin edasi. Harimäele tõustes möödusin kümnetest isikutest, kuid siis kui torni juurest laskumine hakkas, siis mööduti minust sama moodi. Tollel hetkel sai selgeks, et suusad ei libise kohe üldse. Lausikutel olin arvanud, et mootor lihtsalt ei tööta ja ei jõua veel täiega tõugata, kuigi olin surunud suhteliselt piiri peal.

Andel pigistasin esimese geeli sisse ja surusin koos Batmaniga edasi. Kord üks ees ja siis teine. Laskumistel libiseti mulle pidevalt selga. Kuigi sai pingutatud nii kuidas hetkel torust tuli, siis raske polnud veel poolel rajal hakanud. Kohaks loeti Kuutse kandis midagi 290. See oli lihtalt paratamatus, et liikusin sellises grupis. Peebu ja Palu vahel võtsin krampide ennetamiseks magneesiumi koos B-vitamiiniga, korraks võttis hinge kinni. Enne Palut hakati minust ainult mööduma, kuna laskumistel ja lausikul ei olnud minul midagi teha. Mina küll üritasin sappa võtta mõnele, kuid tulutult. Lihtsalt ei jõua toorelt selliseid paaristõukeid kaua teha libedate suuskade vastu. Seega loobusin edaspidi kellelegi sappa võtmast ja sõitsin ühtlaselt edasi. Pool km enne lõppu kuulen Jaagupi häält ja rääkis lühidalt oma sõjaplaanist püüda järgmine tüüp kinni. Selle peale tuli end hoogsamalt liigutama hakata, ega siis lõpuga ei tohi kohta ära anda. See, kas me kellestki ka möödusime enne lõpujoont jäi märkamata, aga mõnusa lõpuspurdi sai küll teha.


Kohaga rahule ei jää, kuna eesmärk oli umbes 200kohta eespool lõpetada. Suusk lihtalt ei libisenud ja kõik, õnneks oli pidamine vähemalt hea. Energiat jäi ka üle. Rahule jään sellega, et sõitsin maratoni viiendat korda läbi. Järgmise aastani!

reede, 18. veebruar 2011

Maratoni eel

Eelmisel nädalavahetusel sõitsin Holstresse, et aastas vähemalt üks kord ainult korraldajana üles astuda. Ülesandeks oli EMV punktide panek, nende läbi sõitmine, maha võtmine ja lisaks veel väiksemad korralduslikud ülesanded. Kuna tegu oli suusa-o võistlusega, siis aretasin teist korda vabatehnika liigutusi. Esimene kord oli detsembri alguses. Ei saa öelda, et oleks suusatehnika areng toimunud vahepeal, aga kehas oli küll rohkem jõudu kui esimesel korral. Üldiselt oli ülimõnus o-da nii tihedas radade võrgustikus ja võtta mõni korralik tõus, mis ikka kestab. võistluse koduleht

Kolmapäeval käisin Tartu Suusatalve kolmandal etapil Tähtvere spordipargis, kus sõideti 2-3korda 1km sprinti vabatehnikas ja kirja läks kaks parimat aega. Mina sõitsin muidugi klassikat, kuna maraton tuleb siiski klassikas. Selgeks sai see, et ma ei oska teha kiiret ja pikka libisevat sammu. Lihtsalt ei tulnud välja, aga eks pühapäeval ei pea end nõnda kiiresti liigutama ka. Kuid hingamise sai kindlasti lahti. tulemused

Neljapäeval toimus järjekordne Veri ninast välja etapp, juba kümnes ja minule siis viies. Jaagup oli teinud mõnusa raja peamiselt Karlova ja Vaksali kanti. Täitsa huvitavaid kohti läbis antud rada. Leidus selliseid kohti küll, kus pole varem käinud või kus pole väga ammu käinud. Mõnus oli üle aedade turnida. Omaette rahulolu pakkus see, et kuidas linnakodanikud o-hulle jälgisid. Võib kõhedaks küll võtta, kui mitu tegelast tormavad sinu suunas. ajad

Kuid maratoni jaoks loeb ikka kõige rohkem see, et mitu suusa km on enne starti läbitud. Neid on mul tulnud kusagil 700km detsembri algusest ja pea kõik siis klassikas. Sellise mahu pealt võiks eelmise aasta tulemust parandada küll. Enne eelmise aasta maratoni soetatud head ja libedad suusad on nüüd juba rohkem omad. Tõusudel saab ikka suusa libisema, aga kohati läheb siiski jooksmiseks üle. Eks näis kuidas see pühapäeval õnnestub, aga iseenesest kõik näitajad lubavad paremat tulemust kui eelmine aasta. Suusad viis Suusatakso juba minema, nii et ise ei pea mökerdama. Pühapäeval tulev ilm iseenesest ei heiduta, kuna nädala alguses sai hommikuti joostud -24ga ja ülejäänud trennide ajal jäi ka temperatuur -20 lähedale. Põhiprobleemiks võib kujuneda varvaste külmumine, eriti raja lõpuosas, kus valdavalt tuleb paaristõugetes liikuda. Tuleb midagi ümber saapa monteerida. Sellel aastal loovutavad korraldajad mulle numbri 10124, et mis võiks minu lõppkoht olla?