Kaks füüsiliselt rasket starti seljataga. Keha polnud nendeks katsumusteks igaljuhul valmis. Esimesel päeval ühiststardist jäin rootslaste rivi lõppu kummitusena oma sooritust tegema. Ainult 11.etapi sooviks paremaks lihvida, muus osas ei teeks meetrit ka teistmoodi.
1.päeva teekond |
Kevadisest kaasikust 1.päeva finišisse. Pilt: OK Ilves |
Teisel päeval eraldistardist lühirajal ei läbinud ma rada mitte isegi "tühjade kummidega", vaid tunne oli selline nagu polekski "rattaid all". Alguses jäin keskenduma füüsilisele sooritusele ja sellest ka 3.etapi vale valik ja kohmetu teostus. Pärast esimese nelja etapi tõusude ja nõlvasoode üle elamist tuli lihtsalt võitlust jätkata ja hoida trajektoor normaalsena. Õnnestus, kuid kaotus oli lõpuks sellegipoolest suur.
2.päeva teekond |
Viimased sada meetrit. Pilt: OK Ilves |
Maastik oli muidu kevadine ja suvega võrreldes oli nähtavus hea. Praegu võis suhteliselt lihtsa vaevaga ükskõik mis rohelisest end sirgjoones läbi suruda. Kummastav oli ainult see, et tuulemurd oli kajastatud helerohelisega, mitte siis viirutusega. Kaardijoonistaja ilmselt metsa ei jõudnud?!
Nüüd järgmisel nädalavahetusel on väljamaale minek, Rootsis toimub Tiomila nimeline suur teatevõistlus, kus stardis on kokku 300 kümneliikmelist meeskonda. Tiomila koduleht https://www.10mila.se/index.php/en/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar