Tuesday, September 29, 2015

Kodune Euromeeting

Üks osa team 2017-st. Fotosüüdistus on tehtud pärast kõiki võistlusi. Pilt Tarmo Klaar


Euromeetingu sprindi start. Pilt Külli Leola
Selles postituses on rohkem pildi- ja kaardimaterjali kui juttu. Õnneks kaardid koos teekonnaga annavad väga hea ülevaate eelmisel nädalal toimunust. Teisipäevast neljapäevani toimus Otepääl Eesti koondise treeninglaager, mis sai jätku reedest pühapäevani kestnud Euromeetinguga.

Pidasin Euromeetingut, tegelikult nagu ka ülejäänud selle sügise starte, tähtsaks jõuprooviks. Läksin meelsasti enne olulisi võistlusi koondisega koos treenima, kuna seda ei juhtu palju, et nii suur hulk tugevaid ja entusiastlikke noorsportlasi on ühel ajal ühes kohas ja pingutavad suure eesmärgi nimel.

Teisipäevased treeningud (Võru sprint ja Kadaja teisipäevak) võtsin hoogsalt ja mõnusas rütmis. Orienteerumine oli täiesti kontrolli all ja nautisin igat liigutust. Pidin natuke end isegi tagasi hoidma, et ei hakkaks kihutama. Õhtul toimus veel seminar Aave Hannusega, kus arutleti tulemus-, sooritus- ja tegevuseesmärkide üle, et kuidas kodusel MM-l seda võimalikult hästi ära kasutada.

TEISIPÄEVA hommikune hoogne treening Võru linna. OK Võru liikmed olid näinud kõvasti vaeva ja viinud tähised ja jaamad rajale

TEISIPÄEVA õhtune treening toimus Põlva teisipäevakul.

Kolmapäeva hommikul oli kehas tunda, et eelmisel päeval sai ikka midagi tehtud. Keha on siiani harjunud ainult kord päevas treeningutega. Õhtul toimus võistlussimulatsioon Otepää kolmapäevakul, kus tuli vastavalt seminaris kuuldule ka tegutseda. Täitsin põhimõtteliselt oma eesmärgid. Suutsin natuke kurnatud kehast hoolimata hoida end füüsiliselt nõudlikul maastikul agressiivsena ja teha korraliku soorituse. Õhtul seminaris mindi teemaga veel süvitsi edasi ja vaadati üle simulatsiooni tagajärjed.

KOLMAPÄEVA hommikune rahulik orienteerumine Lajavangul. Probleeme oli ühe etapiga, muidu kõik sujus.

KOLMAPÄEVA õhtune treening toimus Otepää kolmapäevaku raames. Antud rada oli meil võistlussimulatsioon, mida sai kordaläinuks minu jaoks lugeda


Neljapäeval võtsin rahulikult. Tegin hommikul Põlva sprindi kaasa, kuid õhtuse treeningu jätsin vahele, kuna tundsin, et enne reede õhtust võistlust on vaja natuke tagasi tõmmata koorumusega. Neljapäeva õhtul sai käidud loopimas discgolfi kettaid, kus õnnestus ka kahel korral käia suplemas.
NELJAPÄEVA hommikul oli koos Šveitsi koondisega sprinditreening Põlva linnas. Võtsin rahulikult.


Reede hommikul tegin kerge jooksutreeningu Otepää linna vahel, kuna see oli enne õhtust sprindivõistlust veel lubatud. Jalgades puudus igasugune väsimus. Õhtul toimus esimene võistlusstart. Otepää linn oli iseenesest juba tuttav, kuna 2013 toimus seal EMV sprint. Tegu oli siiski uue stardiga ja uue väljakutsega. Tegin stabiilse soorituse, vigu heal juhul kusagil 10 sekundit, aga puudu oli kiirus. Lisaks hakkas mingil põhjusel umbes poole raja pealt kõht valutama, mis jätkus terve õhtu jooksul.

REEDE. Euromeeting sprint

Euromeetingu sprindi finišisirge. Finišisirgel saab alati kaks jalga maast lahti. Pilt Külli Leola.




Laupäeval oli uus päev, uus võistlus, uus rada, uus väljakutse. Olin varasemalt planeerinud Kirikuküla kaardile mitmeid võimalikke radu. Tundsin, et olen selleks valmis, kuid siiski mitte. Esimese ehmatuse elasin üle teise punkti minnes, kui minule tuli teerajal vastu jahikoer, siis väike tüdruk ja viimasena meesterahvas, kes varjas enda selja taga relvalaadset eset. Õnneks möödudes siiski nägin, et tegu oli kahest puutokist kokku kujunenud asi, mis kiiresti vaadates jättis täiesti teise mulje. Selle peale sõitis katus täiesti ära ja lendasin kohe veale. Sain küll kiiresti uuesti mõistlikult end jooksma, kuid mingi aja tagant esines orienteerumisvigu. Raja viimases osas sain ka konkurentidega kokku, keda hakkasin liigset usaldama ja läksin nendega koos sohu viga tegema. Kogu raja peale tuli vigu natuke üle 8 minuti. Tegemist on ülimalt halva sooritusega, kuid palju rohkem pani muretsema füüsiline seisund, minu parim vaheaeg oli 23. ehk mitte midagi erilist. Ma olin füüsiliselt täiesti augus. Oma arust pingutasin, kuid tulemus oli mitte midagi.

Laupäeva õhtul oli olemine kehvaks ära keeranud. Pea oli paks ja nina oli kinni. Pühapäeval hommikul oli olemine parem ja läksin siiski lühirajale vastu puhta lehena. Füüsiliselt ei tundnudki ma end nii väga kehvasti, kuid kaart ja mina ei soovinud kuidagi koostööd omavahel teha. Oma arust orienteerusin, aga kohale ei jõudnud. Tulemuseks viga vea otsas, kokku umbes 4,5minutit, kaotust võitjale 8 minutit.

Euromeetingu tulemused, vaheajad, videod, pildid, GPS-jälgimised, analüüsid leiab woc2017.ee/euromeeting


LAUPÄEV. Euromeeting tavarada

PÜHAPÄEV. Euromeeting lühirada

Miks siis nii läks? Üks põhjus oli muidugi see, et väike haigusevimm tuli kallale, mis algas sprindis kõhuvaluga. Teine, kuid märksa olulisem asi, millest on ka tulevikku silmas pidades vaja õppida, on see, et liiga palju sai vahetult enne olulisi võistlusi kaardiga treeninguid läbi viidud. Seda nii maastikul kui ka pärast neid analüüsides ja võimalikke võistlusradu planeerides. Ühesõnaga tekkis üleküllus ja minu aju keeldus minuga lõpuks koostööd tegema. Võistlustel puudus see nälg, mis oli olemas nädala alguses. Olen sellise reha otsa varasemalt ka astunud, kuid see kipub ununema, kuna füüsiliselt pole probleemi neid treeninguid ära kesta, kuid see, mida teeb pea sellise kaardikülluse peale, on täiesti teine teema.

No comments: