EMV sprint ja öine

Sprindiks valmistumine ei läinud päris nii nagu plaanisin. Eelneval päeval oli kavas teha ainult kerge võistluseelne soojendus ja jalad seinal puhata, aga elu käis teist rada mööda.  Kogu päeva peale pidin 12 tundi tööga tegelema, sellest 8 tundi füüsilist. Trenni tegin muidugi ära ja tunne oli hea. Päeva peale kogunes 20km rattasõitu ka. Ühesõnaga vastupidine plaanitule.

Võistluskohaks on Tallinna Botaanikaaed, kohaga olin tuttav ainult tänu vanale kaardile. Seega oli oodata head kogemust ja võimalust proovida enda o-vormi Eestis. Juba soojendusel võis jalgades tunda kergust, lihtsalt kerisid, ei mingit kangutamist. Stardist sain ilusti minema, kaarti sisseelamisega probleeme polnud ja nii sain mõnusa rütmi kohe sisse. Kuid nii kestis see vaid kuni teise punktini. Edasi kuni kaheksandani tekkis väikseid vigu, lihtsalt ei jõudnud kaarti piisavalt ette lugeda. Pika etapi lahendasin ideaalselt, kuigi ka see oli korralikult läbi mõtlemata. Lihtsalt vaatasin, et vasakult minnes tekib väike vaba koridor ja paremal on mingi muu räga. Kümnenda sain lennult ja siis üheteistkümnes valmistas raskusi. Üritasin olukorda mõista, aga ei suutnud, jooksin kuni hakkasin teed nägema ja siis üritasin kiirelt end paika panna, õnneks läks sellega hästi. Võistluskeskuseni sai jälle korraks hoo üles ajada ja kiiresti joosta. Kuid kohe kui raba pihta hakkas, liikusin käsipidur peal. Seal lihtsalt ei võinud orbiidile minna, sest paika on end jube raske seal saada. Õnneks raba esimesse punkti minnes sain käsipuuna kasutada kraavi. Kuid järgmisega jooksis juhe kokku, lähen laudteelt ära, näen suuremat turbaauku, aga edasisest ei saanud looduses midagi aru. Tegin väikse kaare, seisaku ja siis jäi vaatevälja ainult üks auk, kuhu ma polnud oma nina toppinud. 19. etapil kaldusin pisut ära, aga tajusin õigesse suunda tagasi keerata. 20.KP aga nii lihtsalt ei läinud, üritasin hoida õiget suunda ja samal ajal ka kiiret liikumisteed leida. Märkamatult olin kaldunud jälle ära, aga kaugusetunnetus oli paigas ja õigel ajal ringi vaadates mõistsin olukorda. Sealt lõpuni ei olnud muud kui  ainult jalgadele valu anda ja lõppu jõuda.

Natuke aega sai oodata viimaseid konkurente ja selgus tõsiasi, et oma teistel individuaalsetel eestikatel täiskasvanute seas olen tulnud kullaga koju. Aga et rõõmu jagada, sain ma seda tiitlit vastu võtta koos Peetriga, kes jooksis täpselt sama aja. Kolmandaks tuli Timo. Võistluste tulemustega olen igati rahul, füüsilise taha ei jäänud ka midagi(kordagi polnud raske), aga mis kehvasti läks oli orienteerumine. Viga tuli kokku 45 sekundit, sellest 23 sek enne raba ja 22 sek rabas. Põhilise põhjusena näen liigset kiirust. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi nii kiiresti jooksnud, lihtsalt pole harjunud selle tempo pealt kaarti lugema. Aga küll sellega ka ära harjub.

tulemused

Öine toimus Uljastes ja plaan oli liikuda nii kiiresti, et orienteerumine ka sammu jõuaks hoida. Liikusingi siis imeaeglaselt, aga lohakusi tuli kokku seitsme esimese punktiga minuti jagu. Kõik oli veel võimalik, kuna etapiaegade järgi vaadates olin veel kolmandal kohal. Kaheksandat etappi alustasin ilusti, liikusin lausikul, siis keerasin küll tuulemurru tõttu varem mäkke, kuid kõik oli kontrolli all. Aga kui minu jaoks oli punktini jäänud vaid mingi 50 meetrit, siis hüppasin üle palgi, mis oli umbes meetri kõrgusel ja ühel hetkel oli mingi kuiv oks silma kõrval. Keerasin pead, et see mul silma ei läheks ja sellega kaasnevalt keerasin ka oma keha ja maandusin nii, et sain kuulda hüppeliigese raginat. Järgmisest hetkest saadik oli valu kohutav nii silma, kui jala juures. Lonkasin tulutult ringi ja eelnev orienteerumine, et kohe peaks punkti võtma, oli nagu peast pühitud. Nii jõudsingi lõpuks 16.KP juurde ja läksin sealt 8.KP-sse.  Selle uitamise peale kulus oma 12 minutit, enamus kõndides. Suurem valu kadus ära ja otsustasin jooksu jätkata. Hoidsin jalga nii kuidas suutsin, aga pidev jala peale mõtlemine ei lubanud orienteeruda enam. Järgmiste punktidega tulid ainult vead ja tagatipuks väänasin 19. KP-sse minnes veel sama jalga uuesti ning siis otsustasin kõndides raja lõpuni teha. Nii läks siis sellel korral.

tulemused

O-Ringen

WUOC-i järel tuli kohe järgmine suur üritus, O-Ringen. Üritus ise oli viis pluss, aga kui orienteeruda ei oska, siis endaga rahule ei saa jääda. Kõige kohutavam oli teine päev, kus ei jaganud üldse toda maastikku. Füüsiliselt kestsin kogu ürituse kenasti ära, kuigi olin üliõpilastel ka osalenud. Riputan siia mõned kaardid.

Teise päeva huumorit võib jälgida ka gps-i vahendusel.

O-Ringeni tulemused

Nüüd on aeg joosta kodumaa pinnal, kätte on jõudnud EMV-de aeg.

WUOC 5, teade

Kui eile tulin lühirajalt nii ära, et jõudu jäi üle, siis võis kergelt loota füüsiliselt heale olekule teates. Nii ka läks ja taaskord jooksin esimest vahetust. Alguses sain mõnusalt minema, kolmandas punktis olin koos valgevenelasega juhtimas võistlust. Aga siis ütles mõistus üles ja hakkasin neljanda etapi asemel viiendat lugema. Aru sain sellest alles siis kui nägin jooksjaid 200meetit endast paremal. Viga läks kokku vähemalt 30sekundit. Mõne hetkega olin langenud aeglasse punti. Õnneks oli nähtavus metsas väga hea ja nii sai nurkasid maha lõigates pisut kohti parandatud. Mõnda venda nägin pidevalt enda ees, aga järgi ei jõudnud kuidagi. 14KP-ga oleks peaaegu läinud suuremale veale, kuna nägin vasakut kätt üht suurt kivi(kaardil polnud), kuid õnneks nägin "õiget" kivi(väikesem kui see, mis kaardil polnud), kus oli punkt. Peale vaatekat oleks jälle peaaegu vale etappi hakkanud lugema, aga sain sellest siiski kiiresti aru ja piirdusin 10sekundilise ehmatusega. Vahetuse andsin üle 13.kohal, 3.43 kaotusega esimesele ja teisele kohale tuli kaotust 2.12.

Nagu peaaegu võiks rahule jääda, aga see vale etapi lugemini rikkus kõik ära. Ajaliselt läks küll seal pool minutit kaotsi, kuid palju hullem oli see, et jäin heast seltskonnast maha, kellega oleks olnud meeldiv mõõtu võtta. Järgmine kord tuleb mõistust kasutada.

Sellega sai nüüd WUOC-i võistlusprogramm läbi ja pühapäeval hakkab uus võistlus, O-Ringen.

WUOC 4, lühirada

Lühirada läks väga sitasti. Nelja punktiga tulid suuremad vead ja viga kokku kuue minuti jagu. Ilmselgelt tohutult palju. Homme on teade ja võistlus algab Rootsi aja järgi kell kümme.

Pildil söövad sportlased burksi.

WUOC 3, sprint

Täna oli sprint ja päris 100% ei suutnud end realiseerida. 20-30sekundit oleks saanud kiiremini, täpsemalt ei tea, kuna pole veel korralikku analüüsi teinud. Aga selgelt andis tunda, et pole harjunud selliselt kiiruselt kaarti lugema. Pole ka midagi imestada, kuna sellel hooajal on sprindivõistlusi ainult viis olnud. Ilmselgelt jääb kogemustest puudu. Füüsilise poole pealt ka midagi väga roosilist polnud, terve rada ühe käiguga. Kaotust võitjale oli 2.04 ja koht 34.

Tulemused ja teekonnad

Homme on lühiraja kord.

WUOC 2

Täna oli siis tavarada, mida vaatasin pealtvaatajana võistluskeskuses. Erilist ülevaadet seal ei tekkinud, aga omadele oli siiki hea kaasa elada. Õhtul käisin sprindi treeningul, mis avas silmad, kuna pole ammu sprinti jooksnud ja ei taju päris hästi mõõtkava.

Homme on sprindi kord ja stardid on õhtu poole.

Tulemused ja muu info siit

WUOC 1

Üliõpilased hakkavad mõõtu võtma Rootsis Borlänges. Eestit esindab kuus noormeest ja kolm neidu. Ees ootab neli distantsi:tavarada, sprint, lühirada ja teade. Esimene start on homme, aga mina sellest osa ei võta, kuna arvan, et tegu ei ole minu maastikuga ja värsket jalga on rohkem vaja lühematel jooksudel. Seega minu avastart toimub kolmapäeval sprindis.

Täna jooksin modelit ja orienteerumine tundus olevat kontrolli all.

Võistlust saab jälgida siit.

32.Ilvesteade

 Üle mitme aasta oli mul võimalus kõik kolm päeva osaleda sellel toredal võistlusel. Joosta teadet kolm päeva on teine tera kui individuaalselt kolm päeva tirida. Kaks esimest päeva toimusid juba tuttaval Kantsi maastikul, kolmas päev(Oore) oli selle eest minu jaoks uus ja huvitav. Kuna koduklubiga korralduslike ülesannete ja muude asjaolude tõttu võistkonda välja ei saanud panna, siis läksin appi KVÜÕA 2.tiimile, kellel oli liige puudu. Mõistetavatel põhjustel valisin igaks päevaks esimese vahetuse. 

Esimesel päeval läksin starti valutavate reielihastega, mis olid tingitud paar päeva varem tehtud 50.meetristest lõikudest. Jooks algas vaevaliselt, vajusin kuhugi kaugemale, aga kuna kiiremad tegid kohe viga, siis pidin juhtohjad üle võtma. Minu taktikepi järgi kestis jooks kuni 10.KP-ni, pärast seda sattusin lollusest paralleelsituatsiooni ja minutine viga oli käes. Enne seda viga oli vähemalt minuti jagu veel apsakaid tulnud. Raja lõpus enam kangete jalgadega liidrit püüda ei suutnud ja lõpetasin teisel kohal 1:13 kaotusega.

Teisel päeval ei olnud enam jalad valusad, vaid lihtsalt kanged ja rasked. Pärast 1.KP-d oli ka see selge, et tollel päeval liidriga koos joosta ei saa. Põhjuseks siis suur hajutuste vahe, aga selle eest oli tiimikaaslasel muus vahetuses labasem punktikoht. Esimesed kaks etappi jooksin koos Jaagupiga. Siis sai meelega tehtud teine rajavalik ja ka eest ära vajutud pisut. Aga viiendasse punkti minnes tuli tagant kiirrong, kus oli jooksjaid igast rahvusest. Nii võiski kuni vaatepunktini teistega joosta. Pärast vaatepunkti oli minu seltskonda taas nautima jäänud sama soomlane, kes ka seda esimesel päeval konksus tegi. Õnneks sain temast lahti ja lõpetasin taas Kristjani järel. Kaotust 3:40, vigade arvelt oleks minuti saanud maha võtta.

Kolmas päev oli kultuuriprogrammi tõttu kõige raskemates tingimustes, aga kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks. Nii võtsingi madala profiili ja kulgesin omas tempos. Raiesmikul sõin vaarikaid, vestlesin kaasvõistlejatega, tegin viga, aga ikkagi selgus vaatepunktis, et olen liidrist ainult kaks minutit maas. Kahe järgmise etapiga oli seegi kadunud ja koos liikus kuue liikmeline kanakari, kes ei saanud pooltest oma tegevustest mitte midagi aru. 14.KP-sse tegin meelega teistest erineva valiku, et äkki õnnestub eest ära saada, aga füüsis ei lubanud seda ja nii lõpetasingi kuuendal kohal 1:09 kaotusega. 

Kokkuvõttes võistkond tühistati, kuna esimesel päeval ei õnnestunud ühel minu võistkonnakaaslasel kontrollaega mahtuda, aga see ei morjendanud kedagi. Orienteerumine on ikka mõnus. Tulemused

Nüüd tuleb minu jaoks kaks rasket nädalat. Esimesena tuleb ette võtta WUOC, kus teen kolm starti, siis üks puhkepäev vahele ja O-Ringen kohe otsa. Ees ootab vähamalt 72,2km mõnusat Rootsi maastikku.Pildid Metsamoorilt

Valdade suvemängud ja 100KP jooks

Kunagi ammu oli kaks huvitavat üritust. Esimene üritus toimus Türil ja teine Pikasaare mägedes. Mõlemad maastikud olid minu jaoks avastamata. Kumbki sooritus rahulolu ei pakkunud. Ei olnud kiirust ja ei suutnud ka orienteeruda.

Uhtjärve jooks ja tehnilisuse meistriklass

Kuni vanuseni 16-17aastat käisin päris palju igasugustel krossijooksudel. Küll oli vaja ümber järve joosta, pargis tõmmata või asfaldil end proovile panna. Aga siis tulid kasvuperioodi ajal vigastused ja jooksuvõistlused jäid sinna paika. Põlvehädadest sain lahti, aga jooksurajad jäid kaugeks. Rohkem tõmbas mets ja orienteerumine, kus tunnen end koduselt. Tõsi mõnest jooksust olen küll osa võtnud, aga need on tõesti üksikud juhtumid. Loodetavasti läheb olukord paremaks ja suudan rohkem end jooksurajal näha. Võidupüha päeval oli taas üks väike juhus.

23.juuni õhtul toimus 15. ümber Uhtjärve jooks. Varasematest jooksudest olin kuulnud igasugu lugusid ja see kõik lausa tõmbas mind sellele jooksule. Start toimus õhtul kell 18:00 ja joonele oli tulnud nii orienteerujaid kui ka eelmise jooksu võitja. Alguses võtsin koha liidri selja taha sisse. Hoidsin end seal taga ja tempo tundus korralik.  Esimese grupi moodustasid Margus Koor, mina, Lauri ja Raido. Ei tekkinud tunnet, et sellise alguse järel võiks raske hakata. Järsust laskumisest alla minnes õnnestus korra isegi liidriks minna tänu o-kossidele. Viie minuti peal vaatasin kella ja ei suutnud silmi uskuda, arvasin, et olime juba pea kümme minutit ära jooksud. Õige pea hakkas raske ja ei suutnud enam Marguse tempot hoida. Lasin Lauri mööda ja jäin üksi, kuna Raido oli natuke maha jäänud. Pisut enne kruusatee lõiku jõudis Raido järgi. Kruusateel jäin tempos ilmselgelt jalgu ja üksi ma jäingi. Kruusalt ära keerates oli vahepunkt, kus pakuti juua, aga ei olnud janu. Pärast laskumist järgnes soine lõik, kus tuli kitsaid laudu pidi joosta, kohe järgnes tõus, kus suurem osa oli joostav, aga lõpp tuli juba käed põlvedel sammuda. Edasi hakkas põllujooks.  Kauguses nägin, et Lauri oli ka üksi jäänud ja Raido on teda kohe kinni püüdmas. Kulgesin üksi ja vahe tundus eesolevatega sama olevat. Mingil hetkel vahe isegi vähenes, aga siis kiskus jamaks. Joostud oli pea pool tundi ja kummitama hakkas kõht. Samm muutus täiesti jamaks, raja lõppu ka veel ei paistnud. Ühel hetkel sai kannatamisest kõrini ja olin valmis korra raja kõrvale minema, aga just siis läks paremaks. Uhasin edasi joosta, aga Lauri selga enam ei näinud, tagant ka kedagi ei paistnud. Mõned minutid oli head olekut, kui jälle hakkas jama pihta,  tegin sunnitud pausi. Järgmisel hetkel näen tuttavat kohta ja sealt ei jäänud palju lõpuni. Lõpujoone ületasin neljandal kohal ja ajaks 37:40(8,7km).

tulemused

Äge jooks oli, aga minu seedimine on küll täiesti ulme. Tegelen probleemiga edasi ja varsti leian võimaluse oma organismiga rahu sõlmida. Jooksu alustasin ilmselgelt liiga kiiresti, mis oli tingitud vähesest jooksuvõistluste kogemusest viimastel aastatel. Lihtsalt ei teadnud kuidas alustada ja eks tahtmine oli ka suur.  Jooksurada ise oli suhteliselt pehmel pinnasel ja raskete tõusudega. Mõni o-rada ei ole ka nii raske, kui too rada ümber Uhtjärve. Muidugi oleks võinud see üritus toimuda umbes kolm nädalat varem, kui jooksusammus võis tunda lennukust ja kergust. Kuid hea kogemus oli seegi ja ootan juba uut võimalust.

Järgmisel päeval ehk siis Jaanipäeval toimus järgmine üritus. Selleks oli Tartu neljapäevak ja Vitipalus. Seal on käidud küll palju, aga alati on sellel maastikul midagi varuks. Aga sellel korral oli hoopis rajameistril midagi näidata. Planeeritud oli kõige tehnilisem rada, mida mina olen tolles metsas orienteerunud. Kuna eelmisel päeval oli võistlus, siis eesmärgiks oli rada läbi joosta ja orienteeruda puhtalt. Peaaegu see ka õnnestus.

teekond

Nädalavahetusel läbin kokku vähemalt 120KP-d. Soojenduseks võtan Eesti valdade VXIII suvemängud, kus tuleb läbida 20KP-ga rada ja pühapäeval orienteerun 100KP jooksul.