Teate start. Autor Seppo Ojanen |
Teine ja kolmas o-võistluse start sel
hooajal sai tehtud Soome pinna peal. Maastik asetses Turu külje all
Sauvos. Vaid 5 km kaugusel asub 2015 Jukola maastik. Seega tegu oli
esimese lähema kokkupuutega tulevaseks suureks teatevõistluseks.
Hetkel küll oli vaja saada teada, mis seisus füüsiliselt olen ja
kuidas pika talve järel tehnilisel maastikul orienteerumine välja
tuleb.
Esimene päev oli tavaraja tüüpi
rada. Eliit jooksis 16,9 km rada, aga kuna kõik ei pääse sinna
klassi, siis suur osa jooksis A-klassi rada, mis minul oli 11,7 km.
Mõõtkava oli 1:15 000. Õnneks sama klubi liikmed jooksid sama
rada ja sai mingi pildi oma hetke seisust. Nüüd siit edasi tuleb
pikem analüüs etappide kaupa. Lõppu tulevad mõned järeldused.
Paremaks jälgimiseks väike soovitus. Tee ekraan "kaheks", ühele poole jutt, teisele poole kaart. Nii ei pea klikkima kahe akna vahel.
S-1. Teele välja jooksmine
andis kohe hea aimduse, kuidas 1:15 000 kaardil kaugust tunnetada.
Etapi teeb lihtsaks lage, kuhu oli hea end kinni joosta. Punktile
lähenesin tagant kaudu, kuna ei saanud õiget kõrgust hoitud mäe
peal. Viga 10 sekundit.
1-2. Rajavalik lihtne, lageda ja
suure mäe vahelt. Orvandit pidi üles kuni teeni. Punkti võtmine
käib jälle üle jõu. Ei suutnud eristada valges ja rohelises
olevaid orvandeid. Läksin vale avakaljut mööda. Tee pealt tulles
oleks võinud võtta suuna kivi-kalju juurest ja minna kohe õige
avakalju peale. Viga 25 sekundit.
3-4. Küllaltki keeruline etapp esmapilgul. Õnneks nägin kohe alguses ära, et punkt asub peaaegu raiesmiku otsas, et kui ühel hetkel lugemine segamini läheb, siis on koht, kus saab end taas paika. Nii ka läks. Ei suutnud end kaardis hoida, tekkis isegi väike kartus, et kui ma kaldun liiga paremale, siis pole sellest raiesmikust mingit kasu. Viimase mäe juures lugesin end siiski kaarti tagasi ja mäe otsa jõudes raiesmikku nähes oli punkti võtmine lihtne.
4-5. Kolm varianti – paremalt avakaljut mööda, otse või vasakult teid pidi. Otse variant ei paistnud ahvatlev. Vasakult minnes lugemist kõige vähem ja kindlam valik. Ebameeldivaks tegi selle valiku vesine pinnas juba raiesmikku mööda alla joostes, lisaks veel etapi keskel lumes/soos kahlamine. Punktile peale minna oli jälle tehniliselt lihtne. Otse minejad jäid kaotajaks. Väidetavalt paremalt avakaljusid mööda läinud isik tegi parima aja ja oli kiirem tee variandist 45 sekundit.
5-6. Kerge ära kaldumine ja hämming teisele poole sood jõudes, et kus ma nüüd olen, kuna soo keskel jäi lage päts nägemata. Pisut edasi liikudes oli võimalik reljeefi järgi olukord ära lahendada. Viga 20 sekundit.
6-7. Kiireim valik tundus olevat vasakult ümber mäe ja sood vältiv variant, kuid punkti oleks sealt olnud jälle keeruline võtta. Valisin seega otse mineku üle mäe ja mööda sood ning sain punkti ilusti kätte.
7-8. Tundus keeruline rohelise tõttu, kuid lahenes ladusalt. Viimase mäe otsas turnimist oleks võinud muidugi rohkem vältida. Etapi keskel kummitas üks Soome laulujupp, kuid suutsid selle tahaplaanile suruda keskendudes sooritusele. Eks uurige ise, mille taustal joostakse, link.
8-9. Kui siiani olin üksi saanud liigelda, siis nüüd paistis selja taga päris kiire vend. Algul tundus, et mind on 2 minutiga kinni püütud, kuid numbrit tuvastades selgus, et mina olin tema kinni püüdnud. Lasin end nii palju ärritada sellest, et sujuv orienteerumine kadus silmapilkselt. Ma olin nagu valge kasukaga jänes lumevabas metsas. Ei teadnud mida peale hakata. Nii kaldusin esialgsest plaanist minna vasakult ümber mäe ja soo äärsest variandist ning rapsisin otse. Mäe teine külg oli nii järsk, et esimesest ettejuhtuvast kohast ei julgend alla minnagi. Ühes kohas sai siiski julgus kokku võetud ja alla lohisetud. Punkti juures ka veel lisahaak, kuna ei teadnud, kuhu ma täpselt välja jõudsin. Viga 50 sekundit.
9-10. Valge jänese seiklused jätkusid. Selle asemel, et sujuvalt end suurde orvandisse kallutada, oli vaja lasta end väntsutada mikroreljeefi peal. Plaan puudus täielikult ja liikumine oli kaootiline. Viga 30 sekundit.
10-11. Teerada juhtis ümber mäe, soo juurest oli vaja võtta suund punktile, kui tühi pea tahtis minna paremale. Ikka sinna suunas, kus on konkurent. Viga 20 sekundit.
11-12. Nõlvast alla ja siis kohe sujuvalt üles tagasi.
12-13. Rajameistri lõks. Need, kes pelgasid tagasi jooksmist jäid kaotajaks. Kruusateel joostes ei suuda ma kuidagi oma jälitajast lahti saada. Punktile tundus inimlikum minna otse peale, mitte paremalt kaljude kaudu. Lõpus tuli kaardist mitte aru saamise tõttu lisakaar. Vaja oli minna üks aste alla poole ja sealt punkti. Viga 15 sekundit.
13-14. Plaan oli minna suhteliselt otse ja mägede vahelt. Kuid olin kaldunud pisut liiga vasakule ja nii läksin mäge täielikult vältima koos konkurendiga. Soode kaudu olin hea punkti võtta.
14-15. Kuna jõudsin punkti pisut hiljem kui konkurent, siis otsustasin teha erineva valiku, et temast lahti saada. Nii üllatav kui see ka pole, siis tegime sellel etapil kaks parimat aega, vahe järgmises punktis oli meie vahel 10 sekundit, aga me ei näinud teineteist kuni raja lõpuni. Etapi enda lahendasin esimest mäge vältides ja teele kinni joostes. Teelt ära minnes jätkusid siht ja raiesmiku äär samas suunas, seega oli puhtalt füüsilise andmisega. Punkti ründasin avakalju juurest suunaga minnes.
15-16. Alguses ümber mäe ja edasi suund mäeseljandiku juurde, et vältida otse minnes kaljudega järsku nõlva ja rohelist ala. Enne punkti jätsin suuna võtmata ja ei tajunud, mis tasandil see punkt on. Sattusin järsaku juurde punkti ja siis kohe enda omasse. Mõistlik oleks olnud minna avakalju mäe kaudu, siis oleks tarbetu haak ära jäänud. Viga 15 sekundit.
16-17. Suunaga süsteemi lõpuni, lõppes see nii järsu mäega, et otse ei tahtnud alla laskuda. Läksin pisut mööda mäe äärt ja läksin inimlikumast kohast alla. All olles tegin aga millegi pärast sellise järelduse, et olen punktist juba lõuna poolse orvandi juures ja nähes, kuidas punt jooksjaid tuleb paremalt mingi punkti juurest, siis kihutasin ise ka sinna. Võtsin punkti ära, aga numbrit kontrollides asi ei klappinud. Number erines ainult ühe numbri võrra. Kontrollisin numbrit nii kaardilegendist kui ka lisalegendist. Siis korra veel kaarti uurides mõistsin oma tegu ja läksin otse õigesse kohta. Viga 40 sekundit.
17-18. Kuna 12-13 etapil oli aega uurida raja lõpu osa, siis olin ka antud etappi uurinud põhjalikult. Nägin vasakult üle soo minevat varianti, otse minekut läbi roheliste ja paremalt rohelisi vältivat võimalust. Veel enne teele jõudmist oli plaan minna roheliste kaudu, aga otsustasin lõpuks siiski raiesmiku äärest minna ja punktile lõpuks suusarajalt läheneda. Lõpus tegin ühe muutuse veel, läksin suusaraja asemel hoopis rohelise kaudu, vältides nii tõusu võtmist. Lõpu eel oli rohelises veel üks kraav, mida oli keeruline kaardilt välja lugeda, traalisin pisut mööda seda, kui mõistsin, et see läheb vales suunas. Viga vale rajavaliku tõttu 60 sekundit. Suvisel ajal oleks minu variant ilmselt edukas olnud, aga hetkel oli rohelist mööda hea kulgeda.
18-19. Üle tee, vältisin mäge ja läksin kerge kaarega ringi. Lõpus on lasketiir, kus on veetud hunnikus kollast linti, justkui tegu oleks lasketiiruga ja keelualaga kuhu ei või minna. Jäin seisma ja vaatasin, kas ikka tohin läbi minna. Hästi aru ei saanud kaardil kujutatust, jooksin lintide vahelt läbi. Viga 15 sekundit.
19-F. Midagi oli veel sees.
Mahalugemisel selgus, et emit on vanaks jäänud talve jooksul ja andmeid ei võlu kuidagi välja. Õnneks oli emiti all paber alles ja võeti see ära. Päris sageli kaob see paber sealt alt ära, läks täna õnneks. Peab vist hakkama seda paberit kinni teipima, muidu võib see saatuslikuks saada. Tulemus võeti umbes. Oma kella järgi saanuks veel 5 sekundit maha, kuid see polnud enam oluline.
Kohe pärast finišit tundus, et sooritus oli suhteliselt hea. Joosta justkui nagu jõudsin ja viga tuli võibolla kuni 3 minutit, mis esimese stardi kohta Soomes polegi hull. Nüüd hiljem analüüsi tehes olen jõudnud tõdemusele, et tegu oli kehva sooritusega. Viga kokku 5 minutit ei tunduks nii ulmeline kui need oleks tehtud näiteks kahe kontrollpunktiga, aga mina tegin rohkem kui pooltel etappidel midagi valesti. Just selle tõttu tegin ka selle põhjalikuma analüüsi, et kõigest sellest õppida ja järgmistel startidel seda kõike vältida. Eriti veel praegu, kus tähtsamad stardid on juba ukse ees ja selja taga pole just palju starte. Nii tuleb ühest stardist võtta kõik, nii hea kui halb ja teha järgmine kord paremini. Kui muret tekitab tehniline pool, siis vaimselt tuleb end järgmisteks startideks korralikumalt ette valmistada, et ei juhtuks nii nagu juhtus nüüd tavaraja ajal, kus püüan kinni 2 minutit varem startinud tüübi ja ei suuda teda eirata ja muudkui jälgin teda, justkui oleks teatevõistluse viimane km, kus tähtis ei ole enam sooritus, vaid see et temast ees oleksid. Ühesõnaga tuleb teha korralikud järeldused.
kaardi suuremana nägemiseks tuleks see avada uues aknas |
Tulemused:
1. Leskinen Aapo Lynx 1:16:12 2. Laitinen Petteri Kangasala SK 1:17:56 +1:44 3. Noponen Petri Hiidenkiertäjät 1:18:13 +2:01 4. Kivikas Kenny Kangasala SK 1:18:47 +2:35 5. Heinmann Kristo Kangasala SK 1:18:58 +2:46 6. Virta Jani Sibbo-Vargarna 1:19:22 +3:10 7. Ahonen Jere Kangasala SK 1:19:44 +3:32
Ülejäänud tulemused leiab siit.
Teate kohta ilmub jutt siis, kui see valmib. Tegu oli
olemuselt sarnase prohmakaga kui tavaraja puhul.
2 kommentaari:
Huvitav, mida siis kokkuvõttes õppisid ja mida proovid vältida järgmine kord, peale selle, et mitte lasta segada end teistest?
Raske öelda, et mida ma siis ōppisin. Endale tundub, et pika talve järel on orienteerumine lihtsalt roostes. Tegu oli justkui oskuste meelde tuletamisega. Mida aga saaksin teha järgmiste startide ajal teisiti oleks see, et ei tekiks olukorda, kus järgmine etapp on ette valmistamata ja veel puudub ründepunkt, kust punktile kindlalt peale minna.
Postita kommentaar