neljapäev, 27. jaanuar 2011

800m haiguseni

Nädal aega tagasi neljapäeval otsustasin minna ja joosta Tartu MV-l 800m. Tahtsin lihtsalt näha, kas talvel ka mingi särts sees on ja teha väike sissejuhatus järgmise päeva 3000m jooksuks. Pikema soojenduse tegin väljas, kuhu sisse mahtusid ka lühemad 50m pikkused kiirendused. Olin valmis pingutama. Minu jooksus oli kokku kaheksa nägu, üks tugevam kui teine. Pärast esimest kurvi kui suunduti ühisele rajale võtsin tasa ja targu viimase positsiooni sisse. Esimese ringi aeg 29sekundit. Teisel ringil üritasin veel vägisi grupist kinni hoida, aga ainult pool ringi. Teise ringi aeg 32sekundit. Edasi ei suutnud enam tempot hoida ja keha muutus kangeks. Ei suutnud enam kerget ja pikka sammu teha, aga lõpuni oli vaja saada. Kolmanda ringi aeg 33 ja viimane 35sekundit. Ajaks siis 2:09. Targema jooksuga ehk siis mõistlikuma algusega oleks vast võimalik olnud mingi 2:05-2:06.

Järgmisel päeva hommikul tegin kerge sörgi ja läksin tööle. Tööl tunnen, kuidas mingi haigus ronib kehasse sisse. Lõpuks läks asi nii hulluks, et lasin töölt jalga ja ära koju. Lõuna ajal palavik 37,5 ja õhtul juba 39,3. Ei mäleta nii kõrgeid numbreid endal. Laupäeval oli veel kõrge palavik ja siis sama kiiresti kui see palavik tuli kadus ka ära. Ühesõnaga pidin piinlema vaid mõned päevad ja nüüd olen saanud taas harjutama hakata.


tulemused lisatud hiljem

teisipäev, 18. jaanuar 2011

Xdream

Minu kolmas talvine xdream toimus sellel korral Käärikul. Varem olin liikunud ainult kahel jalal, aga kuna praegune talv ei lase seda kõige paremini teha, siis tuli leida midagi muud jala otsa. Suured abimehed orgunnisid Laurile ja minule räätsad, et ikka jõudsamalt edasi liiguks. Nii liikusid Odratolgused ühest punktist teise, tundsid liikumisest mõnu. Peas keerles teadmine, et sai tehtud ideaalne varustuse valik enda kohta. Kõik klappis kuni minul hakkas kahe ja poole tunni peal raske. Lihtsalt ei olnud enam seda värskust sees ja kõik. Kuid see ei pannud veel alla andma, üritasin liikuda võimete piiril. Lisaülesande juurde jõudes lootsin jõuda kotis olevate energiapommideni, kuid enne tuli Lutsu talus üks tiir teha. Ning mis juhtus sellel väiksel kaarel, kaaslase käepael purunes. Kohene kohtunikule teatamine ei aidanud midagi, oli tõsiasi, et oleme langenud kuhugi mudaliigasse. Mingil perioodil ei olnud kõige suurem tahtmine pingutada, kuid siis taastus võistlusvaim ja tahtsin korralikult lõpuni pingutada. Põhimõtteliselt sai käepaela purunemine unustatud ja lihtsalt lõpuni mindud. Lõpus sai veel end oimetuks joostud, aga mille nimel? Mitte millegi.

Tulemuseks 18.koht. Sellel kohal asetsesid meie tolle päeva võimed, rohkemaks ei olnud me võimelised. Aga kurvaks teeb antud asja puhul see, et korraldajad karistavad enda saamatuse pärast võistlejaid.

Kaardil on punasega räätsadega liigutud teekond ja sinisega ilma abivahenditeta. Kokku oli teekond u27,2km, millest räätsadega u11km.

neljapäev, 6. jaanuar 2011

Veri ninast välja vol6

Taas jõudis o-koondise trennide seeria Tartusse tagasi. Kaardiks oli OpenOrienteeringMap, mis jättis kaardi mõnusalt tühjaks ja lasi teevalikuid paremini teha. Raja meisterdas Markus. Rada oli tehtud väga teevalikute rikas, aga linna tundmine tegi asja üsna lihtsaks. Järgmise korrani!