 |
| Sprindi finiš. Pilt: Linnaorienteerumien |
Norrast/haigusest taastumine käis vaevaliselt ja reaalselt käis mitmeid mõtteid selles suunas läbi, et kas üldse sprintidel startida. Ja kui startida, siis kas esimene päev võtta rahulikult ja teisel päeval alles rohkem pingutada. Sprindil lihtsalt osalemine oleks olnud vajalik ainuüksi sellepärast, et tegemist oli WRE-ga (World Ranking Event) ja neid punkte on Eestil orienteerumisel hädasti vaja.
Kolmapäeval tehtud lõigutrenn kergliiklusteel erilist enesekindlust ei tõstnud 4x1km suuresti vastutuules joostud keskmine km aeg tuli 3:22. Aeglane, mis aeglane, kuid lõpuks ma joonele siiski läksin.
Individuaalses sprindis tundsin juba soojenduse ajal, et päris lootusetu pole. Jalad liikusid ehk otseselt kangutama ei pidanud minema. Ilmselt kaasa aitas ka kontrast, mis tekkis Norra pehmete metsade ja enesetunde paranemisega. Igaljuhul läksin hea tundega peale ja tegin seda mida oskasin.
Stardikiirendus võinuks muidugi võrreldes teistega agressiivsem olla, kuid mida ei treeni, siis seda ka pole. Viienda etapi saanuks paremini lahendada, kuid muus osas ei muudaks läbitud teekonnast mitte midagi. Mõned meetrid sujuvamalt saaks mõnest üksikust kohast, kuid muus osas nagu jookseks teist korda sama rada ehk ideaaltrajektooril.
Füüsiliselt jooksin ühtlases rütmis ja mõõnaperioodi või jõu raugemist ei tulnud. Sisuliselt hetke maksimum. Mõõtsin huvi pärast natuke täpsemalt ka Geoportaali kaudu teekonna, et keskmine kiirus arvestada, siis sain tulemuseks 3:32min/km. Pärast kolmapäevaseid lõike tundub see päris hea, eriti kui arvestada, et nüüd oli selgelt rohkem kurve ja tagasipöördeid.
Tulemuseks viies koht, täpselt nelja mehe järel, kes Eestis keskenduvad rohkem sprindile.
Võistluse koduleht (sealt leiab ka lingi, kust saab vaadata sprinditeate ülekannet tagantjärgi)
 |
| Sprindi rada |
Sprinditeatel ja teadetel üldse on oma essents. Rohkem üks-ühele pingutamine ja kuna sprint toimub linnas, siis isegi kui kiiruste erinevused on märgatavad, siis pole võimalik järsku vaateväljast kaduda, vaid kontakt püsib kauem.
Minu ülesandeks oli teist vahetust joosta. Sain rajale 8.kohal, 45 sekundit liidrist. Esimese etappi rajavalikuga olin natuke hädas ja ei valinud lõpuks kiireimat varianti, kuid kuna jooks käib nende vastu, kes parajagu rajal, siis nende vastu see suurt rolli ei mänginud, oleks ainutl 10-15 sekundit võistluse kiiremaks teinud.
Ülejäänud rada läks küllaltki ühtlases rütmis. Olin saanud esialgu Võru ja Ilvese kätte ning tuli ka Joka kinni püüda. Ühel hetkel oligi punt koos. Tahtsin muidugi vahetuse vähamalt väikese eduga üle anda, kuid rada selleks võimalusi otseselt ei pakkunud. Viimased punktid lasteaias siiski tekitasid raskusi ja nii sain soovitud 11 sekundilise õhuvahe Sergeile sepistatud.
Finišis muidugi oli juba kuulda, et ilmselt oli see kõik asjatult, kuna Emily oli jätnud ühe punkti võtmata, sama oli juhtunud ka Ilvese tiimiga. Tühistatud võistkondi enam koos korrektselt läbinutega rajale ei lastud.
Ka selline olukord kuulub teate essentsi hulka, kus kogu võistkonna tulemus sõltub väga otseselt võistkonna igast liikmest. Ja kui ühed põruvad, siis saavad teised võimaluse. Järgmine kord siis uuesti.
Minu 2.vahetuse videokokkuvõte
 |
| Sprinditeate rajad |
Au muidugi korraldajatele, kes nii suurelt kogu nädalavahetuse ette võtsid. Laagri maastikuna pole just suurem pärl, kuid kui väga paljude maaomanikega suhelda ja load saada ja natuke aedadega mängida, lisaks luua korralik võistluskeskus, siis saab suurepärase võistluse teha. Aitäh!
Loodetavasti järgmised sprindi korraldajaid ei aja nina liiga püsti ja ei leiuta ise jalgratast, vaid küsivad nõu, kuidas võistlus edukalt läbi viia.
Nüüd metsa tagasi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar