kolmapäev, 25. mai 2011

Cooperi test 3750m

Hommikul jooksin eriala tunnis cooperi testi. Treener saatis mind sinna kolme km jooksma, et proovida, mis aeg seal tuleks ja viimased meetrid niisama kulgeda. Alustasin küllaltki kiiresti, kuna soovisin 3min/km tempot proovida nii kaua kui võimalik. Sisuliselt suutsin sellist kiirust hoida vaid 1km. Kergem tunne kestis kusagil kuus minutit. Edasi hakkas selgelt tunda andma, et nädalavahetuse Balti MV tavarada ja teade on jätnud oma jälje. Värskust kui sellist polnud ollagi, tuli lihtsalt mingil kiirusel ära kesta. Enne kolme km täitumist kiirust juurde ei pannud, selle asemel otsustasin joosta aja täis. Nii tuligi 3750meetrit.

Kui mälu ei peta, siis aastal 2008 enne juunioride MM-i oli tulemus 3650meetrit. Tollel korral aitas tempot teha Timo, aga täna oli kahjuks tegu soolojooksuga. Nii et võib ainult oletada palju saaks rohkem joosta koos samaväärse jooksjaga. Täna oleks vast 50meetrit juurde saanud, puhanud olekus kusagil 100meetrit. Kuna seda testi tehakse talispordi erialas juba mitmeid aastaid, siis selle tulemusega tulin edetabelis kolmandale kohale. Vahetult minu taha jäi Mati Tiit 10meetriga ja parimale, Jaanus Teppanile, jäin alla 90meetriga. Järgmine kord siis paremini.

teisipäev, 24. mai 2011

Balti MV

Hooaja esimese poole üks tähtsamaid võistlusi toimus Leedus Nidas. Esimesel päeval pakuti igati korralikku tavarada, mille pikkuseks oli 17,5km. Raja pikkus enne starti ei hirmutanud, palju olulisem oli see, et kuidas orienteerumisega hakkama saada. Kasutusse võtsin ka uue kompassi, kuna eelmine ei tundunud enam adekvaatne.

Alustasin küllaltki rahulikult ja lollikindlalt. Jooksin pikemad ringid, et mitte eksida näiliselt lihtsates kohtades. Kuuendas punktis viskas suure lolluse sisse.
Jooksin punktist ida suunas oleva nina peale ja hakkasin sealt punkti otsima, järgnevalt teisele poole punkti rõngast, ikka ei midagi. Siis nägin kaasvõistlejat oletatavast punkti kohast tulemas, jooksin sinna ja oh imet, seal see punkt oligi. Kokku poolteist minutit. Miks selle vea tegin? Punktist ida suunas olev nina oli tunduvalt kõrgemal kui see punkti koht. Võiks lausa öelda, et kahe joone vahe oli vähemalt viis meetrit, kuigi tegu oli 2,5m joonega. Segadusse ajas ka pooljoonte rohkus antud piirkonnas. Nii arvasingi, et punkt peaks asuma mäe otsas, mitte selle all. Kuni vaatepunktini toimus kõik ilma suuremate vigadeta. Ainult ühest august välja tõugates väänasin jalga. Ei jäänud muud üle kui mõni hetk valu taluda ja siis see unustada.

Edasi pakuti pikemat etappi, kus nägin ainult ühte valikut. Tuleb minna mäe otsa ja kujude juurest läbi joosta. Punktile peale minnes, aga nii lihtsalt ei läinud, jätsin ilmselt suuna võtmata, nii jõudsin vales kohas mäe harja peale ja liikusin vale punkti suunas. Aga kohe liikusin õigesse kohta. Liblika esimesse punkti minnes lasin end kaasvõistlejast segada ja ei hinnanud olukorda õigesti. Liblikas liikusin rahulikult, et mitte lühikeste etappidega eksida, kuid siiski eksisin minuti jagu. Enne kaardivahetust neelasin geeli sisse, et lõpus kustumist ei tekiks.

