Wednesday, September 2, 2015

Pronksine EMV tavarada

Kõigil oma jook. Pilt: Sixten Sild

Pärast Pärnu EMV nädalalõppu tegin ühe nädala jagu vähe rohkem treeninguid kui seda siiani suve jooksul. Nädalaga kogunes pea 9 treeningtundi. Neist tähtsaim oli Kooraste teisipäevak, mis oli üks ettevalmistav erialane treening tavaraja võistluseks. Sain korraliku rütmi kätte ja nautisin igat liigutust, ka võsast läbi jooksu. Tavaraja nädalal midagi suurt plaanis polnud. Liigutasin end ainult kolmel päeval – teisipäevakul Savernas, Linnasprindil Tähtveres ja neljapäevakul Kastolatsis. Savernas oli keskendumine ja orienteerumine täiesti allpool arvestust. Kastolatsis pääsesin aga taas õigesse rütmi ja liikumine oli sujuv.

EMV tavarajale minnes oli eesmärke vaid üks: tulemused selguvad alles finišis ehk pingutada tuli lõpuni välja. Alustasin omas rütmis, ei hakanud tõmblema. Sisse tuli ka väikeseid vigu, enne võistluskeskusest läbijooksu tuli 2-5 etappidel erinevaid lisakaari, ilmselt oli raskusi 1:15 000 kaardiga kohanemisega ja selle info adekvaatse kasutamisega.

Järgnesid tavaraja võtmeetapid ehk pikad etapid (7-8 ja 9-10), kus tegin võrreldes teistega täiesti erinevaid valikuid. Kui etapil 1-2 saavutasin sellega edu, siis nüüd pikal etapil läksin oma erinevusega natuke alt, kuna läbitavus polnud just eriti hea mõnes kohas. Näiteks etapil 9-10 lõpus olnud raiesmikul oli väga kehv joostavus. Võrreldes sinnamaani nähtud soodega oli see väga pehme.

Punkt nr 49 (meeste rajal 13.KP), millest listis räägiti, oli tõesti kahtlane, kuid kuna sain punkti ilma suuremate probleemideta kätte, siis ei pööranud sellele liigset tähelepanu ning jätkasin võistlusraja läbimist. Oleksin pidanud suhteliselt otse punkti laekuma, aga reaalsuses, kus punkt asus vale koha peal, pidin mööda soolikat edasi jooksma, et punkti jõuda. See tekitas minule parajalt probleeme alles järgmisel etapil, kus sattusin tunduvalt punktist vasakule.

Järgnevad tavaraja mõistes punktinoppimised läksid enam-vähem sujuvalt. Suuremaid probleeme valmistas ainult kännupunkt (19.KP, nr74), mis asus minu arvates selgelt soos, mitte kuival maal.

Raja viimasel osal sundisin end natuke efektiivsemalt liikuma. Jõuvarud olid juba otsakorral. Tagumised reielihased soovisid juba krampi minna, kuid eesmärk, et pingutada tuleb lõpuni välja, vajas veel täitmist. Tagantjärgi tulemusi vaadates tõusin just tänu sellele suhtumisele neljandalt kohalt kolmandaks ja sain taas tavarajal medali.

teekonnaga kaart


Heietamine a la kuhu oleks võinud tulemus küündida ilma vigastuspausita praegust tulemust ei muuda. Siiski teadmine, et praegu jooksin ma raja sisuliselt läbi ühe käiguga ja lõpus pidin end lihtsalt natuke rohkem sundima, näitab minu jaoks seda, et kui pääsen taas normaalselt treenima, siis ei ole probleeme tõusta poodiumil kõrgemale kui seda hetke kolmas koht. Otseloomulikult olen rahul antud tulemusega, kuna reaalselt sai mõeldud, kas üldse minna starti, sest ettevalmistus pole kiita olnud, ning et tegu oli selle hooaja esimese tavaraja ja 1:15000 kaardiga võistlusega.

No comments: