Esmaspäev, 13. juuni 2022

Tallinna MV lühirada

Tallinn MV lühirada toimus minu jaoks uue platsi peal, kunagi ammu oli seal Suunto Games, kuid siis jäi see vahele. Rajameister Margus Klementsov oli kokku meisterdanud päris mitmekülgse raja, kus oli kiiret männimetsa, mõnusat raba, väga aeglaselt läbitavat tuulemurdu ooside peal, mudast sood, heina kasvanud lageidaid ja muidugi ka reljeefipesad. 
Stardijoonel






Füüsiliselt üritasin ikkagi kiiresti joosta, kuid mootor polnud valmis päris kõrgetel pööretel pingutama. Sisuliselt oli keskmine pulss 10 lööki madalam, kui nädala eest.  Pärast Värska kiireid männimetsi võtab harjumine tiheda metsaga natuke aega, sageli oli tunne, et oled kusagil kinni ja edasi liikumine on vaevaline.

Tehniliselt jäi siin-seal parandamise varu. Kolmandast välja võinuks suuna korralikult võtta ja otse minna. 8.etapil jooksin peaaegu teeni välja, enne kui kaarega punktile tagant juures hiilisin. 9.etapp oli mõte otse minna, kuid vajusin vasakult peale, mäest ringi minnes ilmselt kiireim. 12.etapil liikusin justkui otse ja kõige kõrgema koha suunas, kuid mäe otsas selgus, et vasakul pool on kõrgem mägi ja ka punkt. 16.etapi lõpus üle soo alguses kõrval olevasse orvandisse ja siis õigesse. Kokku umbes 1,5minutit, mis on päris palju, kui mõelda puhtale sooritusele, kuid õnneks on need tähtsamatel võistlustel välditavad. Rajal meenub vähemalt üks kord, kui pidin endale meelde tuletama, et tegemist on võistlusega ja et ikka pingutaksin.




Soe ilm pani pärast finišeerimist istuma.




tulemused

teekond

Tallinna MV esimene ja teine koht


Kolmapäev, 8. juuni 2022

EMV lühirada ja teade Korelas

Sellest on juba hea mitu aastat möödas, kui Värska metsades sai võisteldud. Korelas võistlemist ei mäletagi, küll aga tean, et seal samas Poogandi järve ääres olid aastal 2002 Eesti-Läti-Leedu noortematš, mis vist oli ka minu esimene koondise esindamine. Tulemustest selgub, et olin võitjast rajal kaks korda kauem. Vahepeal on väike areng toimunud ja Korela maastik tekita enam selliseid tehnilisi raskusi.

Kuigi iga mehega polnud sellel aastal veel ühel joonel olnud, siis jõudude vahekord oli minu jaoks enne lühiraja joonele asumist selge. Tihedamas metsas oleksin teisiti arvanud, kuid ise pidasin parimaks võimalikuks kohaks neljandat, mis sellel päeval oleks saanud ainult realiseeruda kellegi selja püüdmisega. Kõrgemale mitte mingil juhul, kui siis ainult kellegi eksimuse korral, kuid sellele lootma jääda ei saa.  Isikliklikult näen jõudude vahekorda puhtalt selle järgi, et kes kui palju on saanud viimase aasta jooksul terve olla ja kilomeetreid koguda. Minu taha jäi palju suurema kilometraažiga mehi, kuid neil jääb juba sooritus kahe kõrva vahele, sest enamus neist orienteeruda oskab. Ehk orienteerumine kui selline ei olnud Korelas suur väljakutse, vaid olulisem oli see, kui hea on jooksvorm.

Lühiraja viimases punktis. Pilt: Edith Madalik.

Lühiraja tehnilise poole peal midagi suurt korda ei saatnud, paaril korral oleks saanud 5 sekundit säästa ja esimese punkti otse minekuga oleks ka aega võitnud, kuid muidu lihtsalt realiseerisin võimalikult otse punktist punkti minemist. Füüsiliselt oli piirajas jooksmine ja raja lõpp oleks võinud kergemalt kätte tulla natuke rahulikuma algusega. Keskmine pulss jäi anaeroobsesse, mis on samuti harukordne sündmus minu  puhul.

Lühiraja teekond.


Lühiraja finišisirgel. Pilt: Reigo Teervalt

Lühriaja tulemused


Pühapäevane teade tõotas võistluse jälgitavuse osas põnevam tulla, kuna meeskondi, kes medalile võimete poolest suudaks joosta, oli rohkem kui kolm. Harju OK viimase hetke Läti raketi oma ridadesse toomine tõi võistlusse selgelt rohkem närvikõdi ja pinget.

Sergei ja Reigo tegid oma töö ilusti ära. Esimesest vahetuses olid plaanid küll natuke optimistlikumad, kuid vähemalt saime pikema hajutuse tehtud ehk järgmistesse jäid lühemad. Kaks esimest positsiooni olid viimaseks vahetuseks juba eest libisenud, kuid kolmandana metsa saades tuli just Harju OK esindaja Artursiga rinda pistma hakata. Kusjuures tagantjärgi GPS-st nägin, et ka Tammed tulid kohe selga, kuid seal oli juba masinaklassi vahe. 

Alguses küll hoidsin õhuvahet, kuid soos ei hakanud end ekstra väsitama, sest tagant tulijana püüab ta mind niikuinii mingil hetkel kinni. Liini all hoidsin ka end pigem tagasi, sest selleks, et soost mõned sekundid võita, oleks kulutanud kaks korda rohkem energiat. Kolmandasse pigem rahulikumalt, kuid siis oli meil esimene erinev hajutus. Käisin enda omas ära ja jäin kassi hiire mängus tagaajaja rolli. 

Vahe ei tahtnud mitte mingi valemiga väheneda, liikusime iseenesest ka natuke erinevaid koridore pidi, alles kaheksandal etapil sain lähemale, kuna suutsin etapi otsemini läbida. Kusjuures otsemt teekond paistab GPS-st välja, kui luubiga vaadata. 8-10 läbisime suhteliselt lähestikku, kuid 11.etapil otsustasin läbi rohelise soo minna, sealt sain isegi hästi läbi ja olime ikka võrdsed, kuid järgneval tõusul oli Artursil jalgades rohkem jõudu ja ta libises eest. Enne vaatepunkti oli veel üks suurem tõus ja vahe kärises natuke suuremaks.

Teate läbijooksul. Pilt: Reigo Teervalt.

Siiski ei tundunud olukord päris lootusetu. Läbijooksul sain info, et minule peaks olema jäänud viimasel kaarel lühem hajutus võrreldes Artursiga. Selle peale ma siiski lootma ei saanud jääda ja hakkasin järk-järgult vahet sulatama. 18.etapiga tegin kusjuures veel vea, kuid kuna hoog oli juba sees, see sai kiiresti tehtud ja vahe ei suurenenud. 19.etapil justkui vahe natuke veel vähenes. Kuid siis liigun oma punkti, Arturs oma punkti, teadmata kus ta liigub täpselt, kust suunast teda nüüd näha saab. Pingutasin 21.etapil rohkem kui ühelgi teisel etapil, ühel hetkel üle õla vaadates võis konkurenti näha, kuid õnneks mitte kuklasse hingamas.

Pärast teatejooksu vastamas küsimusele, et miks Arturs on Arturs. Pilt: Reigo Teervalt.

Edasi tuli teha kõik korrektselt, üks 5-10 sekundiline kaar ja edu kaob. Läks plaanipäraselt, lõpusirgel sai juba sirge jalaga joosta ja meeskond 3.kohal üle joone tuua. Arturs oli muidugi pahane, et viimasel kaarel veel hajutus oli, kuid raja kokkuvõttes oli meil hajutustega võrdne seis. Ja hea, et ühele meist ei sattunud pikem hajutus, siis oleks see meelelahutus ära jäänud. 

Teate viimased meetrid. Arturs taga veel pingutab, kuid mäng on läbi. Pilt: Reigo Teervalt.

Enam raskemat vastast ei oleks saanud mulle viimaseks vahetuseks anda. Kiirem mees oleks eest ära jooksnud, aeglasem oleks maha jäänud, aga kui kiirused on täiesti võrdsed, siis kujunebki sellises kiires metsas jooks selliseks nagu see nüüd kujunes. 

Teate teekond.


Teate tulemused


Teate kolm parimat meekonda. Pilt: nuppu vajutas Doris Kudre.


Mehed on rahul. Pilt: nuppu vajutas Doris Kudre.


Võistluse koduleht

Lühiraja GPS

Teate GPS

Andsin mõlemal päeval endast maksimumi, lõppkohtade poolest ei oleks ma hetke vormi pealt kuidagi paremat tulemust välja võlunud. 

Järgmisel aastal peaks Balti MV toimuma osaliselt  samal platsil. Ise tabasin end mõttelt, et huvitav oleks joosta EMV öiseid antud maastikul. 

Klubi ühispilt pärast edukat kahte päeva. Pilt: Reigo Teervalt.


Kolmapäev, 1. juuni 2022

Tartu Kevad Priipalus

Paar aastat tuli oodata enne kui sai koroona tõttu edasi lükatud võistlusel osaleda. Täiesti uus ja seni kasutamata maastik oli kindlasti väärt käimist.

Esimesel päeval võtsin rahulikumalt, esimese poole rajast jooksin küll hoogsalt, kuid kindlasti mitte võistluskiirusel. Teisel poolel pingutasin rohkem. Teisel päeval olin aktiivsem ja võtsin pingutust tõsisemalt. Kuigi organism oli kuidagi kurnatud, siis sain siiski hea pingutuse.


Võistluse koduleht (teekonnad)


Tulemused

1.päeva finišis. Pilt: Meelis Zimmermann



1.päeva lühirajal lennult august punkti võtmine. Pilt: Meelis Zimmermann.



2.päeva järel väikest analüüsi tegemas.





Autasustamine. Pilt: Meelis Zimmermann.



Reede, 27. mai 2022

Järva- ja Raplamaa MV lühirada Vetlas

Viimati sain Vetlas isiklikult võistelda kaks aastat tagasi EMV lühirajal. Enne võistlust lootsin, et rada on just rohkem reljeefirohkema ja tehnilisema ala peal. Läbitavus või õigemini nähtavus oli sellel korral tunduvalt parem, kuna hetkel puud alles hakkasid korralikult lehte minema.


S-1  Sisseelamiseks kohe natuke ebakindlale alale. Vasakult paistab soo, mis annab kindlust, et kõik hästi. Samas otse vaates keeruline kaugemale näha. Rõnga sees tegin kerge kaare ja liigun natuke vales suunas, kuid nähes, et mäe taga hakkab alla poole lohuks minema, siis korrigeerin kiiresti. Lisa 5-10sek

1-2 Suund peale, enne sood pätsi järgi korrigeerin trajektoori joonele lähemale. Soo oli märg, kuid joostav. Sohu ulatuva nina järgi oli lihtne punktile peale minna.

2-3 Optimaalset teekonda pidi teele, siis senikaua mööda teed, kuni metsaalune paistis olevat rohkem joostav ja lõige teele. Edasi diagonaalis liini alt läbi teele.  Ootan teepeal vasakut kätt orvandi ära ja võtsin suuna punktile. Mingil hetkel võis juba tajuda, kuidas lohk metsa all vastu tuleb. Punktile ilma kõhkluseta lagipähe.

3-4 Suund. Orvand etapi alguses või õigemini isegi kerge platoo oli selgesti arusaadav. Etapi viimases osas jäin mitmel korral kuhugi tuulemurru vahele põiklema. Kusjuures ka enne punkti orvandit oli tuulemurd ees, mis takistas orvandi selget nägemist. Punktis saan kaks minutit varem startinud Atsi kätte.

4-5 Ats ronib rohkem mäkke, ise võtan otsema suuna järgmise punkti suunas. Etapi keskel oli hea end lohkude järgi positsioneerida. Plaan oli otse läbi soo minna, mis oligi suhteliselt hea, kuid sohu laskumine oli tuulemurdu täis ja aeglustas hoogu. Ats oli kusagilt paremalt kiirema koridori peale saanud ja püsis ees.

5-6 Paremalt või vasakult? Metsaveo tee suunab otse orvandisse ja tuleb lihtsalt oodata, kuna punkt vastu tuleb. Etapi alguses oli taas tuulemurrus põiklemas, kuid õnneks hoidsin suuna õigena. Ats etapi alguses natuke paremalt, kuid teises pooles vajus samasse koridori.

6-7 Natuke trikikam etapp. Jälgin suunda, loen järjest lohke ja ootan, et suur lohk paistma hakkaks. Lõpu poole natuke tihedam põõsastikku ja mahalangenud puid, kuid üle nina otsa minnes punkti lohk paistab. Lahendasin päris hästi ja imestan, et Ats juba läinud, nii et ma isegi ei näinud teda väljumas. 

7-8 Orvandist alla ja oh näe, Ats tuleb saba jalge vahel vastu. Edasi hoian end nõlvale, just nii et ei tõuse ega lasku. Paremal soo/madalam koht paistab. Lõpus üle nina punkti.

8-9 Üritan mitte kuhugi kinni jäädes liini alla jõuda. Punkti vaatan kõrgepingeliini posti järgi. Liini all olid erinevad võsapuhmad, millest tuli end läbi nügida. kuid posti järgi oli lihtne suunda hoida.

9-10 Otse või paremalt? Tundus nii lollikindel variant mööda liinialust ja lagedat joosta, et valik oli lihtne. Punktile peale minemise tegi lihtsaks lõpus olev soo ja raiesmik. 

10-11 Hakkas kerge mõõnaperiood, kas sai lagedal liiga kiiresti joostud või oli rada raske?! Ilmselt mõlemat, pluss see et nüüd rada tõusis kõrgemale kuni 13 punktini. Igaljuhul soost sai enam-vähem läbi mindud nii, et kuhugi sisse ei vajunud. Tõus tuli poolenisti kõndides ja kuna suund oli õige ja väiksest orvandist sai enne punkti kindlust, siis punkt tuli ilusti vastu.

11-12 Lageda koridore kasutades teerajale, mis iseenesest võinuks suunata otse punktile, kuid kuna rada kaob jalge alt ära ja vormid tunduvad ebaselged, siis kuidagi kerge vasaku põikega kukun ikka õigesse lohku ja siis juba punktiobjektile. -+10sekundit

12-13 Iseenest kaks valikut etapi esimeses pooles, kas valget metsa ära kasutada või teeraja kaudu, aga kuna teerada oli niivõrd ahvatlev, siis kasutasin seda korra ära, millele järgnes muidugi päris korralik tuulemurru takistusrada. Orvandist üles ja siis läheb mets kuidagi eriti tihedaks kätte (palju aluspõõsastikku) ja reljeefist ei saa midagi aru. Kuidagi olen sattunud kergelt vasakule ja lohk terendab ees. Mingi valemiga näed punkti säramas paremal mäe otsas, ragistasin end sinna.

13-14 Kõik see "lõbu" jätkub, lisaks põõsastele ja muidu tihedale metsale sattusin minema täpselt sellest kohast, kus oli kõikvõimalikud kuivanud puud tihedalt ette langenud. Otsin võimalusi, et sellest kõigest ilma seisma jäämata läbi lõhkuda. Sellest välja pääsenuna oli suund natuke kaotsis, kuna jäin otsima kiiremaid koridore läbi metsa, kuid päris valgesse metsa jõudes tõmbasin end ilusti punkti suunas.

14-15 Suund, diagonaalis üle tee, orvandisse ja teisest otsas välja, mis suunas juba õiges suunas punkti.

15-16 Tõusunukist üles ja siis sai juba nina mööda mäe taha orvandisse minna. Kuna üks orvand jäi veel teele ette, siis esialgu jäin sealt vaatama, et kus punkt on, kuid kiire pilk kaardile ja teekonda oli vaja veel jätkata. +5-10sekundit.

16-17 Joosta justkui sai, kuid üldse ei tahtnud lohk vastu paista, tuli kerge lisakaar vasakult sisse.

17-F Lihsalt üle joone.

teekond





Kahe tugevaga poodiumil

teekonnad

tulemused

Laurile 1,5minutit, mis isenesest polegi väga hull, kui olin minuti jagu tuulemurrus. Kolm päeva hiljem käisin ja jooksin raja kolme lõiguna läbi ja täiesti mõistsin, et miks mõnes kohas sai aega kaotatud. Pikk etapp, mis sai võistlussituatsioonis lageda kaudu joostud, oli otse täpselt sama ajaga joostav. Seega antud maastikul ja rajal on sisuliselt kõige kiirem mööda joone alust liikudes.


Esmaspäev, 9. mai 2022

Tiomila

Viis nädalavahetust järjest võistlemist on tänaseks päevaks läbi. Treenitud ja võisteldud Lätis, Soomes, Hiiumaal, Lõuna-Eestis ja nüüd Rootsis. Nüüd saab vahepeal treeningutele keskenduda, kuna Balti MV koondisse** ma ei mahtunud. 

Kangasala esindus Örebros


Rootsis sai tänu heale lennuühendusele Tallinn-Arlanda vahel sujuvalt käidud. Lennujaamast 2,5 tundi autosõitu Örebrosse. Reede hommikul minek, päeval treening võistlusmaastiku lähedal. Sealt edasi puhkus ja jõuvarude hoidmine laupäeva ööks. Kerge treening käis ka laupäeva hommikupooliku juurde.

Reedese treeningu teekond

Esialgu oli plaan selline, et jooksen 3.vahetust, kuid mehed kukkusid järjest ära ja lõpuks olin ikka oma tavapärasel vahetusel ehk avavahetust jooksmas. 3.vahetus oleks füüsiliselt hetkel rohkem meelt mööda olnud ja suuremal määral iseseisvat orienteerumist sisaldanud. Aga teras karastub tules, seega tuli väljakutsele vastu minna.


Enim pelgasin starti ja võimalikku pikka teejooksu kuni lõpuks hakkab orienteerumine. Metsas ja tehnilisel alal liikumist pidasin end hetkel paremaks. Algus oligi jooksukam, muidugi esimene kontrollpunkt oli üllatavalt lähedal, mis tähendas ka suuremat trügimist punkti juures. Etapi ise oleks võinud ka paremini lahendada. Teel teise tundus, et minnakse ainult mööda, kuid metsas muutus olukord paremaks, hakkas iseseisva orienteerumise osa.


Kui oli pool tundi joostud, siis näen enda ümber top10 võistkondi, sellel hetkel mõtlesin, et ilmselt on nad viga teinud ja kaotus on liidrile juba suur, kuid tagantjärgi saab öelda, et olin endale üllatuseks ainult minuti kaugusel liidrist. Hajutusteks olin alati valmis iseseisvalt orienteeruma.


