Finnspring

Umbes kaks nädalat kestnud haigusvimm on seljatatud. Haiguse ajal joostud võistlused olid möödapääsmatud, kuid vähemalt kandsid tulemust. Kvalifitseerusin kahe nädala pärast algavale Euroopa MV-le. Hea on ka see, et Rootsi laagris tugevalt põrutada saanud roie enam trennis tunda ei anna.

Eelmisel nädalal hakkasin taas pisut trenni tegema. See tähendab, et liigutasin end korra päevas ja tegin ka ühe pikema otsa. Ei olnud kerge end Vooremäe tõusudest üles lohistada. Jooksin sama aeglaselt kui tegin seda enne lume tulekut.

1.päev

Nädalavahetusel Soomes sain kaks korda „vastu näppe“. Laupäeval oli plaan joosta rahulikult, et haiguse järgselt mitte joosta kohe kaks päeva järjest võistlustempos. Läksingi rahulikult ja kadusin oma rahulikkusega teise punkti minnes täielikult. Mõningase seikluse järel leidsin end juba üheksanda punkti juurest üles ja liikusin õigesse kohta. Füüsiliselt oli tegu raske päevaga, raja teises pooles tuli paljud tõusud lausa kõndida.

teate rada

Teisel päeval oli teade ja jooksin üle pika aja esimest vahetust. Füüsiliselt tundsin end metsa all päris hästi, suuremad tõusud tulid väga raskelt. Päris mitmes kohas jätsin end kaotaja rolli, kui tegin vale rajavaliku. Seda siis kahel korral ja mõlemal korral valisin teed mööda jooksu, kahjuks osutus see valeks. Enam-vähem rahuldava soorituse rikkus ära mugavus, et on võimalik konkurentide järel sörkida. Nii läksingi 15.punkti juures hajutusse ja jäin sinna pikaks ajaks tiirutama.

Selline sooritus jätab kahetised tunded. Ühelt poolt oli tunda, et jõuan natuke juba joosta. Teisalt orienteerumine oli väga konarlik, pea poolte punktidega tuli mingi eksimus ja pooled neist tulid liigsest kaasvõistlejate jälgimisest. Hetkel tundub, et vead tulid vähesest keskendumisest oma sooritusele.

teate vaheajad ja analüüs

Nüüd mai kuus pole aega enam kesistele startidele, iga start on suure väärtusega.