Friday, June 27, 2014

Haige on haige olla – MK, Jukola, Kõva Mehe jooks

Balti MV järel tegin mõneks päevaks jooksmisega pausi sisse, et väljaväänatud hüppeliigesel lasta paraneda. Paar päeva enne sprindi MK-sid suundusin Soome. Kahjuks päev enne Soome minekut hakkas kurk kahtlaseks minema ning nii saatiski mind köha ja nohu terve Soomes oleku aja.
MK sprindi eeljooksus teel viimasesse punkti
Kerged sprinditreeningud ma siiski tegin, et natukenegi sisse elada MK-ks. Sprindi eeljooksu ajaks suutsin haiguse ära unustada, kuid reaalset sooritust see palju ei muutnud. Sisse tuli ka orienteerumisvigu, kus rajameister (maastikumeister) mind maastikule paigutatud metallaedadega täielikult ninapidi vedas. Tulemuseks finaali mittepääsemine.
Sprindi eeljooksu rada ilma teekonnata
Sprindi eeljooksu rada koos teekonnaga
Järgmisel päeval MK sprinditeates oli minek sama hapu kui individuaalses sprindis. Sain küll poolakaga koos rajale, kuid tema tempo käis algusest peale üle jõu. Pärast rada köhisin sisikonna välja.

MK ja Jukola vahele jäi minul kaks päeva. Neist esimesel tegin rahulikuma orienteerumise 2012 Soome MV teate maastikul, kus ma ka toona viimast vahetust jooksin. Päev varem, laupäeval, olid jalad iseenesest head, kuid pidev läkastamine ja tatitamine polnud just parim seisund, mis võiks Jukolal olla. Pärast MK-d leidsin enda küljest ka puuginäraka, kes oli end sisse sättinud juba. Klubikaaslasi sai ainult sellega rahustatud, et küll ma hakkama saan, et metsas ei pea nii kiiresti jooksma kui seda pidi sprinditeadetes.

Jukolal jooksin viimast vahetust, mis enne kaardi üleandmist algas juba veaga. Võistkonna hooldaja ütles, et 5 minutit on minul aega enne kui Petteri tuleb. Selle peale suundusin vetsu. Tagasi sörkides tulevad noored Kangasala poisid joostes vastu ja ütlevad, et Petteri juba ootab. Olin ära olnud vaevu 2:30, aga Petteri oli mind oodanud 1:10. Sain Petterilt rahustavad sõnad ja rajale ma läksingi.
Mina, minu vari ja minu suurim fänn
Sain kohe alguses konkurentide abi kasutama hakata tempo hoidmiseks. Neljandasse punkti minnes jõudis Matthias Merz (OK Tisaren) järgi ja alates tollest hetkest ma põhimõtteliselt liikusin terve raja koos temaga. Ma ei kujuta ette, mida Merz mõtles raja esimesel poolel, kui ma pidevalt köhisin ja nina nuuskasin, kuid tema tempo ma ära seedisin. Pundis oli veel Erik Öhlund (Göteborg Majorna OK), vahepeal oli ka teisi, kuid mitte pikalt. Hajutused olid meil kolmel samad, seega miski ei seganud koos tempot tegemast. Koos tegime ka viga, kuid õnneks vähe. 15 minutit enne raja lõppu minu hoog rauges ja jäin rongist maha.
Jukola teekond - 7.vahetus
Jätkasin üksi, etapil 18-19 häid variante ei näinud, kuid kuidagi ukerdasin kohale ära. Viimasesse punkti minnes kuulen hullumeelset karjumist, aru ma ei saanud, milles asi. Ühtäkki lendasid Öhlund ja Merz külje pealt ette. Siis sain aru, et nad olid viga teinud viimasesse. Pigistasin ka endast viimase välja ja tulemuseks oli viimane autasustatav poodiumikoht – 25. Olin rahul, et suutsin haigusest olenemata teha rahuldava soorituse. Kangasala SK oli õnnejunnis.
Väsinud Kangasala SK mehed pärast autasustamist

Pärast Jukolat tegin mõned päevad Tamperes trenni, enamjaolt sprinditreeninguid. Haigusvimm taandumismärke ei näidanud, kui siis seda, et nohu jäi vähemaks. Eestisse tulles osalesin Kõva Mehe jooksul, kus olin juba ammu tahtnud osaleda, kuid kunagi ei olnud sobinud kuupäevad. Rippusin terve raja sisuliselt Sander Vaheri ja Joosep Tammemäe järel. Oli tõsiseid raskusi nende tempos püsida. Umbes 2,5 km enne lõppu sattusin liidriks, tegin siis tempot ja isegi üritasin asfaldilõigul eest ära saada, kuid ma ei arvestanud sellega, et raja lõpp on täis erinevaid takistusi. Olin täiesti surnud ja hea, et üldse üle joone kolmandal kohal jõudsin.
Kõva Mehe jooksul silla all mööda jõge kahlamas



Kõva Mehe jooksult hankisin endale hunniku vigastusi. Jõevette hüpates sain kannaluu põrutuse, terava oksaga sain parema reie eesmisse lihasesse paugu kirja (haav + põrutus), vasaku põlve juures valu. Kuus päeva hiljem teeb muret ainult kannapõrutus, mille tõttu ei saa 100% kõiki treeninguid läbi viia. Olen kasutanud uut seadet nimega Alter G, mis vähendab keharaskust kuni 80% ja laseb jooksuliigutusi teha. Haigusest on jäänud järele veel kerge köha. Sellelt foonilt üritan ma anda endast kõik, et 5.juuli MM sprindis väga hea tulemus teha. Elame-näeme.
Koos näeb kaugemale

Monday, June 2, 2014

Balti MV Leedus

Tavarajal etapi 15-16 alguses. Pilt: sportfoto.lt
EMV lühirajal välja väänatud jala ravimisega sai sisuliselt terve nädal tegeletud. Käisin kuus korda laserravis, tegin jalale külmaravi, viinakompressi ja kompressiooni. Natuke sõitsin rattaga ja kolmapäeval tegin esimesed arglikud sammud joostes, kokku 4,7km. Otse liikudes valu ei olnud, kuid küljele liikudes oli see täiesti olemas. Neljapäeval 7,9km, mille sisse mahtus ka 3 kiiremat lõiku staadionil (600-1:52; 400-1:11; 300-0:49). Jalg ei andnud nende lõikude ajal üldse tunda ja üleüldse oli kerge. Muidugi kohe, kui jalaga midagi külgsuunas tegin, siis valu oli olemas.

Reedel loksuti „imelisi“ Läti asfaltteid ja veel „imelisemaid“ Leedu kruusateid pidi modelile, mis asus kohe võistlusmaastiku külje all. Enne jooksu teipisin jala vastavalt oma teadmistele nii hästi kinni, kui oskasin. Jooksu ajal aga oli tunne, nagu oleks esimest korda kevadel metsa pääsenud. Igal sammul üritasin jalga kuidagi hoida. Mõnel korral tekkis ka ülesirutus, mille vastu ma teipida ei suutnud ja see valu oli vägagi ebameeldiv. Maastik ise oli mõnus, selline peitlik, kus päris otse minna ei saanud, kuid samas hea joostavusega. Kaardijoonis oli aga ülepingutatud (LIDAR-i liigne kasutamine).
model
Laupäeval oli tavarada. Rajal pikkust 15,7 km ja punkte 32. Teipimisega oli pisut probleeme, sain küll nõuandeid, kuidas võiks teipida, et ei tekiks ülesirutust, kuid teipimise teostamine niivõrd hästi ei läinud. Teipisin jala nii kinni, et achilleuse kõõlus jäi liiga surutud asendisse. Vahetult enne starti üritasin teipe natuke lõdvemaks panna, et üldse saaksin normaalselt joosta.
tavarada
Kui umbes 20-25 minutit oli joostud, siis tekkis selline tunne, et siit küll midagi ei tule, kuna joosta oli veel terve 1 tund. Sisuliselt tegelesin ma mitme sooritusega, kui muidu peab keskenduma ainult kaardilugemisele (kaardi ja maastiku kokkuviimine) ja füüsilisele poolele, siis minul oli ka pidevalt mõtted jala juures. Näiteks igal laskumisel tekkis väike kartus, et nüüd käib hüppeliiges taas välja ja kui läkski hästi kergelt väljapoole (teibid hoidsid), siis tekkis kohe valu. Hullemad hetked olid siis, kui tekkis ülesirutus, pärast seda tuli mingi aeg valu kannatada ja rahulikumalt joosta. Igatahes terve aja tuli mõelda rohkematele asjadele kui tavaliselt.

Pärast esimest joogipunkti (33 minutit) läks enesetunne paremaks ja jalad isegi liikusid natuke edulisemalt edasi. Tõsiseid probleeme oli kaardijoonise lugemisega, 1:15000 kaardilt ikka andis vajalikku infot välja lugeda. Näiteks etapil 13-14 olin järje ära kaotanud ja seisatasin. Tuli välja, et punkt asub metsaveotee peal, aga jooksu pealt minu silm seda üldse ei eristanud. Eriti palju aega andsin raja viimasel osal ära, kus keskendumine orienteerumisele kippus hajuma ja langesin mõned kohad tulemusterivis tahapoole.

Jooksin terve raja üksi, enamik rajast ei näinud isegi teiste klasside jooksjaid. Väike tempoabi oleks kindlasti ära kulunud. Vigu kogunes umbes 3:45. Lõpuks andis see mulle 7.koha, mis on parim individuaalne tulemus Balti MV-lt minu jaoks.
tavaraja tulemused
ülejäänud tavaraja tulemused



Pühapäeval oli teade, jooksin Eesti teises võistkonnas (koos Lauri T ja Uku-Lauriga) avavahetust. Jala teipisin pisut paremini ära kui tavaraja jaoks. Ilm oli kehv, taevast kallas ainult ämbritega vett. Alustasin rahulikult, lasin kiirematel minna ja siis hakkasin omas rütmis punkte noppima. Oma hajutusse jõudsin esimesena ja nii jäingi punkte esimesena noppima. Mingi hetk ilmus lätlane Jānis Tamužs seljataha, kuid ka kadus. Alles etapil 7-8 sõitis rong külje pealt sisse. Pidin tempot tunduvalt tõstma, et grupis püsida. Vaatepunkti minnes jäin natuke vea ja järskude laskumiste tõttu maha (valu jalas), kuid järgnevate etappidega oli olukord taas kontrolli all. 12-13 etapil jäin koos lätlase Andris Jubelisega kahekesi. Avavahetuse võidust sain ainult unistada, kuna lõpus oli taas pisut järsemad laskumised, kus tuli jala eest hoolt kanda, kuid 6-sekundise vahega andsin vahetuse Laurile üle, vahetult enne lõppu oli ka grupp end järgi imenud, nii tuli Sander kohe 2 sekundit minu selja taga.
teade
Olin rahul sellega, et andsin vahetuse üle liiderpundis, enamik rajast kulgesin üksi omas rütmis. Edasi läks teatevõistlus päris põnevalt. Lauri tegi oma vahetuses head tööd ja tuli neljandana välja, kohe Läti esimese võistkonna järel. Seega sai Uku metsa koos Edgars Bertuksiga. Võistlus tundus juba nagu läbi olevat ja heitlus medalitele lõppenud, kuid vaatepunkti tuli suure üllatusena Uku kolmandal kohal. Edgarsit polnud kusagil näha. Minut hiljem tuli Valgevene esindaja Yury Tambasov. Viimasel kaarel tegi Uku kahjuks suurema vea ja tuli üle finišijoone neljandana, 23 sekundit valgevenelasest hiljem. Kümmekond sekundit hiljem tuli ka kolmene grupp, kus tuli ka Edgars. Igatahes oli põnev teade.
teate tulemused
ülejäänud teate tulemused

Kokkuvõttes peab antud olukorras tulemustega rahul olema. Kui ma hetkel vigasena suutsin senised Balti MV parimad tulemused üle joosta – tavaraja 7.koht ja teate avavahetuse 2.koht, siis tahaks näha, milline võiks tulemus tervena olla. Jalgade teipimiseks kasutasin Medpoint-i (medpoint.ee) teipe, mis on sisuliselt sama head, kui suure raha eest ostetavad leukoplasti teibid, kuid palju parema hinnaga. Nüüd tegelen jala ravimisega edasi. Järgmise nädala keskel plaanin Soomes toimuvatel MK-del ja Jukolal osaleda.