12.etapp oli pärast stardikiirendust järgmine suurem füüsiline proovikivi. 8 minutit järjest tõusu võtta, samas rongis püsida, nõudis parajat enda motiveerimist. Tõusuga vajusidki liidrid eest ja jäin omatugevustega jooksma. 13.punktist alates hakkas raja magusam osa. Sellel alal muutus paljude orienteerumine ebakindlaks, aga kuna tundsin end kaardiga mugavalt, siis polnud probleemi oma peaga etapid ära lahenda. Enamus aega keegi ikka tiirles kusagil, kuid näiteks 17.etapi jooksin ihuüksi.

Viimases punktis. Pilt: Lars Rönnols.


Magusalt alalt väljudes oli mingi rong taas moodustunud ja sai viimased mahlad endast välja pigistada enne vahetuse üle andmist. Lõpuks tiksus kaotust 4:29 ja koht 63. Koha peale enne võistlust ei mõelnud, kuid suuremat vahet liidriga pelgasin küll. Ehk siis lõppkokkuvõttes jään oma sooritusega rahule.

Tiomila avavahetuse teekond

Kangasala võistkond ise jätkas oma tasast tööd ja mitme tugeva mehe puudumine andis võistkonna lõpptulemuses selgelt tunda. Lõpuks olime 80.kohal 307 võistkonna seas. Kaotus parimale 2 tundi ja 34minutit. Jukolaks on mehed rohkem valmis, mõnele oli Tiomila esimene võistlus ilma lumeta.

Tulemused


** Detsembris EOL assistent Annika Rihma ütles koondise peatreenerile Olli-Markus Taivanenile, et mina ei soovi kunagi enam Eesti koondist esindada. Mis on Annika Rihma motiiv ja miks ta minu kohta valetas, on keeruline öelda. Info tuli välja vahetult enne Balti MV-d, kui treenerite nõukogu oli hakanud uurima, et miks mina ei ole Balti MV koondisse määratud.

Esmaspäev, 2. mai 2022

Ilves GP

Kaks füüsiliselt rasket starti seljataga. Keha polnud nendeks katsumusteks igaljuhul valmis. Esimesel päeval ühiststardist jäin rootslaste rivi lõppu kummitusena oma sooritust tegema. Ainult 11.etapi sooviks paremaks lihvida, muus osas ei teeks meetrit ka teistmoodi. 

1.päeva teekond

Kevadisest kaasikust 1.päeva finišisse. Pilt: OK Ilves


Teisel päeval eraldistardist lühirajal ei läbinud ma rada mitte isegi "tühjade kummidega", vaid tunne oli selline nagu polekski "rattaid all". Alguses jäin keskenduma füüsilisele sooritusele ja sellest ka 3.etapi vale valik ja kohmetu teostus. Pärast esimese nelja etapi tõusude ja nõlvasoode üle elamist tuli lihtsalt võitlust jätkata ja hoida trajektoor normaalsena. Õnnestus, kuid kaotus oli lõpuks sellegipoolest suur.

2.päeva teekond

Viimased sada meetrit. Pilt: OK Ilves

Võistluse koduleht

Tulemused

GPS järelvaatamine 1.päev

GPS järelvaatamine 2.päev

Maastik oli muidu kevadine ja suvega võrreldes oli nähtavus hea. Praegu võis suhteliselt lihtsa vaevaga ükskõik mis rohelisest end sirgjoones läbi suruda. Kummastav oli ainult see, et tuulemurd oli kajastatud helerohelisega, mitte siis viirutusega. Kaardijoonistaja ilmselt metsa ei jõudnud?!

Nüüd järgmisel nädalavahetusel on väljamaale minek, Rootsis toimub Tiomila nimeline suur teatevõistlus, kus stardis on kokku 300 kümneliikmelist meeskonda. Tiomila koduleht https://www.10mila.se/index.php/en/

Esmaspäev, 25. aprill 2022

Võidukas Jüriööjooks Kärdlas

Üle mitme aasta sai taas Jüriööl joosta, ühe aasta jätsin ise vahele, kaks aastast läks pandeemia nahka ja ei toimunudki. Nii oli väga meeldiv taas pikkade traditsioonidega võistlusel startida. Kuna Hiiumaale justkui niisama ei satu, siis sai pikendatud nädalavahetusest maksimum võetud ja Hiiumaa orienteerumisklubi poolt ettevalmistatud rajad ka läbi käidud.

Neljapäeva ja reede õhtu tegin öised treeningud. Üks tagamõte oli olla Jüriööks endaks natuke rohkem valmis, kuid natuke pikemas vaates kogusin enesekindlust 7.-8mai toimuvaks suureks Tiomila teatevõistluseks Rootsis, kus esialgsete plaanide kohaselt jooksen öist vahetust.

Malvaste. Neljapäeva õhtul esimene öine sissejuhatuseks.


Korbi mäed. Reede õhtune öine. KP 13 piirkond osutas vastupanu, muidu sujuv liikumine


Korbi mäed. Reede õhtuse raja viimane osa


Võistlusest:

Sergei, Emily, Reigo, Daisy hoidsid meid kogu võistluse aja esirinnas ja sisuliselt minul ei jäänudki muud üle kui topeltkontrollida, et rada saaks määrustepäraselt läbitud ja tuua Peko võistkond võidukalt üle finišjoone. Rajal ei võtnud mitte ühtegi arutut riski, vaid jooksin neid orientiire pidi, kus olin veendunud, et saan stabiilse hea soorituse tehtud. Nii jäi päris mitmel etapil kiireim variant võtmata. Füüsiliselt oleksin soovinud saada tugevamat pingutust, kuid üksi ees olles liikusin pigem mugavustsoonis.

Üllatuseks oli muidugi see, et vahe teise koha ees nii drastiliselt suureks kärises. Aga see läheb puhtalt sinna kategooriasse, et alguses tee enda sooritus ja siis pärast vaata, mida teised on teinud. Rada oli muidugi rajameistri poolt tehtud igaühele söödavaks, kes tahtis sai otse minna ja võis sellega võita, aga sai joosta ka mööda teid ja väga kindlaid objekte pidi punkt ära võtta. Ilma plaanita aga punktid ise vastu ei tulnud.

Rahulolev võidutiim. Enam kaugemasse Eestimaa nurka poleks saanud kuju aastaks hoiule minna.

Aga ajalugu on tehtud, 30 aastase vahe järel taas võit Pekole. Järgmine tuleb ilmselt kiiremini. Isiklikult on nüüd neli võitu koos. Aitäh tiimile, klubile, kaasaelajatele ja korraldajatele, kes võistluse korraldamise nii suurelt ette võtsid!

Võistluste koduleht

Tulemused

ERR spordiuudis 

GPS teekonnad

Järelvaadatav otseülekanne

Jüriöö teekond


Väljavõte top6 võistkondade tulemustest.


Pühapäeval sai hingele veel pai tehtud ja viimasedki kandikul pakutud rajad läbi joostud. 


Ristna. Kiired sutsakad pärast Jüriööd



Rebastemäe. S-7 tuulemurrus, 7-11 väga ilusas metsas, 11-14 tuulemurrus, 14-F. Tõusud väga magusad ja valusad.



Malvaste. Kogu mereäärne oli puhas nauding.

Teisipäev, 12. aprill 2022

Ziemeļu divdienas 2022

Hooaeg avatud, sellel korral Lätis. Kaks lühirada sobisid hetkel hästi plaanidesse ja täitsid eesmärgi köhida mootor talvisest tolmust puhtaks. 

Esimesel päeval olin orienteerumisega selgelt rohkem hädas, kuna tegemist oli kalendriaasta teise orienteerumisega. Rutiinid olid roostes, kuid sellepärast Lätti läksingi, et läbi võistlemise nurgad maha lihvida. Füüsiliselt oli hetkel suurim puudujääk just märjas soos jooksmine, mida esimesel päeval jagus kuhjaga. 

1.päeva teekond

1.päeva finišsirget sirge jalaga jooksmas

Teiseks päevaks omad väiksed järeldused tehtud ja pingutada oli pärast esimest päeva lihtsam. Rada muidugi võimaldas ka ühtlasemalt pingutada. Teise päeva pulsid olid kohe 5 lööki kõrgemad. Teise päeva rajal oli suurimaks väljakutseks punktile peale minek auke täis alal. Kahel korral eksisin sellega ja põhjuseks ilmselt oli see, et jätsin kompassi ühel hetkel unarusse ja hakkasin auke lugema, kuid mõlemal korral valesti.

2.päeva teekond

Mõlemal päeval sai  paremuselt teine aeg joostud, kuid kokkuvõttes õnnestus sekunditemängus üldvõit endale saada. Hea on hooaega alustada kõrgelt, täpselt sealt, kus eelmine hooaeg sai lõpetatud. Nüüd  Soome Kangasalaga lühikesele treeningkogunemisele, mille sisse mahuvad ka kaks tugevamat võistlusstarti.

koduleht

Tulemused



Maxima kotijooksu autasustamine

Neljapäev, 30. september 2021

Suunto Games Kolgakülas

Hooaja viimased stardid on seljataga. Mõte oli juba varem hooaeg ära lõpetada, aga osaliselt solidaarsusest korraldajate vastu ja ikkagi veel väiksest võistlusnäljast tulenevalt sai nimi kirja pandud. Kasutatav maastik oli keskkonnaameti ametnike amatöörluse tõttu kärbunud väikseks, kuid kaks lühiraja pikkuse laadset võistlust sai ära tehtud.

Esimese päeva rada oli olemuselt küllaltki mitmekülgne võrreldes teise päevaga. Esimesed kolm punkti olid väga ebamugava ala peal, kus oli raske end täpselt positsioneerida. Võtsin rahulikult, kuna K-punktist välja minnes ei tundnud end seal üldse enesekindlalt. Edasi mööda jõeoru nõlvasid ja soid, kus tuli hoolikalt näpuga järge ajada. Kuues etapp läks täiesti käest, kui suutsin etapi algusest peale paralleelseid asju lugeda, õnneks ei läinud viga minutitesse. Raja viimane osa oli kiires männimetsas, kus tuli küll sisuliselt ainult joosta, kuid tähelepanu ei saanud lasta hajuda. 

1.päeva teekond

Teise päeva tegin kogemata ise endale huvitavamaks. Soojenduse ja muude protseduuride tegemine jäi viimasele hetkele. Stardijoonele jõudsin pool minutit enne starti. Paelad püsisid õnneks ühe sõlmega kinni ja vetsupeatust suutsin edasi lükata. Rada suuri väljakutseid ei pakkunud, mis tegi kohati ka natuke laisaks ja keskendumine ei olnud 100% kogu raja vältel. Teisel päeval võtsin füüsiliselt natuke kergemalt, kuna peas oli juba teadmine, et keegi ei ohusta poodiumi kõrgeimat astet.

2.päeva teekond


Teise päeva finišsirge. Pilt: SK Mercury.

Teise päeva finišis võeti mind kohe valve alla. Kohale oli tulnud dopingukontroll, kelle meeldivat seltskonda natuke vähem, kui tunnike sain nautida. Kuna enne rada jäi kergendamata, siis protseduurid sujusid kiiresti.

Lõppkokkuvõttes on mõnus hea tulemuse pealt hooaeg lõpetada, kuid ilmselt oli tegemist ka hooaja parima füüsilise vormiga või siis vähemalt tundega, et ma jõuan joosta. Kordagi varem hooaja jooksul polnud sellist head tunnet olnud. Hea, et nüüdki kohale jõudis, sai korrakski seda tunda.

võistluste koduleht

tulemused


Autasustamine. Pilt: SK Mercury.