neljapäev, 29. aprill 2010

Tallinna MV sprint

Üritus toimus TTÜ hoonete vahel. Soojendusel oli enesetunne petlik, ei saanud aru, kas oli raske või mitte, selline soigumine oli. Paar kiirendust tehes tundus kiirust jälle olevat.

Esimene etapp oli lihtne, mine ja võta lihtsalt ära. Siis paistis väike ahvatlus otse punkti kõrval, värav oli lahti(kaardil väravat pole), ei saa nüüd öelda, et ei tekkinud mõtet läbi lipsata. Eks patustajad ise teavad. Teine etapp valmistas juba rohkem peavalu, ühte varianti ei suutnud isegi märgata ja ei teagi, kas teravnurkade jooksmine otseselt mõtekas on. Kolmas oli lihtne. Neljanda etapi jaoks plaan puudus ja jube kahju, et puudus. Sain teevalikuga odavalt ära. Viies-kuues-seitsmes etapp vigurdasid majade vahel, korra oleksin kaasvõistlejale otsa jooksnud ja korra  auto alla jäänud. Raske oli nuka taha kiire sammuga minna, eriti kui sealt auto võib tulla. Kaheksas punkt enne teeületust oli lihtne. Üle tee ja maja alt läbi. See oli etapp, kus mõned klounid läbisid etapi läbi keeluala. Kümnes vajas ainult ära võtmist. Nüüd said lühikesed etapid otsa ja tulid pisut pikemad.  Kolmeteistkümnes etapp oli keeruline, kas minna ühelt või teiselt poolt maja. Õnneks tegin õige valiku,  edasi lugesin ette mitmendast vahest sisse tuleb keerata, kolmandast. Enne punkti hakkasin ette lugema natuke ja keerasingi kolmandast vahest sisse, ise sellele mõtlemata. Mitte miski ei klappinud, kurat vale vahe, ümber nuka tagasi ja õigesse kohta. Olin vahesid suurelt hoolt valesti lugenud, ei mõistnud neljani lugeda. Viga üle kümne sekundi, aga mis teha, oma lollus. Lõpus rohkem ei pudistanud. Sain kõige sitema koha üldse, neljas.


Jooks polnud just kõige kergem, eelmine nädal oli veel jalgades. Kuid mis seal ikka.

Tulemused

Rada

Nädalavahetusel jooksen Tiomilal öist pikka, 17km.


teisipäev, 27. aprill 2010

Üle lahe


Enamus eelmisest nädalast veetsin Soomes. Alguses olin Espoos ja siis liikusin Kangasalasse ning lõpuks Raumasse, kus toimus Finnspring.

Kolmapäeva pärastlõunal jooksin koos Samuga tunnikese metsaradadel. Mõnus oli kivist pinnast näha ja turnida pisut. Õhtul käisime Delta öisel treeningul, kuhu oli üle 50km, aga ära tasus see igati. Trenn nägi ette väikest proloogi, mille järgi pandi stardiprotokoll õigeks trenniks kokku. Orienteerumine läks nagu ta pidi minema. Palju arusaamatusi ja haake, sujuvust polnud. Enne pikka etappi sai energia otsa ja polnud just kõige mõnusam vaaruda üksi metsas. Sörkisin ja kõndisin raja lõpuni.



Neljapäeva hommikul käisin Huippuliiga 2008 finaali rada jooksmas. Ilm oli kohutav, paar kraadi sooja ja vihmasadu, aga õiget sportlast see ei seganud. Õnneks kaart ise jäi ööbimiskohast ainult paarisaja meetri kaugusele, starti pisut üle kilomeetri. Maastik oli minu jaoks väga nõudlik, pidin pidevalt paigas olema, et punktikoht ära jagada. Tähised ju ei säranud vastu. Teise punkti minnes käisin ka luurel, aga muidu sujus korralikult.


Õhtul ajasin end välja ja sörkisin 30minutit, jalg oli täiesti pehme, tõuget kui sellist polnudki, lihtsalt venitasid sammu pisut.


Reedel otsustasin hommiku täiesti vabaks jätta. Pärastlõunal sõitsime rongiga Tamperesse ja sealt Kangasalasse Samu koju. Tegime kerge 6km jooksu, mille sisse mahtus ka kolme minuti pikkune kiirem lõik. Jalad ja enesetunne olid mitmeid kordi paremad kui eelmisel õhtul.


Laupäeva hommikul sõitsime võistlustele ja ees ootas esimene o-võistlus Soomes. Raja ja klassi olin valinud lühema, aga ikkagi anti mulle 1:15000 kaart. Väga keeruline oli seda kohati välja lugeda, eriti punktipiirkonda ennast. Alguses panin kohe üle minutise vea maha, hiljem tuli veel igasugu pudistamisi, kokku tuli raja peale nelja minuti jagu lisakulu. Kuid kuna see oli esimene start, siis väga pettunud polnud.

Tulemused

Rada

Pühapäeval oli teade. Jooksin esimest vahetust Kangasala SK teises tiimis. Alguses sain suhteliselt kiiresti liikuma, enne esimest punkti puterdasin pisut. Õnneks läks suuremate kadudeta. Kuni kuuenda punktini liikusin suhteliselt oma trajektoori pidi. See aitas sujuvamat tempot hoida, kui said ise oma sammu sättida.Tõmblemist oli lihtsalt nii palju. Seitsmendasse punkti minnes nägin liidreid veel ees, aga 200m enne punkti lõpetasin kaardi lugemise(ei tea miks) ja liikusin rongis punkti. Aga mis ei sobinud oli punkti number. Murdsin pead ja mõistsin olukorda ja läksin oma punkti. Kaotus oli kohutav. Kuni üheteistkümnenda punktini loksusin mingi aeglase vennaga, aga siis tema jõud rauges ja läksin oma teed. Sealt lõpuni liikusin täiesti üksi ja üritasin punkte kätte saada. Kiirus läks mõistagi alla, aga suuremaid vigu vältisin, mõned kaared tulid, aga see ei teinud asja enam palju hullemaks. Jooksu lõpetasin nelja minutise kaotusega vahetuse parimatele.

Tulemused

Rada

Kui laupäevane sooritus oli nagu oli, siis pühapäeva jooks läheb mitterahuldava alla. Lihtsalt võimatu on aru saada, miks ma tollel hetkel kaarti enam ei lugenud, sinnani olin ju ise oma peaga punktidele peale läinud ja need ka kätte saanud, aga siis lasin end korra lõdvaks. Loodetavasti jääb see lollus meelde ja see ei kordu enam.


Homme jooksen Tallinna MV sprinti, mis tuleb ilmselt räme kakkumine.

pühapäev, 18. aprill 2010

51.Jüriöö jooks


Taaskord kogunes osa o-fanaatikuid öisesse metsa, et väike teade maha pidada. Oodata võis viimaste aastate üht keerulisemat Jüriööd. Ning juba tavaks on saanud, siis minu ülesandeks on esimene vahetus. Nii on lihtsalt läinud, aga see ei pruugi nii jääda. Start anti mõnusalt pimedas ja joonel oli kokku 45 põhiraja võistkonda.


Pärast starti tuli kiiresti leida esimene punkt, õnneks oli esimene kohe piisavalt kaugel, et rahvast hajutada. Algul oli puhas teejooks ja jalg keris all mõnusalt. Esimese punkt tuli ilusti vastu. Järgnes kerge ja lühike etapp, millega probleeme tekkinud. Kuid siis olin valiku ees, kas minna otse või teed mööda ringi. Hakkasin otse minema, aga see valge mets polnud just kõige ilusam ja kaldusin paremale. Jooksin mõnda aega teega paralleelselt. Kolmanda punkti eel tegin lollaka lisakaare, mõistus jooksis lihtsalt kokku. Väike edu läinud ja siis edasi liikusin teistega koos. Neljanda punktiga raskusi ei tekkinud, aga järgmine etapp selle eest küll. Viiendat etappi tahtsin minna otse läbi rohelise ja üle tee, aga millegi pärast avastasin end ühel hetkel soos. Kaua selle üle ei pidanud pead vaevama, kuna mõned tuled liikusid mööda teed. Seda etappi ette planeerides ei näinud millegi pärast paremalt teejooksu varianti. Silmaklapid oli vist ees, punkt ise oli lihtne. Edasi tuli kaks metsasemat etappi, kus lasin end liiga palju kaasvõistlejatest mõjutada ja jooksin veits valesti. Kaheksandasse punkti oli jälle huvitav minna, asusin vägesid juhtima. Suurelt teelt ära minnes pidi leidma kaduva raja. Õnneks tabasin õige koha ja võis edasi liikuda. Rohelisel pätsil oleva punkti sain probleemideta kätte ja liikusin kiiresti teele. Üheksandasse minek oli variant, valisin teele mineku ja mõnus oli vaadata, kuidas üksik tuli mööda metsaalust ragistab ja ise samal hetkel teel temast mööda jooksed. Punkt ise paistis üks keerulisemaid ja tihedamaid kohti rajal. Aga õnneks orbiidile seal ei läinud ja võis jätkata. Kümnenda etapiga kaalusin pikalt, kas minna otse või mitte. Valisin siiski teejooksu. Jürgeniga sai teed mööda küljed kõrvuti uhatud. Vaja oli ainult õigest kohast metsa keerata. Metsaalune oli tõsiselt risune ja enne punkti sain ühest rägastikust läbi tõmmates korraliku löögi vastu silma. Järgnevat etappi oli selle võrra piinarikkam läbida. Valu oli kohutav, aga õnneks silm kaua kinni ei olnud ja sai lahingut jätkata. 11.KP võtsin esimesena nagu ka eelmised kolm. Järgnes tuim teejooks, sain jalad korralikult liikuma. Korra tundus, et liigun isegi pisut eest, aga tagasi ei hakanud vaatama. Kuklasse keegi otseselt ei hinganud ja see mulle sobis. Punktile peale läksin aga liiga vara ja mõttetu lisakaar oli tõsiasi. Jürgen ja Martin said sellega väikse edu sisse. Minul ei jäänud muud üle kui anda jalgadele valu ja nii kiiresti järgi tõmmata kui võimalik. Mitte just kõige ilusam metsaalune andis selleks ideaalse võimaluse. Sama hooga tõmbasin mäest alla ja sain punkti juba esimesena kätte. Mäest täiega alla ja siis vales suunas ajama. Hakkasin vale jõekääru juurde jooksma. Jürgen õnneks tegi selle vea kaasa. Aga seljataha enne puntki ei vaadanud, nii et mul polnud õrna aimugi kui lähedal ta olla võis. Andsin ainult jalgadele valu ja rügasin viimase punkti suunas. Lõpusirgel oli kõik juba selge ja emotsioonid olid laes. Taaskord olin avavahetuse võitnud, uskumatu. Täitsin paar meeldivat protseduuri ja võis õnnitluste saatel lõdvestusele minna.


OK Ilvese esimese võistkonna edasine kulgemine oli kohutav allakäik. Hannula jooksis pool metsa enne läbi kui oma punkti kätte sai, langesime kuuendaks ja vahe liidritega oli juba 15minutit. Mati tõstis meid neljandaks, vahe jäi põhimõtteliselt samaks. Elo tegi hea jooksu ja tõstis meid teiseks. Kennyl juhtus nii mõndagi. Tegi viga, lasi Lauril ja Kristjanil järgi jõuda. Kuid siis juhtus midagi sellist, mida ei soovi isegi vastasele. SI-pulk tuli paela ja näpu otsast ära ning kaks tüüpi olid läinud selle aja peale kui Kenny ükskord liikvele sai. Neljas koht polnud tõesti see, mille järgi võistkond tuli. Aga saab ainult paremaks minna. Ilvese teine tiim tuli viiendale kohale, mis on väga hea.

Järgmine nädalavahetus lähen Soome võistlema. Seal teen kaks starti:laupäeval lühirada ja pühapäeval teade.

esmaspäev, 12. aprill 2010

Öine katsumus


Reedel tegin stardi Põlva MV öisel. Maastikuks oli Taevaskoja, mis oli öise jaoks paras katsumus. Stardist liikusin ilusti minema, alguses pakuti etappe, mis võimaldasid liikuda mööda teid. Edasi liikus rada ka metsa alla ja oli ka pikemaid teejookse. Kaardi lõunaosas tuli orienteeruda mäe nõlval mööda orvandeid, siis tuli pikk etapp, mille lahendasin ilusti mööda teed. Raja lõpus pakuti võimalust ürgoru nõlval seiklemist, päris kadudeta sealt lahkuda ei suutnud, vead tulid sisse.

Kokku tuli viga 4min, pisut palju, aga ei midagi hullu. Üldiselt tundsin, et öise jaoks vajalikku agressiivsust polnud. Jalad küll kerisid all, aga see õige tunne puudus. Selle ilmekaks näitajaks oli keskmine pulss, mis tuli 156l/min. Tavaliselt peaks see jääma natuke üle 170. Kuid kõik see näitab, et reservi on küll ja ainult õiget tunnet ehk siis väikest ärritajat on vaja.

