Suurimad vead 2013

Öeldakse küll, et tark õpib teiste vigadest, aga mina võtan vahelduseks oma vead. Otsisin välja need vead, mis kõige rohkem on jäänud hinge kriipima aastast 2013. Neid oli küllaltki lihtne leida, kuna nad eristuvad ülejäänud vigadest märgatavalt. Toon välja 6 viga. Järjekord neil polegi niivõrd oluline, nad kõik on tähtsad ja neist tuleb õppust võtta.

MM tavaraja eeljooks

Vea suurus 5 minutit.

Aasta oodatuima stardi ulmeline viga. Juulis kirjutasin:“Pöial oli ilmselt hüpanud natuke teise kohta ja hakkasin punktile peale minema „sarnases“ kohas. Hämming oli suur ja lõpuks punkti piirkonnas taidlesin veel koos kahe punktivalvuriga ringi.“ Eks ma olen mõelnud palju, et miks see juhtus. Mälusoppides ringi kolades meenub, et umbes 1,5 minutit ennem veale minekut nägin üht orienteerujat ees, kui ma ei eksi, siis Tšehhi naine, kes liikus küllaltki kiiresti. Võtsin sellise vaheeesmärgi temale järgi jõuda ja mööda minna. Aga kuna seis oli küllaltki hapu tollel päeval, siis see pingutamine pärssis aju tegevust korralikult. Jätsin kaardi lugemata ja järgmisel hetkel oligi pöial uues kohas ja veale minek. Mida teha teisiti järgmine kord? Tegeleda enda sooritusega ja teisi vähem jälgida. Muidugi ühisstardiga ja teatevõistlustel peab paratamatult teistega kokku puutuma. Kuid selle juures ei tohi oma sooritust ära unustada.

Jukola 1.vahetus

Vea suurus 50 sekundit.Jukola järgselt kirjutasin: „Valisin küll minu hajutusse mineva grupi, kuid punkti piirkond oli niivõrd keeruline, et hakkasin kahtlema ja tõmbasin valesse hajutusse ja siis nii kiiresti kui võimalik õigesse hajutusse.“ Täiesti uskumatu viga, justkui teadsin mida teha, aga puudus enesekindlus minna lõpuni, kuna jälgisin kaasvõistlejaid. Kiiresti siblivaid jooksjaid oli umbes 15-20. Seega oli tegu kohaga, kus pidanuks ajama täiesti oma asja, et väljuda punktist väiksema kaotusega. Selles suhtes veel vedas, et oli ainult kaks hajutust. Kui sinna oleks veel mingi punkt pandud, siis oleksin siiani seal. Tuleb tunnistada, et langesin rajameistri lõksu.

EMV tavarada

Vea suurus 5minutit.

Tavaraja järgsest jutust: „Viiendat etappi on keeruline kommenteerida, kuna ma lihtsalt ei mõista, mis minu peas toimus. Keerutasin niisama metsa all 5 minutit ja näen juba 6 minutit hiljem startinud Lauri selga.“ Mis siis juhtus?! Täpselt ei tea keegi, aga saan ainult oletada. Plaan oli iseenesest olemas, kuid vähe poolik, kuna seal puudus üks vajalik element, kompass. Oma tehtud teekonda vaadates klapib kõik teatud maani. Läksin orvandist sisse, edasi jäi vasakut kätt madalam koht ja siis üle kõrgema koha ja punkt, aga ei. Olin selle juures jätnud suuna võtmata ja liikusin paralleelsituatsioonis. Asju klappima saada polnud keeruline kuni kohani, kus võinuks punkt olla. Miks jäi suund võtmata? Viirutuses tuli jälgida rohkem trajektoori, kust oleks võimalik kiiremini edasi saada. Võibolla alguses vaatasingi suunda, kuid ununes selle kasutamise vajadus pärast mõnest roikast üle kargamist ja edasi jäin ainult reljeefi lugema. Ehk siis tegin poolikut tööd.

EMV teade 

Vea suurus 4 minutit.

Teate jutust:“Sain õhuvahe sisse, kuid hakkasin vale seljandikku mööda jooksma ja suunda ka ei vaadanud. Vägisi üritasin maastikku ja kaarti kokku panna, aga kuidagi ei õnnestunud.“ Üksi liidriks tõusmine tekitas ilmselt sellise rahulolu tunde, et ei keskendunud enam 100% järgmisele etapile. Tähelepanuväärne on see, et hakkasin taas ainult reljeefi järgi orienteeruma, unustades täielikult kompassi kasutada.

MM sprint eeljooks 

Vea suurus 25 sekundit.

Raja viimases osas veale minna on eriti nukker. Olin nii punases, et majade (kõik ühesugused) lugemine valmistas juba raskusi. Langesin rajameistri lõksu ehk ei suutnud metsa keskkonnast tagasi majade vahele minna. Ilmselt oli mul ka kogu etapp ette lugemata ehk puudus plaan. Ilma plaanita pole aga võimalik midagi teoks teha. Veast on näha, et kompassi ei jälginud ma üldse. Samas ega sprindis kompassi vaatamiseks palju aega ei ole. Kuid kui on selline majade vahel ukerdamine, siis kindla peale minnes võinuks siiski suunda jälgida.

CISM teade 

Vea suurus ajaliselt polnudki suur, umbes 30 sekundit, aga tugevast pundist maha jäämine oli see, mis kripeldama on jäänud. Võistluse järgselt kirjutasin:“ Püsisin esimestega ilusti koos, kuni etapil 8 (pikem etapp tagasi tulles) läksin üksi aretama, kuna olin sattunud grupi peasse. Ukerdasin üksi pikki raskesti läbitavat viirutatud nõlva. Kaotasin palju aega. Esialgse plaani kohaselt tahtsin üldse minna teevarianti, kuid valisin teiste järgi otsema variandi. Pärast seda prohmakat hakkas orienteerumine lagunema.“ Eestis ühisstardist ja teatevõistlustel võinuks sellised vahed tagasi joosta, aga maailma tasemel see nii lihtsalt ei käi. Seal käib pidev andmine iga sekundi eest. Tollel päeval oleks pidanud andma endale aru, et mina ei ole see, kes peaks gruppi vedama. Oleks võinud vabalt tuules istuda ja hoopis teiste tegevust kontrollida.

Selgelt joonistub välja, et mingil hetkel unustan üldsuuna jälgimise ja üritan ainult objektide järgi edasi liikuda. Kui MM sprindis juhtus see raja viimases osas, kus olin omadega juba päris läbi, siis EMV tavarajal ja teates juhtusid need suured vead kohe algusosas. Seega ei saa EMVde puhul tegu olla väsimusest tekkinud vigadest, vaid teen konkreetselt midagi valesti. Sisuliselt siia alla käib ka MMi tavarajal tehtud viga. Tundub, et asi saab alguse juba etapi planeerimisest. Või kui ma saangi üldise planeerimisega hakkama, siis puuduvad vaheeesmärgid. Niiöelda pidepunktid, mida peaksin läbima või nägema. Kui minu orienteerumine oleks eemärgipärasem ehk siis planeeritud trajektooril liikumine punktide vahel, siis ei tohiks ükski kaasvõistleja tegevus mind rivist välja viia. Plaani puudumine teeb mind aga lihtsamini haavatavaks.

Lõpetuseks näide veast, mille suutis kokku keerutada Ukraina orienteeruja Denys Cherbakov tänavusel MM-l. Mõni päev hiljem saavutas mees lühirajal 9.koha ja teates pronksi. http://www.youtube.com/watch?v=FmTujj40vv0