Kuidas linnas orienteerudes mitte surma saada?

Esialgu vaadake videot, kus näete visuaalselt, mis, kus ja kuidas juhtus.

Vahetult enne esimest punkti see juhtus. Aasta eest jooksin ise sama rada ja pean tunnistama, et ega ma end seal tagasi ei hoidnud.

Õnnetus juhtus 2.jaanuraril Portugalis Portalegres, samas kohas, kus olin ise eelmine aasta sama treeningu läbi teinud. Kuna õnnetusse sattus minu Soome klubikaaslane, Mikko Saarinen, siis tekkis endal huvi, kuidas on läinud pärast seda ränka õnnetust, ja miks mitte siis seda juba kõigiga jagada. Tegin Mikkoga intervjuu.

Mis vigastused said selle õnnetuse tagajärjel?
- Muljumisevigastuse reide, kuna auto sõitis sinna sisse. alguses reieligas ei töötanud üldse.
- Õla juures õmblust vajanud haavad, kui kukkusin ilmselt õlg ees seina.
- Sääres umbes 30cm pikkune haav, nahk tuli maha sääreluu pealt, ilmselt autoga kokku põrgates.
- Pea taga õmmeldud haav, kus alguses oli rusikasuurune hematoom.
- Põlv tundus ebastabiilne, kuid üllatuseks oli korras. Ilmselt tundus nii, kuna reielihas ei töötanud.
- Rangluu oli vasakult poolelt valus, kuid ei olnud murdu. Võibolla mõni väike lihasvigastus seal kandis, kuna vasakul küljel magamine oli umbes kaks nädalat võimatu, kuna see tegi valu.
- Kael oli valus alguses, kuna lõin pea kuidagi ära
- Paremal küünarnukil paistetus ja valu, mis läks paremaks umbes kahe nädala jooksul.
- Teadvus kadus kokkupõrke tagajärjel tulnud valust või kukkudes pähe sattunud löögist. Lühimälu ei toiminud algusjärgus üldse ja ei mäletanud, kus olen ja miks seal olen. Mälu taastus siiski umbes päeva jooksul . Teadvusetus kestis umbes minut. Kiirabiautos pandi mind magama ja kiiraabisõidust ei mäleta midagi.

Kuna said taas hakata trenni tegema?
Täielik puhkus kestis 10 päeva. See aeg oli põhimõtteliselt kohustluslik, kuna öösel olid valus ja magamine on olnud valus, jalga ei saanud üldse kõverdada ja reielihaste pingutamine eriti kiiresti tekitas palju valu. Üritasin siiski natuke sellel ajal kõndides vähemalt igapäevtegemisi teha. Kui sain teada, et reies ei ole murdu ja et põlv on terve, alustasin harjutamisega umbes 10 päeva pärast nii kuidas sain. Arst samuti soovitas jalga liigutada ja venitada seda võimaluste piires.

Kuidas taastumine on läinud? Kuna saad umbkaudu taas harjutada samamoodi, kui enne seda juhtumit?
Esimese kahe nädala taastumine tundus olevat aeglane ja reaalselt suurim muutus oli valude vähenemine. Kolmandal nädalal toimus juba edusamme füüsilistes võimetes, ehk seepärast, et olin alustanud treeningutega ja mobiliseerima kahjustatud jalga. Nüüd neljanda nädala viimastel päevadel on toimunud suurim areng. Jalg kõverdub umbes 90-kraadise nurga alla ja saan aeglaselt sörkida. Jalg tundub jõuetu ja sörkides väsib selgesti teisest jalast rohkem. Ei oska pakkuda, kuna pääsen taas normaalselt harjutama, kuid viimaste päevade heast arengust juhtuvalt loodan, et märtsis võin joosta normaalselt. Ei tea, kas julgen siis juba metsa minna, kuid alguses peab suutma joosta teel, kui jala liikuvus ja närvid taastuvad.

Mida teeksid teistmoodi, kui saaksid joosta uuesti samast õnnetuse kurvist?
Kui saaksin võtta aega tagasi, siis teeksin eeltöö paremini. Otsustaksin harjutusele minnes, et peatun iga kord, kui ette tuleb kurv, mille taha ei näe. Selles suhtes see koht ei sobi jästi sprindi harjutamiseks, kui nii tuleks käituda ja see taas häirib sooritust. Sellele mõtlemisele ei tohi võistlustelgi palju aega ohverdada, kuid kindlasti ettepoole peab õppima vaatama. See ei olnud mu esimene kord. Paar aastat tagasi olin Barcelona vanalinnas samasuguses olukorras, Seal on tänavad veel selgemalt ruudustikus ja olin otsustanud peatuda ohtlikel ristmikel. Ühel ristmikul auto sõitiski nina eest läbi ja ilma peatumiseta oleksin alla jäänud. Seal Portalegres oli neid ohtlikke kohti vähem ja ehk sellepärast ei pööranud sellele niipalju tähelepanu. Harjutuse aeg oli natuke halb (reede õhtupoolik), kuid teisalt auto võib tulla vaiksemalgi ajal, kui seal. Osasid ohtlikke kohti võib elltööna avastada, näiteks treener, kes võiks märkida kaardile, et seal on kohustuslik peatumine või märkida sinna punkt, siis seal ka peatutakse.

Mida ütleksid teistele orienteerujatele, kui nad lähevad samasugusesse linna orienteeruma, kus on kitsad tänavad ja autoliiklus?
Vanalinnad on head harjutuskohad, kuid turvalisust ei tohi unustada. Ohtlikemates kohtades ei tohiks üritada joosta kiiresti, kiired sprinditreeningud tuleks teha parkides või sellistes kohtades, kus ei sõida autod. Kitsastel tänavatel, kus sõidavad autod, peab oskama peatuda ristmikel, ei tasu joosta auto alla. Treeneril tasub läbida rajad enne ja mõelda harjutusi samuti turvalisuse vaatevinklist.

On sul midagi lisada veel?
Minul oli selles õnnetuses väga palju had õnne kõigest hoolimata. Jalavigastus on väike tagajärg võrreldes sellega, mis tegelikult oleks võinud juhtuda.