Jüriööl kohtume!

esmaspäev, 5. aprill 2010

Kari lasti vabadusse

Nädalavahetusel avasid osa o-rahvast oma hooaja. Laupäeval hommikul joosti Karjalaskevõistlus. Ühisstardist 12,7km pikkune korralik rada. Joonel oli üle 15. näo, kõigil tahtmine võrrelda end kaaslasega. Esimeste punktide juures oli tunda pinget, ette trügisid paljud julged. Ise üritasin hoida oma trajaktoori ja kiirust, et mitte asjatult kellegi jõnksutamist taluda. Alles kümnendal minutil võis end lahedamalt tunda. Keegi ei siblinud, kõik täitsid ülesannet täie tõsidusega. Pärast kaheksandat kontrollpunkti hakkas mõistus streikima, lihtsalt ei suutnud aru saada, et kuhu see rada edasi läheb. Joon läheb otse 13.KP-sse, jooksingi sinna, võtsin isegi ära ja alles siis sain aru kuhu edasi peab liikuma. Kahjuks ei jäänud see tollel etapil ainsaks veaks. Lisaks veel ränk suunaviga, mis maksis nii mõnedki kohad ja ka jõuvarud. Õnneks ei teinud ma seda üksi, oli kellega vahet tagasi joosta. Jälitustegevus kandis üpris kiiresti vilja, ei läinud kümmet minutitki kui võis eest ära saanud jooksikuid lagedamal alal näha. Nii tuli liblikas, kokku kolm kaart. Koos ei saanud keegi päris joosta, hajutas jooksjad korralikult erinevatele ringidele. Liblikas orienteerumise suhtes midagi hullu polnud, aga jooksjad see kokku taas viis. Kui enne liblikat olin umbes minut esimestest maas, siis pärast olin taas minut, aga nüüd juba teistega koos, ainult Peeter oli ära lipsanud ja Lauri viga teinud. Nii jätkus lahing nelja isiku vahel. Ebakindlust oli nii mitmeski kohas näha, kõik see andis võimaluse oma valikuteks ja eest ära jooksmisele. Nii saigi mõne tehnilise punkti ja etapivalikuga teistel eest minna. Lõpus üritasingi hoida vahet ülejäänute ees. Suuri apse ei teinud, füüsiliselt väga nõrgalt ka ei tundnud. Tasuks teine koht.
Tulemused
Rada(siin saab kogu põnevikku vaadata, pane ainult kõik hullud ühistardist jooksma)

Õhtul oli Kuldre asulas öine sprint. See oli hea võimalus valmistuda mõneks järgmiseks öiseks stardiks. Rada algas ilusti, noppisin punkte ilma vaevata, jalad isegi liikusid. Kahjuks hakkas siis nali pihta, punkt oli ära varastatud. Pärast seda liikusin edasi, vaatasin et vigu sisse ei tuleks. Aga siis tuli jälle selline punkt, kust oli vajalik läinud. Nii liikusin lõpuni ja olin õnnelik, et sain pingutada, aga kergelt vihane nende jobude üle, kes korraliku võistluse ära rikkusid.
Rada

Pühapäeval oli kavas Lihavõtte lühirada. Võistlusest ei oodanud midagi ja see võiski saatuslikuks saada. Füüsiliselt polnud kõige teravam ja vigu tuli ikka palju sisse. Lausa paha hakkas oma lollusi pärast näidata. Kokku tuli vigaseid etappe umbes pool rajast. Ebakindlust jagus igalepoole, kokku tuli seega viga u3:45. Mis kõige hullem, suurim viga tuli esimese kontrollpunktiga, mis oli kohe eriti ebameeldiv algus. On mida paremaks muuta.
Tulemused
Rada

Tuleval nädalavahetusel jooksen ainult Põlva MV öisel. Eks siis ole näha, kuidas kaardiga metsas hakkama saan.

Jüriöö jaoks võite maastikuluurele minna küll, kasutage ainult mõnda veesõidukit. Nimelt võib näha netis mõnda pilti võistlusmaastikust. Lisaks ühendage meeldiv kasulikuga ja võtke õng ka kaasa. Pildid