 |
| Esimesed lühiraja meetrid. Foto: Gatis Vilbrants. |
Polnud esimene kord, kui hooaeg hakkab Lätis ja ka just Kurzeme Pavasarise nimeliselt võistlusel. Siit Eesti poolt vaadatunu toimusid võistlused Läti makaronipealinna, Dobele, taga metsades. Esimene päev lühirada (WRE) ja teisel päeval tavarada.
Korraldus oli nii tipp-topp, et reedesel päeval oli võimalik osaleda ka täiesti ametlikul treeningul, kus parklas ootasid kaardid ja tähised olid metsas. Ilm oli tellitud muidugi nädalavahetuse peale, reedel sai läbi metsa vihmasaju saatel libisetud.
 |
| Reedene treening |
Märtsis keskendusin rohkem füüsilisele ettevalmistusele ja lumehange orienteeruma ei kippunud minema. Nii oli enda võimekust väga keeruline ette ennustada, kuna üks asi on lihtsalt joostes end hästi tunda, kuid teine asi metsas takistusraja läbimine.
Laupäeval lühirajal oligi käsipidur peal. Justkui liigutasin, kuid edasi läks vaevaliselt. Lõõrid umbes, talvised karupüksid veel jalas ja nii ma seal silkasin Peko kirevas vormis mööda metsa ringi. Ühe 30 sekundilise eksimuse korraldasin ja siis 45 sekundi jagu 5-10 sekundilisi pudinaid. Õhtul pidasin endast targemaga nõu ja sai erinevad aspektid läbi käidud treeneriga, et kuhu kadus 4 minutit.
 |
| Lühiraja teekond |
Pühapäevaks sai järeldused laupäevast tehtud ja rooste natuke pinna pealt maha pühitud. Tavarada või õigemini kevadine lühendatud tavarada hakkas kohe rõõmsamate toonidega. Lõõrid olid vist puhtamad ja kohe algusest oli keha valmis pingutama. Ma ei ütleks, et nüüd päris lendasin, aga laupäevaga võrreldes oli olukord märgatavalt parem.
Kui 12 minutit oli joostud, siis nägin enda ees juba maailmameister Bertuksi selga, natuke hiljem sain ta ka kätte. Mingi aeg saigi koos joostud, ühe etapi lasin tal vedada, et saaks natuke kaarti ette lugeda, kuid pikal etapil (12-13) käis tempo talle ilmselt üle jõu ja ühel hetkel enda taga ragistamist kuulda polnud.
Pika etapi lõpp sai Bertuksile saatuslikuks, kuid ka minule hakkas siis viimse päeva tund koitma. Stardis avastasin, et olin spordigeelid jätnud autosse ja kuna väga tugevat hommikusööki ei teinud, siis hakkasin 50 minuti juures suhteliselt märgatavalt energiast tühjaks jooksma. Töö tegemise võimekus järjest langes.
Liblikasse sisenedes sain Uku-Lauri 6 minutiga kätte, kuid kuna meil liblikas eri järjekorras ja ma hakkasin vigu pudistama, siis liblikast väljusime ikkagi koos. Lätlane Upitis oli ka järgi imenud, kuid kehal polnud Upitise vastu midagi enam panna. Natuke eri variandid, kord üks ees, siis teine sai Ukuga rada lõpuni kulgetud. Mingitel hetkedel üritasin veel jõuvarusid kokku võtta, kuid siis pea taas ei võtnud. Lõpuks saigi tandemina finišini tiksutud.
 |
| Tavaraja teekond |
2/3 rajast läks soliidselt, ühe rajavalikuga kaotasin minuti, kuid liidrile oli kaotus liblikaks 2 minutit. Viimase 1/3 jooksul tuli 3 minutit juurde. Upitisega lõpuni joostes oleks jäänud kaotus kolme minuti peale. Mis esimese päevaga võrreldes oleks tulemuse poolest olnud super tulemus. Aga sain sellel võistluselt seda mida tahtsin, teadmise, et ma jõuan metsas joosta ja sellest mulle hetkel piisab. Siin ju veel tibusid ei loetud.
Konkurents oli mõnusalt tihe ja oli kellega end võrrelda. Isiklikult oleks soovinud teada, kas metsateedel oleks ka jalad teistega võrdselt kerinud või mitte, aga kuna valisin sood ja metsad, siis jääb see üllatuseks. Maastikul oli nähtavus kevadiselt hea, mille tõttu paljudel püsis orienteerumine sujuvam. Suvel oleks lisakaari ja vigu rohkem nähtud. Maastik ise meenutas päris sageli eelmise aasta koduse Euroopa MV maastikku.
 |
| Tulemused. Kokku oli meeste eliidis 59 meest joonel. |
Tegelikult on kõik hästi. Treeningmahud on olnud kõrgel ja kõik on loogiline. Eriti magus on võrrelda eelmise hooaja ettevalmistust, kui talv jäi jooksu ja üldse tugevate treeningute koha pealt vahele ja suveks sai ikka vormi heaks, siis nüüd hooaja stardiplatvorm palju kõrgemal. Tuleb ainult targalt tegutseda.
Edasi Norra laagerdama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar