Hooaeg on olnud nagu on ja seega saab öelda, et Soome MV teade oli üks tähtsamaid võistlusstarte kogu hooaja peale. Joonel oli tänavu 68 võistkonda.
Natuke oli Soomes orienteerumis meelde tuletanud augustis, mille kohta leiab augusti kuu alt eraldi postituse. Kui nüüd selleks, et mitte kohe starti lennata, tegin kaks päeva varem ühe sissejuhatava treeningu võistlusmaastikule lähedal asuval maastikul.
 |
| Sissejuhatav treening |
Maastik oli tüübilt küllaltki tehniline ja punktid olid nii pandud, et neisse tuli kohale orienteeruda. Enne tuli näha objekti ja siis tuli ka tähis. Isiklikult jäi natuke vajaka füüsiliselt maastikul liikumise kiirusest ja seda pigem mitte sellepärast, et nõrk oleksin, vaid pole harjunud Soome maastikul nii kiiresti jooksma.
Soome teates on neli vahetust, just nii nagu see oli kunagi ka maailmameistrivõistlustel. Vahetused olid lühikesed, lühiraja pikkusega, seega intensiivsus oli kõrge. Minu ülesandeks oli neljas vahetus.
Klubikaaslased Jere, Tuomo ja Eevert tegid küllaltki stabiilsed ja omal tasemel sooritused. Metsa sain 21.kohal. Sain kohe hakata paari konkurendi selgasid püüdma, kuid esimese punkti piirkonda jõudes tuli teha oma tööd ja rahulikult oma ära noppida.
 |
| Parimad Kangasala pojad |
Teise punkti sain väikse ehmatusega kätte, pidevalt ümberringi mingi siblimine, justkui nagu ei olekski viimast vahetust jooksmas. Püüdsime mõned konkurendid veel kinni. Poolel teel 7.KP suunas sattusin täiesti üksi orienteeruma. Alguses arvasin, et tegin lihtsalt parema rajavaliku, kuid tegelikult oli tegemist taas hajutusega.
8. ja 9.etapp taas üksi, kuid siis 10.etapil tuli kusagilt Kalevan Rasti teise võistkonna ankur Jere Pajunen välja ja tuli temaga maid jagama hakata. Kolmandik rada oli veel ees. Aga kuna ees kedagi polnud paista ja tagant ka rohkem keegi kuklasse ei hinganud, siis keskendusin ühe mehe alistamisele.
Veale ei läinud meist kumbki. Veel eelviimasesse minnes üritas Pajunen teepeal kiirust lisada, kuid ei jäänud ma grammigi maha. Eelviimasele läks ta natuke rohkem üle mäe, mina liikusin mööda metsaveo teed, millest kaardil on alguse osa. Nägin eelviimast punkti küllaltki kaugelt ja lisasin kiirust, kuid Pajunen laekus umbes meetri jagu enne ming punkti.
Viimane etapp oli nähtavuse poolest kehvem, kuid tahtmise korral siiski väga hästi joostav. Esimesel sobival hetkel võtsin oma jooksukoridori ja vahetult enne lagedale jõudmist jõudsin täpselt tema ette, täpselt nii nagu eelviimases.
Ja kui mul oli juba nii soodne positsioon käes, siis tuli ainult finišisirgel jalgadele valu anda. Pajunen oli vist jäänud ka oma Emitit sisse paigutama, kuid mind see enam ei mõjutanud.
 |
| Teate teekond |
Tõstsin võistkonna lõppkokkuvõttes 21.kohalt 12.kohale ja klubikaaslased oli tulemusega väga rahul. Juba mõeldi selle üle, kuidas järgmisel aastal kümne sisse mahtuda ja autasustatud saada. Isiklikult olen sellega rahul, et ühtegi suurt viga ei tulnud, väiksemaid puterdamisi küll. Eriti olen muidugi rahul sellega, et tõstsin nii mitu kohta ja et lõpuga sai küllaltki hea jooksja ära karistatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar