Läinud neljapäeval võtsin koos Kennyga suuna Soome suunas,
et nädalalõpu jooksul teha sprinditreeninguid ja ka ühe võistluse. Eesmärk oli
saada selgusele, mis seisus ma olen sprindis nii füüsiliselt kui ka tehniliselt.
Kuna võistlushooaeg algas minu jaoks põhimõtteliselt nädala eest ja ma polnud
ühtegi liigutust sprindikaardiga tänavu teinud, siis viimase nelja päevaga sai
päris palju selgemaks ja samas ka tegelikult natuke segasemaks.
Põhjus, miks mul oli vaja end testida, on selles, et 31.
juuli algab orienteerumise MM Šotimaal. Olen olnud juba paar kuud väga
kõhkleval seisukohal, et kui mõttekas on sinna minna, kui ma ei saa selleks
100% valmistuda. Samas Jukolal kuulsin, et on veel teoreetiline võimalus
koondisse pääseda. Olles samal ajal ise alles 3 korda metsas midagi
jooksulaadset teinud lõi see mul silmad korra särama küll, kuid 1,5 kuud on
tegelikult päris lühike aeg.
Katsevõistlused, mille põhjal koondis määratakse on järgnevad:
6. juuni MK sprint Rootsis
4. juuli Huippuliiga sprint Loviisa
5. juuli FIN-5 sprint Turus
17. juuli Tampere-suunnistus sprint
Mina jõudsin neist alles viimasele. MK sprint oli täiesti
välistatud, kuna põlv tegi siis veel korralikult valu. 4.-5. juuli osalemine
oleks olnud teostatav, kuid olles tolleks hetkeks alles mõne nädala end
natukene liigutanud, siis puudus ilma liialdamata igasugune kiirus, et osalema
minna. Kaotus oleks olnud kindlalt üle kahe minuti. Ja nii ei jäänudki lõpuks
muud üle kui osaleda viimasel katsevõistlusel. Tegelikult olin ka viimasel
katsevõistlusel osalemise suhtes väga skeptiline, kuna ma tõesti tundsin, et ei
liigu nii jõudsalt edasi, kui seda vaja oleks.
Siiski läksin kohale ja andsin endast Tampere-suunnistus
sprindil nii palju kui tollel hetkel sees oli. Tulemuseks oli 1:02 kaotus
võitjale. Minu tolle päeva ideaalsoorituse juures oleks kaotus olnud 25
sekundit. Ehk siis pea pool minutit jäi füüsilise taha. Tegin ka väikse tabeli,
kus on näha, mis etapil ja kui palju ma kaotasin.
võistluskaart |
KP 15 |
KP 16 |
Lisaks võistlusele tuli veel 5 sprinditreeningut, neist laupäeva hommikuse tegin hoogsalt ja
laupäeva õhtust sprinti võtsin kui võistlust ehk siis üritasin pingutada. Ilm
oli jahe ja vesine ning põhimõtteliselt suutsin pingutada samaväärselt võrreldes
päev varem olnud võistlusega. See näitas ära, et üldine põhi on kusagil siiski
olemas, lihtsalt on vaja jalad rohkem lahti saada, et ka kiirus oleks taga.
Järelejäänud 12 päeva MM sprindi eeljooksuni on küll lühike
aeg, aga minule veel piisavalt pikk aeg, et endast paar lisakäiku üles leida.
Tavaliselt öeldakse, et viimaste nädalatega ei saa palju paremaks minna, kuid
saab paljugi ära rikkuda. Antud olukord on väheke teistsugune, kuna masin on
veel roostes ja minu areng on näha kui mitte päevadega, siis nädalatega kohe
kindlasti.
Nüüd tuleb paar päeva võtta rahulikumalt, et taastuda
sellest sprindi lühikoolitusest Soomes ja siis tuleb läbi viia 2-3 tugevamat
lõigutreeningut, mille põhjalt peaks jalad rohkem lahti minema ja üldine kiirus
tõusma. Kui heaks ma selle põhjalt lähen on keeruline öelda, igatpidi selgub
see alles sprindi eeljooksus. Üks asi, mida ma hetkel tean, on see, et kaotada
ei ole mul midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar