Monday, March 31, 2014

Loobumine suurtest võistlustest tervise kasuks

Vaikus siin blogis tähendab tavaliselt seda, kas pole lihtsalt aega või olen vigastatud. Peab tunnistama, et hetkel on mõlemad. Alates 7.märtsist olen olnud vigane, vaid mõned päevad pärast Türgist tagasi tulekut see jama algas ehk nüüd olen jooksmisest eemal olnud kolm nädalat.

Nimelt parema jalalaba peal oli põletik, võibolla on siiani. Alguses kahtlustati isegi väsimusmurdu, kuid nii kehvad lood siiski polnud. Käisin erinevate arstide juures, aga otsest diagnoosi keegi ei pannud, sisuliselt välistati ainult asju, mida mul pole. Vähemalt selline mulje jäi.

Tekkida võis vigastus mitme asja koosmõjul. Küsitud on mitmeid kordi, kas see on tulnud Vibramitega jooksmisest (tegin pikema otsa nendega). Mingi osa kindlasti, aga vaevalt 100%. Ise näen põhjustena veel pinnaste vaheldumist (pehme/asfalt) ja kliima vaheldumist (Türgist Eestisse).

Raviks on olnud täielik puhkus jooksmisest. Alguses määrisin Diclaci nädalakese, siis järgnes Diclofenaci kuur, võtsin 10 päeva tablette, et põletik alla saada. Laserravis olen 11 korda käinud. Hetkel tundub, et ravi kannab vilja, varsti kannatab arglikult mõne jooksusammugi ilmselt teha. 
laserravi
Treeningutele kuluv aega on sisuliselt suurenenud kahekordseks. Puhtalt tänu sellele, et rattatreeningutele kuluv aeg on tunduvalt pikem, kui seda on jooksmise puhul. Näiteks eelmisel nädalal tuli kuue treeningpäevaga kokku natuke üle 22 tunni trenni. Sellest 18 tundi (475 km) üritasin oma vanal maastikurattal pedaale küljest sõita. Ülejäänud aja kulutasin jõuharjutusi tehes ja korra käisin ujumas.

Kõige selle juures loobusin suurtest võistlustest. Tegu polnud kerge otsusega. Koondisse valiti mind nii Hispaania MK-deks kui ka Euroopa MV-ks. Muidugi tahtnuks nendel võistelda, kuid ei soovinud end selle nimel vigaseks joosta. Hiljem oleksin mitmeid kuid end ravinud ja vahele poleks jäänud vaid MK ja EM, vaid võibolla pool hooaega.


Igatahes nüüd ootan rahulikult paranemise ära ja siis hakkan kergelt koormust andma jalale.

Sunday, March 9, 2014

Türgi laagri ja MK kokkuvõte

Näpuga osutatud linn, Kemer, oli MK võõrustajaks
Nüüd kui olen viis päeva juba Eestis tagasi ja MK-st on möödas  nädal, on paras aeg teha kokkuvõtteid.

Nagu iga asja puhul, alustan ka nüüd algusest. Nimelt kõik ei olnud nii roosiline nagu võis esmapilgul kõrvaltvaatajale tunduda. Kui 5.veebruaril jooksin hallis 3000m, siis kolm päeva hiljem läks vasaku jala reie tagune lihas valusaks. See valu ei ole kadunud täielikult, isegi nüüd Türgist tagasi tulnuna, kui möödas on juba terve kuu sellest. Isegi füsioterapeudi abiga pole jagu saanud. Aeglaselt olen saanud joosta, kuid tunduvalt vähem kui võiks. Kiiretest treeningutest ainult unistan, kuna iga kiirem liigutus tekitab valu. Tagatipuks päev enne Türgi lendu tekkis palavik ja olemine oli sant. Minemata siiski ei jätnud. 

varemete vahel jooksmine oli Türgis tavaline
Esimesed päevad matkasin niisama metsas kaardiga, suure osa kõndisin hommikuste pikemate treeningute ajal. Lisaks ärkasin Türgi esimestel päevadel voodis ilge kaelavaluga, mis ei lasknud magada. See valu möödus täielikult mingi 3-4päeva jooksul. Peavalu treeningu alguses oli tavaline nähtus. Olemine hakkaski paremaks minema neljandal päeval, kui olime suundunud Antalya lähedale, rohkem MK tüüpi maastikele. Reie tagune oli ainult kergelt tunda andnud. 

Kiiremaid liigutusi laagri ajal tegin 6 päeva enne võistlusi Side linnas kui jooksime tagaajamisega sprindilõike. Ilmselt polnud see parim idee tõbisena. Teine kiirem trenn oli 2 päeva enne võistlusi kui tegin 2x8 minutised lõigud metsas. Minek oli hea, nüüd tagantjärgi tundub, et isegi parem kui võistluste ajal. Esialgu oli plaanitud sama trenn päev varem, aga kuna siis olid kummid tühjad ja tegin kerge päeva, siis lükkasin päeva võrra edasi.

Päev enne võistlusi võtsime kõik osa rahvavõistlusest, mis oli täiesti öö ja päev võrreldes võistlusmaastikega. Õnneks juba olemasoleva eelinfo põhjal sai sellest aru ja ei hakanud eriti kivise ja haltuura korras tehtud kaardist välja tegema. Vabalt võinuks rahvavõistluse vahele jätta ja teha kerge sörgi ainult, kuid puudus info missugust maastikku rahvale pakutakse.

MK lühiraja eeljooks
Soojenduskaardiga sooja tehes oli tunne suhteliselt kesine. Jalg jala ette läks suhteliselt vaevaliselt. Stardihetkeks see muidugi ununes. Jooks ise algas suhteliselt krobeliselt. Esimese punkti juures käisin vale kivi vaatamas, kuna madalamal oli veel üks kivi. Teise punkti oleks saanud mööda joont alguses minna ja vältida nii igast orvandis läbi minekut. Kolmandasse võtsin arutult lõpus lisatõusu ja üldse võinuks etapi alguses mäest alla lennata, kuna punkt asus nõlva all. Neljandasse oli suunaga probleeme.
lühiraja eeljooks
Päeva suurim prohmakas tuli kaheksanda punktiga, kaotasin parimale ajale 1:31. Suurim viga oli see, et ei näinud kohe vasakult teerada mööda minevat rajavalikut. Ragistasin pikalt mööda põõsaid, etapi teises pooles leidsin taas kõik põõsad üles, enda arust jube kavalalt tõusu vältides. 

Üheksandasse ei osanud mäest alla joosta kiiresti, tõusu vehkisin küll hoogsalt. 11.etapil väike haak kohe alguses, kuna polnud ette loetud. 12.etapil väike haak etapi lõpus, ootasin auku natuke teises kohas. 16.etapil käisin naiste punktis. 17 tegin tiiru ümber põõsa. 

Jooksu lõpetades platseerusin täpselt 30.koha peale, aga kuna teadsin, et minu järel tuli veel päris mitmeid tegijaid, siis lootus edasi pääseda kadus silmapilkselt. Soojendus oli küll raske, aga metsas joostes läks jalg aga paremaks ja polnud nii raske pingutada. Vigu kokku siis 2 minutit, kaheksanda etapi pealt 1 minut (võibolla isegi rohkem).
eeljooksu tulemused http://www.wcup2014antalya.com/officialresults.php#content

MK lühiraja B-finaal
B-finaalis oli võimalik küll püüda maksimaalselt 10 MK punkti, kuid keeruline on öelda, mis mind täpselt takistas seda tegemast. Olin kohe raja algusest peale raske minekuga, järgmisi etappe millegi pärast ette ei lugenud. Punktides jäin tagumik püsti järgmist etappi lugema. Viiendasse vale valik. 13. etapp ei julgend eluga riskida ja läksin kaljudest ringi, jäin nii nõlvale põõsaid pidi end üles sikutama, kaotasin aega minutites. Lõpus lihtsalt käisin punktid läbi ja vaatasin, et viiendas KP-s kätte saadud türklane minust mööda ei läheks. Ilmselt pettumus A-finaali mitte pääsemisest oli nii suur, et lihtsalt puudus tahe endast kõik välja panna.

Videos on näha võimalust end vigaseks kukkuda B-finaali 13.etapi lõpus (A-finaal 17.etapp). http://www.youtube.com/watch?v=OB27Dsnqab4&feature=youtu.be

B-finaali tulemused http://www.wcup2014antalya.com/pdfs/Official_Results_Middle_distance_Final_Men_B_01.03.2014.pdf
B-finaal
MK sprinditeade
Eelmisel õhtul kerget sörki (mõned lahtijooksud) tehes modelil andis reie tagune endast päris korralikult tunda. Hakkasin juba mõtlema, kas olen see kõige õigem mees sprinditeates jooksma. Tegin ilmselt õige otsuse, kuna sprinditeate hommikul reis otseselt tunda ei andnud. 

sprinditeate model
Esimest korda toimunud MK sprinditeatel oli Eesti võistkonna jooksujärjekord Kerstin-Kenny-Kristo-Elo. Statisti rolli jäime kohe esimesest vahetusest saadik. Kui metsas võib veel vahesid tagasi joosta, siis sprinditeates saab sellest heal juhul ainult unistada. Ise sain rajale täiesti üksi, 4:14 liidrites ja kohal 17. 

Tegin rajal kaks vale valikut, mõlema ringi esimesse punkti. Aeglane olin veel puntkide 12-13-14 juures, muidu sujus rahuldavalt. Pool minutit enne mind rajale saanud ukrainlase sain kätte punkti 16 juures, edasi temalt eest ära ei jõudnud joosta. Seega minu saldosse jäi ainult ühe koha võrra parandust. Hea meelega oleks jooksnud kusagil pundis, kus iga meetri eest võideldakse, just nagu näiteks Jukola 1.vahetuses. Loodetavasti järgmine kord! Eesti võistkonna lõppkohaks tuli 15, kaotust parimatele 8:48.
Sprinditeate 3.vahetuse GPS näeb siit http://www.tulospalvelu.fi/gps/20140302WCrelay3/
Sprinditeate tulemused http://www.wcup2014antalya.com/pdfs/Official_Results_Unofficial_Sprint_Mix_Relay_02.03.2014.pdf

Nüüd kui olen Eestis tagasi, siis seis on natuke kurb. Jah, haigusest pole märkigi. Tunnen füüsiliselt end väga hästi. Reie tagune annab endast aeg-ajalt tunda, midagi kiiret kindlasti teha ei saa. Lisaks on alates reedest parema jalalaba pealt luu valus. Kui kunagi terve aasta aega terve püsin, siis lõpetan blogi kirjutamise.



Ja lõpetuseks enamus treeningkaarte.

1.päev. tõusu jagus. haiguse tõttu tekkis selline tunne nagu oleks kusagil mägedes ja õhku on vähe

1.päeva õhtu. ühisstardist hoogne sprint. kõik põõsad oli väga täpselt peale kantud, lausa lust oli nende vahel orienteeruda.

2.päeva hommik. kaardi keskel on üks eriti vana linn.

2.päeva õhtu. tagaajamisega sprindilõigud. taas varemete vahel. lagedal olevate varemete vahel kiiresti liikuda ei saanud, kuna seal oli enamus kinni kasvanud, kuid siiski huvitav


3.päev. natuke laugem hommikune treening. lihtsalt üks linnalähedane mets, kus türklased käivad pikniku pidamas

4.päeva hommik. osad piirkonnad olid eriti kivised. enesetunne läks trenni ajal aina paremaks

4.päeva õhtu. minek paranes veelgi. väideti, et tegu on sarnase maastikuga MK-le

5.päeva hommik. kerge päev, kerge trenn. roheline on roheline.
7.päev. pärastlõuna. lühiraja model. sai tunda õiget maastikku, rahvavõistluse maastik oli nagu öö ja päev sellega võrreldes.