teisipäev, 1. september 2020

EMV sprint, öine, sprinditeade

Emotsioonid käisid sellel nädalavahetusel seinast seina. Kord läks justkui hästi, kuid siis läks kõik justkui totaalselt valesti.

Narvas toimusid sprindid ja nende vahel öine Narva-Jõesuus. Ehk siis vähem kui ööpäevaga kolm võistlusstarti. Mõnele on see nuusata, kuid minul on alati neist kolmas start füüsiliselt nõrk olnud, olenemata kui hea on vorm.

Osa eeltööst - ajalooga tutvumine


Individuaalne sprint

Sprint algab ikka karantiini kaudu, mis iseenesest on tore, kuna väga keeruline on saada Eesti orienteerujaid võistluskeskusesse kogunema, kuid kui kohustuslikus korras nurka aetakse, siis justkui õnnestub. Nii tekib ka meil tõelise võistluse tunne. Samas ma kujutan ette, et see on vaimselt väga keeruline, kuna tahaks ikka autos olla.

Soojenduseks olid kaunis ahtad võimalused jäetud, kuid midagi sai seal nõlval tehtud. Start läks sujuvalt ja juba oodatud suunda. Teistega võrreldes ainult aeglase võitu. Sooritus sai täielikult ära rikutud raekoja kõrval oleva seitsmenda punktiga, kus jooksin valele poole müüri. Minu väide on see, et kõik punktid, mis kaardil on rõnga keskpunktiga keset müüri, on vale koha peal. Punkt on kas ühel või teisel pool müüri, mitte müüri peal. Tegemist ei ole geopeitusega, vaid orienteerumissprindiga, kus loeb kiirus.


Oli andnud armutult palju aega ära (15 sekundit), kuid rada oli veel alles ees ja tuli jätkata oma tööd. Edasi oli rajal lihtsam osa, kus eksida oli raske ja luges pigem kiire teostus. Aga siis hakkas lossiala, mis õnnestus täielikult, kui välja jätta see, et seal ei olnud ruumi kiiresti joosta, kuna kitsaste olude tõttu pidi vastutulija tõttu hoo maha võtma või ees jooksjast möödumiseks pidi olukorda ootama.

Lisage pildiallkiri


Enne päris viimaseid punkte unustasin vist pingutada, kuid etapil 23-24 ja 25-26 unustasin korralikult pingutada ja kaotasin 9 sekundit juurde. Selle eest raja lõpp oli soliidne ja sai end peaaegu 100% realiseeritud.

Tulemuseks kolmas koht, näpuotsaga kaotust Sergeile ja käputäis sekundeid Kennyle. Võimalus oli olla parim, kuid ei realiseerinud see võimalus. 

Sprindi GPS

Esimesed viis sekundit



EMV sprint tulemused


Öine "tavarada"

Öiseni olid jäänud pärast sprindivõistlust ainult loetud tunnid. Stardi eel hakkas ka vihma sadama. Kaua kasutuseta olnud maastik andis suurepärase võimaluse korraldada kõigile võrdse ja huvitava võistluse. Tore oli näha, et nii mõnigi mees oli julguse kokku võtnud ja öistele jooksma tulnud.

Päevane sprint on tavaliselt jalad lahti võtnud öiseks rajaks, nii ka sellel korral. Start hakkas tehnilise viperusega, kui ämbrist kaarti võttes selgus, et lamp ei lähe põlema. Sörkisin K-punkti poole ja selgus, et juhe oli kuidagi aku küljest lahti tulnud. Õnneks mõne hetke pärast (20sek) sai alustada rada ja alguse tehnilised probleemid ei kandunud esimeste punktide võtmisele üle. 

Esimesed kaks punkti olid nii ilusas ja kiires metsas, et tundus, et kas tõesti tuleb selline jalutuskäik pargis, kuid juba kolmandasse minnes võttis kadakas võimust ja joostavus natuke langes. Kolmandasse minnes heleroheline oli väga kiiresti läbitav ( alla 4min/km). Neljandasse otse trügides hakkas mets juba päris korralikult vastu ja tekkis juba tunne, et kas on vaja nii palju otse rammida, et saab ju ka teid mööda.

Pikem etapp viiendasse saigi juba valitud teed mööda, et vältida võimalikku kehva läbitavust ja ära kaldumist. Kuid probleemid tekkisid punktile peale minemisega, kus nägin ilmselt teerada suurelt teelt (sama rada, mis vasakul pool jätkus ka teisel pool) ja hakkasin mööda seljandikku minema. Reljeefi klappima ei saanud, pööritasin pead igas suunas kuni lõpuks jõudsin teele, kust olukorra kiiresti parandasin. Kuuendasse minnes käisin esmalt ühes teises punktis.

Järgmise pika etapi kaheksandasse otsustasin taas mööda teed kindla peale lahendada. Üheksas punkt oli korralik pähkel, kuhu ma peale suutsin paremini minna, kui sealt välja. Roheline oli ikka roheline. Väljumisele kulus 20 sekundit kauem aega, kuigi välja võiks kiiremini tulla, kui sisse minna.

Punkt 11 oli "korralik leiutis". Maastikul kõrge L-tähekujuline kännuhunnik, mis kaardil on märgitud keelualana ja seal nurgas punkt. Objektid said vist maastikul otsa. Sealt edasi hakkas eliidi väsitamine, tuim mööda teid jooks, kus korraks tuli teelt kõrvalt astuda. Nii sai 1/5 rajast tehtud.


Etapp 14-15 sai rumala peaga hakatud otse suruma. Kaardil valge mets, reaalsuses raskesti läbitav ja mööda teekonda tuli kiiruseks 6:25min/km. Ja siis päästeti taas parkemetsa jooksma. Etapil 17-18 vaatasin jooksule kulunud aega, vaatasin järele jäänud rada ja igaks juhuks kontrollisin, kas olen ikka terve raja läbinud või on midagi vahele jäänud, kuna alla tunnist sooritust ei osanud võistluse eel kusagilt oodata.

Tasuks aus teine koht, Lauri esimene, Kenny kolmas. Keskmised kiirused alla 5min/km. 

Öine GPS

EMV öise teekond

Ööloomad




EMV öises tulemused


Murettekitav oli nädalavahetusel kasutusel olnud kaardipaberi materjal. Tegemist on väidetavalt küll veekindla materjaliga, kuid mis muutub vett saades üheks märjaks massiks ja muudab kaardi voltimise väga keeruliseks ja ettevaatlikust nõudvaks protsessiks, kuna järgmisel hetkel on tunne, et kaart lihtsalt laguneb käes ära. Ma ei tea, mis siis saab, kui selle kaardiga peaks õnnetul kombel kuhugi kukkuma. Korraldajal on küll mugav, et ei pea kaarte kilekotti panema, kuid võistleja seisukohalt on tegemist ebamugava märja nutsakuga, millega peab orienteeruma.


Sprinditeade

Tugeva tiimiga on hea võistlusele vastu minna, kuid konkurents tõotas tulla tihedam, kui kunagi varem. Aga kuna võistlus tühistati, siis see kõik ei mängi mingit rolli ja sisuliselt oli tegemist Eesti läbi aegade kõige rohkem tähelepanu saanud sprinditeate treeninguga. Mina osaleksin teinekordki.

Minu ülesandeks oli kolmas vahetus, mis algas hästi ja laias laastus sujus kuni punktini 20, mille järel lagunes sooritus mõneks ajaks täielikult. 21.KP lähenesin valelt poolt aeda, 22.KP-st ei läinud ma mitte 23.KP suunas, vaid läksin 25.KP juurde, kust hakkasin rada vale pidi läbima, kuid 24.KP juurde suundudes sain oma veast aru ja jätkasin rada õiges järjekorras.

Tänapäeva Narva põhitoon


Olin end nii pehmeks jooksnud, et ühel hetkel toiminud miski ja vigade koguhulka sai juba kalendriga mõõta. Sellel korral niimoodi. Järgmine sprindivõistlus järgmisel aastal?

Sprinditeate GPS


Nüüd suund ja mõtted EMV tavaraja suunas. Uus ja huvitav maastik pidi tulema.

4 kommentaari:

Reimo ütles ...

Mul käis öise kaart kogemata pesumasinast läbi, tsentrifuugis ka korralikult ning pealekauba veel kuivatas ära ka. Pole tal häda suurt midagi, sama kaardiga saaks raja uuesti läbi joostud küll.

Kristo ütles ...

Saad uuesti jooksma minna! Aga kuidas sulle meeldis seda paberit voltida, kui see oli täiesti märg? Kui sul oleks valida kiles kaart või veekindel kaart, kummaga jookseksid?

Alar ütles ...

Kilesse pakitud kaardilt peegeldab öösel häirivalt otsmikulambivalgus tagasi, kogu aeg käsi sätib kaarti sobiva nurga alla, et otse silma ei paistaks, ilmselt enamasti teadvustamata tegevus. Tallinna päevakute kaart on mitmeid aastaid sellest materjalist olnud, enamasti ei ole sadanud :D Vihmaga on tõesti nagu salvrätt

Reimo ütles ...

Mind isiklikult ei häirinud ilma kileta kaart ning valiksin veekindla kaardi ka järgmine kord. Eks ta on vist personaalse eelistuse küsimus siis.