esmaspäev, 21. mai 2018

Edukas EMV lühiraja ja teate nädalavahetus

Eesti meistrivõistlused lühirajal on olnud  aastaid minu kirstunael. Tegemist oli siiani ainukese EMV distantsiga, kus polnud medalini veel küündinud. Kindlasti on lühiraja näol tegemist olulise distantsiga, mille taset näitab seegi, et parimad on sisuliselt alati kohal ja vanuse poolest juba järgmistesse klassidesse kuuluvad tegijad on samuti end põhiklassis joonele sättinud.

Varasemad lühirajad:
2010 Kantsi 8.koht, +1:23 - soliidne põhiklassi avastart, lõpus natuke rabe
2011 Piigandi 7.koht, +5:14 - jalad olid peast selgelt kiiremad, vigu 7 minutit
2012 ei osalenud
2013 Koitjärve 5.koht, +1:06 - mitmed pisivead, ainult supersooritus viinuks poodiumile
2014 Uniküla 6.koht, +4:52 - pea ja jalad sama kiired, hüppeliiges käis raginaga välja
2015 ei osalenud
2016 Juudakunnu 6.koht, +5:16 - tehniliselt super jooks, kuum ilm tegi oma töö
2017 Mõndavere 27.koht, +16:34 - päev, kus ei klappinud mitte miski, justkui nagu peata kana
2018 Küka 3.koht, +1:29 - ühtlane sooritus algusest lõpuni

Statistiliselt tundub, et kui vaja, siis oskan orienteeruda küll. Seitsmest stardist ainult kaks on läinud täielikult aia taha, ülejäänud kordadel olen pidanud tunnistama füüsilist alla jäämist.

Mis ime läbi siis sellel korral medal tuli? Otsest võlurohtu ei olegi, kuid on mõned asjaolud, mis mängisid olukorra selliseks:
  • Euroopa MV-l oli küllaltki raske minek ja ilmselt 6 päeva varem joostud 2-tunnisest tavarajast taastusin enam-vähem ära.
  • Neljapäeval sai käidud Võrus miili jooksmas, kus vaevu-vaevu jõudsin kiirust hoida alla 3min/km ja sain ajaks 4:47,52. Kahjuks ei näinud seal hunnikutes OK Võru noori jooksmas.
  • Enne võistlust planeerisin ühe raja eelmise aasta kaardile. Mitmed etapid läksid täppi.
Nii olingi teinud kõik, et astuda Eestimaa vägevamate orienteerumispoegade vastu. Rajameister oli esimeseks etapiks visanud täpselt midagi sellist, mis pani kõiges ja ka endas kahtlema, kuid õnneks kõik laabus ja punkt tuli ootuspäraselt vastu. Teisel etapil oli plaan otse minna, kuid kuna olin end vasakule kallutanud, siis leidsin end tee pealt. Kolmas lihtne, neljanda etapi alguses kõhklev, kuna puudus mõistlik lahendus punktile peale minna. Viiendat etappi planeerides nägin ainult vasakult ja otse mineku varianti, valisin viimase, et vältida lõpus rohelist sood.

Lühiraja 11.KP juures. Pilt: Sander Lembra
Viiendast edasi hakkas täiesti teise iseloomuga rada, kus joostavus läks paremaks ja pidi hakkama tõusudel pingutama. Vahetult enne üheksanda etapi lõppu hakkasin Sandrit ees nägema, tihnikus õnnestus juba parema trajektoori tõttu möödagi saada. Ees paistis juba Sergei selg, kellest sain vahetult enne 11.KP-d mööda.

Toimus taas raja iseloomu vahetus, kui enam ei olnud mööda teid jooksmist, vaid sai mõnusalt reljeefi lugeda. 11.-16.KP-ni olin kodus eeltööd tehes need etapid läbi mänginud ja maastikul nende realiseerimisel probleeme ei esinenud.  16.KP juures hakkas korra peas vasardama, et "ära riku oma head jooksu nüüd ära". 17.etapp sujus mõnusalt, küll aga 18.etapil suutsin soo ääres joostes mitmete puude taha lõksu jääda, kus etapiaegu analüüsides läks korralikult aega kaotsi. 19.etapil ründasin punkti liiga madalalt ja tegin väikse lisakaare. Viimane punkt oli hea lihtne, liivasel lõpusirgel sai lõplikult end tühjaks joostud.
Lühiraja finišisirge. Pilt: Ahti Bleive
Mõne minutiga oli kõik selge ja tasuks minu esimene lühiraja medal, mida olen korduvalt üritanud kätte saada. Parem hilja kui mitte kunagi. Lauri aja alistamine oleks sellel päeval veel olnud võimalik, kuid Timo ilmselt siiski mitte. Selline jooks siis sellel korral tippsportlaste vastu.
Lühiraja teekond. GPS http://sportrec.eu/ui/#1dfjbht
lühiraja tulemused



Lühiraja meeste parimad. Pilt: Ahti Bleive

Pühapäeval oli aga uus võistlus, uus rada, uus võimalus, kus eelmise päeva tulemused ei mänginud enam mingit rolli. Ees ootas EMV teade. OK Ilves jooksis järestuses mina, noor talent Kaarel Hendrik ja Kenny. Minu ülesanne oli anda Kaarlile võimalikult suur edumaa konkurentide ees.
Teate start. Pilt: Ahti Bleive
Asusin kohe stardist alates suure hoole ja armastusega oma ülesannet täitma. Orienteerumine probleeme ei tekitanud. Pärast esimest punkti võis metsas konkurente näha jooksmas igas suunas, kuid kuna oli teada, et on suured hajutused, siis võtsin seda rahulikult ega teinud sellest suurt numbrit. Edasi oli ainult sekundite küsimus, kuna õhuvahe sisse tuleb ja saab rahulikult oma teed minna.
Teatevahetus. Pilt: Ahti Bleive
Nautisin lihtsalt seda, mida tegin, ja võtsin aga järgmisi etappe ette. Natuke võttis kulme kergitama raja viimine sohu, kuid seal olin ekstra ettevaatlik, et orbiidile mitte minna. Pääsesin ja edasi oli vormistamise küsimus. Tuli leida kiireim tee tagasi vaatepunkti. Valisin võimalikult lollikindla variandi, kasutades ära lühiraja teadmisi ning teid, sihte. Viimane kaar läks samuti libedalt ja andsin uhkes üksinduses vahetuse üle Kaarlile. Lõpuks õnnestus vahe järgmistega viia 2:22-le. Korralik ja stabiilne teatesooritus, ilma suuri riske võtmata.
Teate teekond. GPS http://sportrec.eu/ui/#1dfl0dv

Kaarel alustas korralikult, kuid siis tegi ühe korraliku vea, teiselpool maanteed veel ühe suure fopaa, mille järgselt loovutasime liiderpositsiooni. Raja lõpp läks taas soliidsemalt ja Kaarel andis vahetuse üle kolmandana, vahe liidriks tõusnud sõduritega 2,5minutit. Igal juhul sai noor mees karastuse ja on järgmisel aastal võimeline kindlasti enamaks.

Kenny sai kohe jõudsalt vahet vähendama hakata ja tänu lühematele hajutustele vähenes vahe juba minuti peale. Soos Timo eksis ja olidki sõbrad koos, et teineteisega külg-külje kõrval võidu joosta. Kuid Timo pani suurest hirmust sellise kiiruse peale, et Kennyl pärast pikemat soos jooksmist puudus jõud vastu hakata. Raja lõpuks jäi kahe gigandi vahel napp minutine vahe. 

Iga aastaga tõusema natuke sõduritele lähemale, sellel korral oli vahe kõige väiksem. Järgmisel aastal uus katse!
Teate tulemused

Teate poodium. Pilt: Ahti Bleive
Igaljuhul oli tegemist väga eduka nädalavahetusega ja suutsin endast anda tunduvalt rohkem kui siiani hooaja 1,5 kuuga. Osaliselt võib senine kehvem füüsiline vorm olla tingitud ka asjaolust, et kiirete treeningutega sai talvel ja kevade alguses tagasi hoitud, et terve hooaeg ilusti ära kesta, ja just hooaja teises pooles olla rohkem löögihoos.

Võistluste koduleht (tulemused, vaheajad, GPS, videod jne)

Eks näis, mis edasi saab, järgmine nädalavahetus toimuvad Lätis Balti meistrivõistlused, kus vähemalt kaardipildi järgi tuleb väga huvitav tavarada ja teade.

teisipäev, 1. mai 2018

10mila - totaalne pettumus

Tänavune 10mila läks nii minul kui ka lõpuks kogu võistkonnal täiesti aia taha. Mind pandi esimest vahetust jooksma ainult ühel põhjusel: et säiliks mingigi võimalus, et pikale ööle saaks vastu minna võimalikult heas grupis, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Mina, kes ma pidin näitama stabiilset head sooritust, näitasin end hoopis täiesti teisest küljest. 

Juba stardis jäin raskustesse, kolmandast reast ja küllaltki kitsa stardikoridori tõttu jäin kohe kehvale positsioonile. Pärast K-punkti hakkasin siiski võimaluse korral kohti parandama. Esimesse punkti mäe peale jõudes olin täiesti paigas, kuid lõppviimistlus jäi tegemata. Tegin väikse kaare, elasin üle.

Teisel etapil sain korraks täiesti vabasse vette, aga punktiga oli taas raskusi, pääsesin 10-sekundilise ehmatusega. Kolmandasse jooksin rongis, vältisin ülemäärase tõusu võtmist ja oli aeg punktile peale minna. Lugesin kaardil selgelt välja, et punkt asub orvandis. Läksin üle seljandiku ja mida ei olnud, oli punkt, elektriliin samuti liiga lähedal. Ala kammis seal teisigi, kui ühel hetkel mõistsin, et punktiobjektiks on hoopis nina, teisel pool seljandikku. Kokku minutiline viga, tegemist oli juba küllalt mõru pilliga, mis pani rohkem pingutama.

Neljandasse minek oleks olnud väga lihtne, kuid olin raja alguses kuidagi suutnud kaardi sisse augu tekitada ja neljanda punkti piirkond oli kadunud. Neljanda ja viienda etapi joonte järgi sain umbes punkti asukoha ja legendist objekti koos numbriga teada ning sain edukalt punkti kätte. Õnneks polnud tegu hajutuspunktiga, mis tegi elu palju lihtsamaks, kuna teised liikusid samas suunas.

Viiendal etapil hakkasin füüsiliselt natuke rohkem pingutama, kuna olin kolmanda punkti vea tõttu langetanud päris korralikult kohti. Tundsin end kiiremini joostes väga hästi ja liikusin rivis jõudsalt ette poole. 400 meetrit enne punkti olin veel kaardis, kuid sealt edasi lõpetas aju tegevuse järgmiseks üheksaks minutiks. Täpselt nii kaua läks mul aega, et vale mäe otsas asju klappima saada. Lõpuks mingil imeväel hakkas asi laabuma ja leidsin tee oma punkti suunas. Need mõtted ja tühi tunne, mis tollel hetkel läbi käisid... Individuaaljooksus oleks veel kuidagi selle mõru pilli alla neelanud, kuid kui pärast mind stardib 9 meest, siis on see raske hoop.

Pärast seda läks tükk aega, enne kui mingigi kindlus orienteerumisse tagasi saada. Jooksin küll taseme poolest mudaliigas (jooksevad ikka kiiresti), kuid siiski polnud nende vastu lihtne saada. Alles maastiku tagumisest otsast tagasi tulles, kümnendast punktist alates, hakkas orienteerumine laabuma ja tekkis mõistmine, kuidas peaksin seda maastikku käsitlema.

Tänu ühtlasele orienteerumisele avastasin natukese aja tagant, et olen taas uute nägudega kokku sattunud. Füüsiliselt end tühjaks ei jooksnud, pigem vaatasin, kuidas orienteerumisega hakkama saada. Pärast 22. punkti olin taas uues pundis, kõik andsid nii palju jalgadele valu, et mul puudus võimalus rongi viimase vaguni koha pealt välja pääseda. Kuidagi tänu eelviimasele punktile ja viimase punkti ette vaatamisele enne starti suutsin kõik 5 meest alistada ja pea norus vahetuse üle anda.

Lõpuks andsin vahetuse üle 92. kohal ja kaotust kogunes 14 minutit. Pärast ülisuurt viga tuli juurde kaks minutit, mis polegi kõige hullem. Pärast viga olin kohal 225. Võistkonnal edasi ei läinud ka kõige roosilisemalt, seitsmendas vahetus jooksnud Petteri rebestas kuidagi säärelihast ja tulemust kirja ei saanud. Sellel aastal siis niimoodi.


Kindlasti oleks võinud nii minu kui ka kogu klubi ettevalmistus olla tõsisem antud maastiku jaoks. Eelmine aasta sai Kangasalaga just kevadine laager tehtud eesmärgiga 10milal olla natukene paremad. Tänavune kevadlaager toimus Ahvenamaal ja lumekatte tõttu ei hakanud ise sinna minema.

Oleks tore mõned aastad joosta sellise klubi eest, kes panustab suurtesse teadetesse rohkem. See paneks ka ennast rohkem arendama ja pingutama.