Viimane ring oli lühike ja küllaltki lihtne. Tuli lihtsalt joosta, siis veel natuke joosta ja veel. Üritasin nii mitmeski kohas kiirust juurde panna, aga ei tulnud midagi. Jätkasin ikka sama kiirusega. Samas sellist kustumise tunnet ka sees polnud, oli selline ühes rütmis kulgemine.

Tulemuseks kümnes koht 56 lõpetaja seas. Ette jäi Olle, kolm leedulast, kolm lätlast, üks valgevenelane ja üks rootslane. Esimese kuue hulka tulemine on tagantjärgi täiesti reaalne. Kui veel tavaraja päeva õhtul olin rahul sellega, et ei teinud sama kehva sooritust kui EMV lühirajal ja suutsin eestlastest olla teine, siis nüüd ei ole ma üldse oma jooksuga rahul. Liiga palju viga tuli nii hea nähtavusega metsas, kokku viis minutit. Ma ei ootagi endalt, et suudaksin täiesti veatult orienteeruda, aga nii suures koguses eksida on liig.

Teade

Teates jooksin viimast vahetust ja sain neljandana metsa. Vahetult kolmanda koha kannul. Jooksime algusest peale Bertuksiga erinevaid hajutusi, enne vaatepunkti sain võtta ainult kolm punkti temaga sama. Siis puterdasin pisut, tõusudel hakkas raske ja olin jäänud üksi. Eesmärgiks võtsin puhtalt edasi orienteeruda, seda ma tegingi, aga kiirus oli maas ja ühel hetkel tuli tagant suure hooga valgevenelane Mikhalkin. Ei jäänud muud üle kui tuulde võtta ja varsti ei tundunud see tempo, mida ta pakkus, üldse raske. Lõpus lugesin kaarti valesti ja jäime ühe punktiga koperdama. Tollel hetkel oli võimalus eest ära joosta, aga see jäi realiseerimata. Lõpus jäin erineva valiku tõttu siiski alla. Lõppkohaks viies plats. Poodiumile jõudmiseks oleks pidanud jooksma kaks minutit kiiremini. Tollel päeval oleks see olnud liig, kuna tavarada oli kehas sees. Jalgades oli kiirus iseenesest olemas, aga seda ei suutnud üksi hoida. Head kiirust suutsin hoida kokku vaid 25minutit.
Kokkuvõttes paneks enda soorituste hindeks baltikatel neli miinus. Tavarajal suutsin normaalset kiirust hoida ja pikemad etapid tulid hästi välja. Teates olin tunduvalt parem füüsiliselt kui nädala eest EMV teates, kus oli küllalt raske jalg lühiraja järgselt. Nii et siiani on kevadel läinud füüsiline olukord iga nädalaga paremaks.

esmaspäev, 16. mai 2011

EMV lühirada ja teade

Laupäeval käisin jooksmas Piigandis ja välja tuli see ideaalselt. Kiirust oli ja mootor töötas perfektselt. Aga mis minule kohele ei jõudnud, et tegu polnud jooksuvõistlusega, vaid metsas olid punktid ka maas ja tuli orienteeruda. Nii tuligi viga kokku seitsme minuti jagu ja tulemuseks hädine seitsmes koht.

Pühapäeval oli teade. Kahes esimeses vahetuses orienteerusid Tauno ja Kenny ning tegid seda nii hästi kui suutsid. Sain 4.-5.koha peal metsa koos Silveriga. Alustasin hoogsalt, et Tarvo kiiresti kätte saada, varsti see ülesanne sai täidetud ja teisel etapil jooksin teel eest ära ka, kuid enne punkti hakkasin puterdama ja mind saadi kätte. Kolmandasse liikusin enda arust kompassi abil, aga ei leidnud end seal, kus vaja ja nii jõudis Silver ka järgi. Tollest hetkest alates loobusin jooksmisest ja liikusin nii aeglaselt, et suudaks kaardist aru saada. Lasin etappidel 4-5-6 Silveri minema, orienteerusin koos seisakutega nii täpselt kui sain, õnnestus. Teel võtsin vahe tagasi. Kaheksandasse tegime erinevad valikud, kuid enne punkti saime ikka kokku. Punkti võtsin taas kõndides, kuna lihtsalt ei saanud sellest joonisest aru. Vaatekast kuni 15.punktini tuli iga punktiga viga. Mine kõndides või kuidas tahad, no ei saa aru. Aga viieteistkümnendast kuni lõpuni tuli passimine ära lõpetada ja kiiresti orienteeruda. Nii tuligi kolmas koht.
tulemused teekond

reede, 13. mai 2011

Hooaeg on käima tõmmatud

Talve lõpus tekkinud põlvehäda on seljatatud ja metsas on mütatud rohkem kui paar korda. Hooaeg algas lumevabas Lätis, kus tuli 22tunni jooksul teha kolm starti: lühirada, sprint, tavarada. Olin vaevu nädala jagu jooksnud, seega jooksmine kui selline oli ülimalt vaevarikas. Tehniliselt olid sooritused konarlikud, aga hooaja esimestest metsas orienteerumistest ei tasunudki midagi hiilgavat oodata.


Järgmise nädala veetsin Soomes, kus sai neli korda orienteerutud. Nendest kaks korda 20cm lumes või siis veel natuke sügavamas, aga selle eest oli tehniliselt keerukas ja pakkus kõvasti rohkem kui näiteks Kaagveres uitamine. Nädala lõpus toimus ka üks ühisstardist võistlus lumevabal maastikul. Füüsiliselt suutsin liidrite tempot kannatada ainult pool rada, rohkemaks polnud keha nõudlikul maastikul valmis. Kuid nädalaga oli toimunud siiski märgatav areng.
tulemused

Nüüd tuli teha paar starti öises metsas. Esimene neist toimus Värskas, kus sai nauditava jooksu teha Jüriöö jaoks Keilas. Läbitavuse poolest on need kaks maastikku väga erinevad, kuid öine mets on öine mets. Jüriööl ei jooksnud ma enam esimest vahetust nagu olin seda teinud viimasel neljal aastal, vaid mind ootas viimane vahetus. Esimesest neljast vahetusest pooled olid õnneks teinud korralikud sooritused ja see andis võimaluse siiski mingit tulemust jahtida. Tõstsin võistkonna viiendal kohalt teiseks ja võtsin ühe mehe poolt väga ihatud vahetuse parima aja enda nimele. Füüsiliselt oli see esimene start, kus tundsin, et need jalad suudavad ka terve raja kiiresti joosta.




tulemused(Põlva öine)

tulemused(Jüriöö)


Teatevõistlused ei toimu ainult Eestis, järgneval nädalavahetusel toimus Tiomila Stockholmi külje all. Esialgu olin pandud 9. vahetust jooksma, kuid kohale sõites toimus muudatus ja pandi jooksma 8.vahetust, mis oli mõni km pikem ehk siis 12,5km. Nii startisin hommikul kell kuus rada läbima. Esimese punkti minnes sõitsid tagant sisse Roman Efimov ja Jerker Lysell. Nii tekkis väike grupp, kus puhkust ei antud. Leidus kohti, kus endale tundus, et vaevu ripun nende sabas. Õnneks leidus ka neid kohti, kus sain isegi ohjasid hoida. Kiirus oli koos joostes küll hea, aga kõik vead tuli ka pundiga ära teha ja neid ikka jagus. Enne lõppu lõin sääreluu ära ja jäin pisut maha ning tegin paar arulagedat kaart. Tasuks vahetuse 29.aeg, kuid pundiga oleks mõned kohad eespool olnud, kuid oleksid siiski ei loe. Kokku oli lollusi kolme minuti jagu, kuid füüsiliselt oli kõik rahuldav.

Pärast Tiomilat oli plaanis järgmine start teha EMV lühirajal, aga kuna asjaolude kokku sattumisel jäi Lõuna-Eesti karika päev koolist vabaks, siis läksin joonele. Tegu oli stardiga, mida oli kohe hädasti vaja lühiraja jaoks. Orienteerumisrütm oli kohati päris hea ja tihedamatest kohtadest läbi jooksmine tuli ka juba välja. Nüüd võib rahuliku südamega minna laupäeval starti, kuna põhiline on tehtud ja võrreldes eelmise aasta sama hetkega on seis palju parem.
tulemused

laupäev, 19. märts 2011

Tartu Linnasprint


Läks käima järjekordne paarissprindi hooaeg. Eelmistel kordadel olen Kennyga jooksnud, aga sellel korral jäi see variant ära ja läksin Lauriga joonele. Ainuke valik, mida antud võistlusel teha sai, oli jalanõude osas. Kas minna tossu või naelaga, aga kuna tänavad olid ikka kohati väga libedad, siis oli valik lihtne. Rada ise oli kerge, kuna tegu on siiski rahvaüritusega, kus kõik läbivad sama rada. Nii et ole mees ja jookse rada läbi ning ­pärast võid end "väikse" auhinnaga rõõmustada. Just see motiveerib Toomemäe ümbruses, ma ei tea mitmekümnendat korda, kaardiga liikuma.


Üldiselt läheb hetkel mitte just kõige paremini. Üleminek suusalt jooksule ebaõnnestus, sest hetkel annavad mõlemad põlved tunda. Õigemini kõik algas juba varem. Enne märketeadet sai hoogsalt vabatehnikas suusatatud, et natukenegi konkurentsivõimelisem olla. Pärast märketeadet hakkas aga parem põlv valu tegema ja seda just vabatehnika tõttu. Nii sai otsustatud, et nüüd edaspidi läheb rõhk jooksmisele. Aga kui olin viis päeva ära jooksnud kõval ja jäisel pinnasel(muud ju polegi), siis hakkasid põlved veel rohkem tunda andma. Sellel korral veelgi hullemalt. Valu ei asetse ainult ühes kohas, vaid nagu liigub kord põlvekedra alla, siis üles. Tunda annavad põlved just niisama seistes või rahulikus olekus. Hetkel üritan probleemi lahendada klassikat sõites ja ujumisega. Eks paista, kas teeb paremaks või mitte. Jooksusamme üritan minimaalselt teha.

teisipäev, 8. märts 2011

EMV märketeade

Käisin Jõulumäel märkimas, et talve jooksul ühe korra suuskadel ja kaardiga võistelda. Kahjuks pole minust erilist võistlejat, kuna ei mõista suusatada ja selgus ka, et orienteerumisega on probleeme. Kokku kogusin kahe ringi peale kolm trahvi ja iga kord sain kohe oma veast aru. Liigne kiirustamine viis ainult trahviringile, mis oli eelmise aastaga võrreldes raskem. Lõppkohaks sai OK Ilves "parima" koha, mis protokolis üldse olla saab. Kui oleksin ka puhaste paberitega tulnud, siis poodiumile tõusmine oleks jäänud siiski unistuseks.

tulemused

Nüüd sooviks näha, kuidas lumi ära sulab, et saaks kahel jalal mööda metsa uhada.

neljapäev, 3. märts 2011

Veri ninast välja vol11

Taas sai natuke kaarti käes hoida ja pisut talvist ettevalmistust värvilisemaks muudetud. Nii ei muuda küll ahvi inimeseks, aga raskel ajal abiks ikka. Vormi ajastamine ebaõnnestus ühe päeva jagu. Nimelt tuli veri ninast välja päev varem suusatrennis. Järgmine kord üritan täpsem olla.

kolmapäev, 23. veebruar 2011

40.Tartu Maraton


Viiendat korda startisin Tartu Maratonil ja valmistumine selleks kujunes rahuldavalt. Riietuse osas midagi kardinaalselt, tavalisest treeningriietusega võrreldes, ei muutnud. Juurde sai pandud ainult suusasaapa katted, mis sai tehtud vanadest villastest sokkidest ja üks võrgust maika. Enne starti istusin võimalikult kaua suures telgis, et mitte väljas külmetada. Mingi 15minutit enne starti hakkasid varbad külmetama saapa sees, aga õnneks oli telgis puhurid ja sai seal need üles soojendatud. Stardikoridori jõudsin 2minutit enne starti, nii et sellel aastal jäi aega kaks korda rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Stardis tõmblema ei hakanud ja õigesti tegin, kuna muidu oleks end kinni tõmmanud. Pärast mõnda kilomeetrit näen rohkem neljaga algavaid numbreid ja enda grupi tüüpe peaaegu mitte. Ei teinud sellest paanikat, kuna kellalt vaatasin km aegu ja need näitasid alla kolme minuti pidevalt. Matul võtsin neljalt laualt järjest spordijooki ja liikusin edasi. Harimäele tõustes möödusin kümnetest isikutest, kuid siis kui torni juurest laskumine hakkas, siis mööduti minust sama moodi. Tollel hetkel sai selgeks, et suusad ei libise kohe üldse. Lausikutel olin arvanud, et mootor lihtsalt ei tööta ja ei jõua veel täiega tõugata, kuigi olin surunud suhteliselt piiri peal.

Andel pigistasin esimese geeli sisse ja surusin koos Batmaniga edasi. Kord üks ees ja siis teine. Laskumistel libiseti mulle pidevalt selga. Kuigi sai pingutatud nii kuidas hetkel torust tuli, siis raske polnud veel poolel rajal hakanud. Kohaks loeti Kuutse kandis midagi 290. See oli lihtalt paratamatus, et liikusin sellises grupis. Peebu ja Palu vahel võtsin krampide ennetamiseks magneesiumi koos B-vitamiiniga, korraks võttis hinge kinni. Enne Palut hakati minust ainult mööduma, kuna laskumistel ja lausikul ei olnud minul midagi teha. Mina küll üritasin sappa võtta mõnele, kuid tulutult. Lihtsalt ei jõua toorelt selliseid paaristõukeid kaua teha libedate suuskade vastu. Seega loobusin edaspidi kellelegi sappa võtmast ja sõitsin ühtlaselt edasi. Pool km enne lõppu kuulen Jaagupi häält ja rääkis lühidalt oma sõjaplaanist püüda järgmine tüüp kinni. Selle peale tuli end hoogsamalt liigutama hakata, ega siis lõpuga ei tohi kohta ära anda. See, kas me kellestki ka möödusime enne lõpujoont jäi märkamata, aga mõnusa lõpuspurdi sai küll teha.


Kohaga rahule ei jää, kuna eesmärk oli umbes 200kohta eespool lõpetada. Suusk lihtalt ei libisenud ja kõik, õnneks oli pidamine vähemalt hea. Energiat jäi ka üle. Rahule jään sellega, et sõitsin maratoni viiendat korda läbi. Järgmise aastani!

reede, 18. veebruar 2011

Maratoni eel

Eelmisel nädalavahetusel sõitsin Holstresse, et aastas vähemalt üks kord ainult korraldajana üles astuda. Ülesandeks oli EMV punktide panek, nende läbi sõitmine, maha võtmine ja lisaks veel väiksemad korralduslikud ülesanded. Kuna tegu oli suusa-o võistlusega, siis aretasin teist korda vabatehnika liigutusi. Esimene kord oli detsembri alguses. Ei saa öelda, et oleks suusatehnika areng toimunud vahepeal, aga kehas oli küll rohkem jõudu kui esimesel korral. Üldiselt oli ülimõnus o-da nii tihedas radade võrgustikus ja võtta mõni korralik tõus, mis ikka kestab. võistluse koduleht

Kolmapäeval käisin Tartu Suusatalve kolmandal etapil Tähtvere spordipargis, kus sõideti 2-3korda 1km sprinti vabatehnikas ja kirja läks kaks parimat aega. Mina sõitsin muidugi klassikat, kuna maraton tuleb siiski klassikas. Selgeks sai see, et ma ei oska teha kiiret ja pikka libisevat sammu. Lihtsalt ei tulnud välja, aga eks pühapäeval ei pea end nõnda kiiresti liigutama ka. Kuid hingamise sai kindlasti lahti. tulemused

Neljapäeval toimus järjekordne Veri ninast välja etapp, juba kümnes ja minule siis viies. Jaagup oli teinud mõnusa raja peamiselt Karlova ja Vaksali kanti. Täitsa huvitavaid kohti läbis antud rada. Leidus selliseid kohti küll, kus pole varem käinud või kus pole väga ammu käinud. Mõnus oli üle aedade turnida. Omaette rahulolu pakkus see, et kuidas linnakodanikud o-hulle jälgisid. Võib kõhedaks küll võtta, kui mitu tegelast tormavad sinu suunas. ajad

Kuid maratoni jaoks loeb ikka kõige rohkem see, et mitu suusa km on enne starti läbitud. Neid on mul tulnud kusagil 700km detsembri algusest ja pea kõik siis klassikas. Sellise mahu pealt võiks eelmise aasta tulemust parandada küll. Enne eelmise aasta maratoni soetatud head ja libedad suusad on nüüd juba rohkem omad. Tõusudel saab ikka suusa libisema, aga kohati läheb siiski jooksmiseks üle. Eks näis kuidas see pühapäeval õnnestub, aga iseenesest kõik näitajad lubavad paremat tulemust kui eelmine aasta. Suusad viis Suusatakso juba minema, nii et ise ei pea mökerdama. Pühapäeval tulev ilm iseenesest ei heiduta, kuna nädala alguses sai hommikuti joostud -24ga ja ülejäänud trennide ajal jäi ka temperatuur -20 lähedale. Põhiprobleemiks võib kujuneda varvaste külmumine, eriti raja lõpuosas, kus valdavalt tuleb paaristõugetes liikuda. Tuleb midagi ümber saapa monteerida. Sellel aastal loovutavad korraldajad mulle numbri 10124, et mis võiks minu lõppkoht olla?

neljapäev, 27. jaanuar 2011

800m haiguseni

Nädal aega tagasi neljapäeval otsustasin minna ja joosta Tartu MV-l 800m. Tahtsin lihtsalt näha, kas talvel ka mingi särts sees on ja teha väike sissejuhatus järgmise päeva 3000m jooksuks. Pikema soojenduse tegin väljas, kuhu sisse mahtusid ka lühemad 50m pikkused kiirendused. Olin valmis pingutama. Minu jooksus oli kokku kaheksa nägu, üks tugevam kui teine. Pärast esimest kurvi kui suunduti ühisele rajale võtsin tasa ja targu viimase positsiooni sisse. Esimese ringi aeg 29sekundit. Teisel ringil üritasin veel vägisi grupist kinni hoida, aga ainult pool ringi. Teise ringi aeg 32sekundit. Edasi ei suutnud enam tempot hoida ja keha muutus kangeks. Ei suutnud enam kerget ja pikka sammu teha, aga lõpuni oli vaja saada. Kolmanda ringi aeg 33 ja viimane 35sekundit. Ajaks siis 2:09. Targema jooksuga ehk siis mõistlikuma algusega oleks vast võimalik olnud mingi 2:05-2:06.

Järgmisel päeva hommikul tegin kerge sörgi ja läksin tööle. Tööl tunnen, kuidas mingi haigus ronib kehasse sisse. Lõpuks läks asi nii hulluks, et lasin töölt jalga ja ära koju. Lõuna ajal palavik 37,5 ja õhtul juba 39,3. Ei mäleta nii kõrgeid numbreid endal. Laupäeval oli veel kõrge palavik ja siis sama kiiresti kui see palavik tuli kadus ka ära. Ühesõnaga pidin piinlema vaid mõned päevad ja nüüd olen saanud taas harjutama hakata.


tulemused lisatud hiljem