Käesoleval hooajal olen tõstnud natuke oma füüsilist taset, ennekõike maastikul jooksmises, ja orienteerumistehniliselt olen muutunud palju stabiilsemaks. Katsevõistluste tulemusena sain ilma probleemideta koha sprindi- ja lühiraja distantsile.
Jõuga sooviti käest võtta nii tavaraja kui ka metsateate koht. Tavaraja koht siiski kukkus minu kasuks, kuid suure vaimse terroriseerimisega koondise peatreeneri poolt. Justkui nagu ei oleks seda kohta välja teeninudki. Metsateatest jäetigi ilma tuues argumentideks:
- vähene rahvusvaheline kogemus
- oskamatus esimest vahetust edukalt joosta
- Jukola võitjatiimi mittekuulumist ja sellega seonduvalt ka meeskonnatunde puudumist
- müstilise potentsiaali mitteomamist
Ühesõnaga väänati fakte, näidati kedagi paremas valguses. Tulevikuks soovitati mitte ainult ühest mehest parem olla, vaid koguni kahest, siis tekkivat lootus.
Lõpuks jooksin sprindi asemel sprinditeadet. Pandi fakti ette, et koondisel on mind rohkem sprinditeates vaja. Kuna sprint oli minu jaoks niikuinii ainult lahtijooksuks metsadistantsideks, siis suurt peavalu see ei tekitanud, lasin sel minna. Huvitavaks teeb asja muidugi asjaolu, et enne, kui sprinditeate koht mul kurgust alla suruti, ei sobinud ma isegi sprinditeate varumeheks.
Kirjutan sellest kõigest just sellel põhjusel, et seda on väga paljud minult uuritud ja ma ei arva, et see info peaks jääma kuhugi tagatubadesse. Eesti koondise näol on tegemist siiski ühe rahvuskoondise parimate sportlastega, mitte klubilise tegevuse, kus saab näo ja muidu tujude järgi kaaslasi valida.
Kirjutan sellest kõigest just sellel põhjusel, et seda on väga paljud minult uuritud ja ma ei arva, et see info peaks jääma kuhugi tagatubadesse. Eesti koondise näol on tegemist siiski ühe rahvuskoondise parimate sportlastega, mitte klubilise tegevuse, kus saab näo ja muidu tujude järgi kaaslasi valida.
Nüüd ilusama ja toredama poole peale.
Läti MM oli minu jaoks elu kõige edukam. Sprinditeates platseerusime kohale kümme, lühirajal sain koha 24. ja tavarajal lõpetasin kohal 29. Sprinditeates oli minu varaseim parim 15.koht, lühirajal polnud ma isegi koondisse pääsenud ja tavarajal oli eelmine aasta 30. Ehk väike liigutus orienteerumise jaoks, kuid suur samm Kristo jaoks. Igal võistlusel senine isiklik parim.
Läti MM oli minu jaoks elu kõige edukam. Sprinditeates platseerusime kohale kümme, lühirajal sain koha 24. ja tavarajal lõpetasin kohal 29. Sprinditeates oli minu varaseim parim 15.koht, lühirajal polnud ma isegi koondisse pääsenud ja tavarajal oli eelmine aasta 30. Ehk väike liigutus orienteerumise jaoks, kuid suur samm Kristo jaoks. Igal võistlusel senine isiklik parim.
Sprinditeade
Nii nagu ka suuremal osal selle aasta võistluste puhul tegin mõned päevad enne orienteerumisstarti staadionivõistlusel kaasa. Kolm päeva enne jooksin Võrus suure soojaga 1500m soolojooksuna 4:25. Tegin liiga kiire alguse, kuid täitsin siiski eesmärgi ehk sain hea lahtijooksu.
Võistkonna eesmärk oli võimalikult kaua ees püsida. See ka väga hästi õnnestus, Annika tuli 8.kohal, Kenny tuli pundis 8-10 ja sain kolmandat vahetust väga soodsal tingimustel jooksma. Omas rütmis jooksu küll teha ei saanud, kuid hoidsin nii kaua kellestki kinni, kui jõudsin. Natuke üle poole raja püsisin pildis, siis algas nõrgem periood, kus tuli kiirele algusele lõivu maksta. Õnneks väga suurt langemist ei tekkinud ja andsin vahetuse üle 12.kohal. Vahe 10.kohal jooksva Hispaaniaga 14 sekundit ja 11.kohal Leeduga 8sekundit.
Evely alustas hästi, sai Leedust suhteliselt kiiresti mööda, poolel rajal Hispaania ka käes. Finišisse jõudis küll Hispaania enne, kuid ainult tänu sellele, et jättis kogemata ühe kontrollpunkti vahele ja nad tühistati. Evely läbis raja määrustepäraselt ja tõi võistkonna 10.kohal üle joone.
Tegemist Eestile paremuselt teise tulemusega. Alates 2014, kui sprinditeade tuli MM kavasse, on Eesti kohad olnud 23-15-9-16-10. Vähemalt minu hinnangul oli tegemist maksimaalse võimaliku tulemusega antud võistkonnaga, ka üks koht kõrgemal oleks nõudnud imet. Hea töö - Annika, Kenny ja Evely.
3.vahetuse GPS
sprinditeate tulemused
Lühirada
Pärast ühte võistlusvaba päeva oli lühiraja kord. Stardipositsioon oli hea, mind loositi oma grupi viimaseks ehk sisuliselt kohe eliidi ette. Oli lootust, et mets on natuke rohkem puhtamaks joostud.
Esimesse punkti lootsin nii väga saada mingi loha peale, kuid kui seda lõpuks ei tulnudki, siis ragistasin just selle koha pealt mäest alla, kus oli kõige rohkem tuulemurdu ja padrikut. Etapi viimase osaga olin samuti hädas. Õnneks sain ilma suure veata punkti kätte.
Juba kolmandasse punkti minnes võisin näha kaks minutit varem startinud poolaka selga. Kolmandas saingi ta kätte. Neljas ja viies läksid ladusalt. Lisaks esimese etapi soperdamisele jääb tagantjärgi kripeldama ka kuues etapp, kus ma sain aru, et olen vale oru otsa peal, kuid otsustusvõimetuse tõttu ei liikunud õiges suunas. Lisaks olin legendi valesti vaadanud ja ei osanud punkti nina pealt oodata.
Poolakas jäi natuke pikemaks kuuenda juurde ja sain üksi minema. Seitmes etapp läks kenasti, etapi teises pooles saanuks natuke rohkem joonele lähemalt joosta. Kaheksandasse alguses vaatasin suunda, kuid teisel poolel jäi kompass niisama näpu otsa ja kasutust ei leidnud, õnneks õigel hetkel kallutasin tagasi ja punkt paistis isegi tihedas metsas küllalkti kaugele.
Üheksandasse ma isegi ei näinud tee varianti ja läksin kindla peale orvandist alla, kus sain neli minutit varem startinud hispaanlase kätte. Jätkus raja kõige ettearvamatum ala, laugel tasandikul olematus reljeefis etapid. Üheteistkümnendal etapil võtsin suuna peale, enne punkti seisatasin, kuid ikka ei saanud midagi reljeefist aru, õnneks punkt tuli tänu täpsele suunajooksule kätte. Etapp kaksteist samuti suund peale ja sisuliselt kasutasin öise orienteerumise taktikat, lasin peal 360kraadi ringi tiirelda ja ootasin, et punkt tuleb vastu, tuligi.
Kolmteist sai kasutatud olemasolevat loha ja kerge kaarega punkti lähenetud. Kogu tasandiku aja hoidis hispaanlane turvaliselt minu selja taha ja poolakaski oli minu selja peale järgi tõmmanud. Enne läbijooksu võttis tõus kõndima, hispaanlasel jalas jõudu oli, läks natuke eest. Pärast võistluskeskuse läbimist midagi ülikeerulist ei olnud, väikse vea suutsin siiski teha seitsmeteistkümnendasse, kui suunaga sai natuke eksitud.
Viimasel ronimisel kinni püütud konkurentidega ühte sammu ei suutnud pidada ja jäin natuke maha, kuid mitte palju. Nii lõppes minu elu esimene MM lühiraja jooks. Lõppkokkuvõttes andis selline sooritus 24.koha, kaotust võitjale 3:17. Arvestades, et vigu tuli kokku kahe minuti jagu, siis täiesti soliidne tulemus. Joosta keskpärase soorituse ja mitte tippvormi pealt maailmas top30 hulka on juba mingi taseme näitaja.
Timo saavutas oma parima MM-i individuaalse koha ja oli 8.kohal, Lauri oli 21. Statistikahuvilistele veel nii palju, et Eesti mehed pole lühirajal varem kordagi kõik top 24 hulka mahtunud. Viimati oli kolm meest top 30 hulgas aastal 1997.
lühiraja GPS
lühiraja tulemused
Tavarada
Lühiraja ja tavaraja vahele jäi kolm võistlusvaba päeva. Hea vahe, et ära taastuda, korralikku treeningut ette võtta ei saanud, samas pidi vaatama, et juured alla ei tuleks niisama lebotamisest. Tavaraja jaoks oli ilm ideaalne, tuli kerget vihma vahepeal, lisaks sooja oli ka midagi alla 20 kraadi.
Raja esimene osa laugemal alal kujunes minu jaoks küllaltki rabedalt. Lasin heast joostavusest nii palju mõjutada, et keskendumine läks pigem füüsilisele poolele, mitte parimat teed pidi punktist A punkti B jõudmisele. Vead tulid sisse etappidega 1, 3, 4, 5, 6. Poole tunni peale tuligi juba kolme minuti jagu praaki.
Siis sai alguse raja see osa, kus rolli hakkas mängima teevalikute planeerimine ja võime tõusud ära kannatada. 9.etapp läks aia taha, muutsin lagedale jõudes plaani ja suundusin kohe jõe äärde, lisaks jäin jänni etapi keskel teostusega. Pärast pikka etappi, kui kulunud oli juba 46 minutit, sain siiski pea tööle ja orienteerumine hakkas sujuma.
Üldpildis sain ilusti omas rütmis orienteeruda ja mingeid suuri apsakaid sisse enam ei tulnud. Paremini saanuks teha etapil 15, kus muutsin taas esialgset plaani otse minna, etapi 17 lõpp saanuks parem olla ja punktist 21 välja minekul jooksin vastu õueala. Ülejäänud sooritus tipp-topp ja ei muudaks tagantjärgi mitte ühtegi liigutust.
Kõik vähegi paarist joonest suuremad tõusud tegid jala raskeks või võtsid lausa kõndima. Eks füüsiline võimekus langes ühtlaselt jooksu ajal, kuid suurem langus tekkis umbes 20 minutit enne finišit, kus tuli pärast pikemat laugemal alal orienteerumist viimased tõusud ära kannatada. Päris paljud said nautida koos jooksmise võlusid (puudus liblikas, 2 minutine stardiintervall), kuid mina saan sisuliselt öelda, et tegemist oli soolojooksuga.
Peaaegu kahe tunnine pingutus viis protokollis 29.kohale, kaotust võitjale +18:53. Eelmise aasta tulemus parandatud ühe koha võrra. Parima Eesti mehena lõpetas Timo Sild 11.kohal, kaotust +6:47 ja kolmanda mehena Kenny Kivikas 40.koht, kaotust +26:27. Vähemalt minu hinnangul oli sellel aastal tugevam osavõtjaskond, kuna tänavu oli tavarada viimane distants, mitte nädala keskel.
tavaraja GPS
tavaraja tulemused
Lõpetuseks
Kindlasti jään ma rahule tulemustega, mis lõpuks protokolli jõudsid ja et ei tulnud ühtegi suurt altminekut. Kuid nii nagu ikka, süües kasvab isu ja tegelikult jäävad mõlemad metsadistantsid hinges kriipima. Jah, mul on hea meel, et keskmiste sooritustega suutsin kahel korral top 30 joosta, kuid juba sellel korral ilma ekstra pingutuseta võinuks lühirajal lõpetada 10-15 hulgas ja tavarajal 20-25 hulgas.
Koht, kus ma näen, miks see nii läks, et ei suutnud end täielikult realiseerida, on intensiivsetes kaarditreeningutes. Juuni ja juuli Läti laagrites tegin kõik treeningud aeglasel kiirusel ja üleminek võistluskiirusele tuli liiga järsk. Katsevõistlused olid küll kiiremapoolsed, kuid neist jäi ilmselt väheks.
Tehnilise poole pealt ootasin endalt palju rohkem, kuid see on nüüd hea koht, kust edasi minna. Maailma tasemel on igatahes arenguhüpe tehtud!
Ja suured tänud kõigile kaasaelajatele. Kõigile, kes olid kohale sõitnud, kes vaatasid otseülekannet.
Võistkonna eesmärk oli võimalikult kaua ees püsida. See ka väga hästi õnnestus, Annika tuli 8.kohal, Kenny tuli pundis 8-10 ja sain kolmandat vahetust väga soodsal tingimustel jooksma. Omas rütmis jooksu küll teha ei saanud, kuid hoidsin nii kaua kellestki kinni, kui jõudsin. Natuke üle poole raja püsisin pildis, siis algas nõrgem periood, kus tuli kiirele algusele lõivu maksta. Õnneks väga suurt langemist ei tekkinud ja andsin vahetuse üle 12.kohal. Vahe 10.kohal jooksva Hispaaniaga 14 sekundit ja 11.kohal Leeduga 8sekundit.
Evely alustas hästi, sai Leedust suhteliselt kiiresti mööda, poolel rajal Hispaania ka käes. Finišisse jõudis küll Hispaania enne, kuid ainult tänu sellele, et jättis kogemata ühe kontrollpunkti vahele ja nad tühistati. Evely läbis raja määrustepäraselt ja tõi võistkonna 10.kohal üle joone.
 |
| Sprinditeate võistkond koos MM taustajõududega |
Tegemist Eestile paremuselt teise tulemusega. Alates 2014, kui sprinditeade tuli MM kavasse, on Eesti kohad olnud 23-15-9-16-10. Vähemalt minu hinnangul oli tegemist maksimaalse võimaliku tulemusega antud võistkonnaga, ka üks koht kõrgemal oleks nõudnud imet. Hea töö - Annika, Kenny ja Evely.
3.vahetuse GPS
sprinditeate tulemused
Lühirada
Pärast ühte võistlusvaba päeva oli lühiraja kord. Stardipositsioon oli hea, mind loositi oma grupi viimaseks ehk sisuliselt kohe eliidi ette. Oli lootust, et mets on natuke rohkem puhtamaks joostud.
Esimesse punkti lootsin nii väga saada mingi loha peale, kuid kui seda lõpuks ei tulnudki, siis ragistasin just selle koha pealt mäest alla, kus oli kõige rohkem tuulemurdu ja padrikut. Etapi viimase osaga olin samuti hädas. Õnneks sain ilma suure veata punkti kätte.
Juba kolmandasse punkti minnes võisin näha kaks minutit varem startinud poolaka selga. Kolmandas saingi ta kätte. Neljas ja viies läksid ladusalt. Lisaks esimese etapi soperdamisele jääb tagantjärgi kripeldama ka kuues etapp, kus ma sain aru, et olen vale oru otsa peal, kuid otsustusvõimetuse tõttu ei liikunud õiges suunas. Lisaks olin legendi valesti vaadanud ja ei osanud punkti nina pealt oodata.
Poolakas jäi natuke pikemaks kuuenda juurde ja sain üksi minema. Seitmes etapp läks kenasti, etapi teises pooles saanuks natuke rohkem joonele lähemalt joosta. Kaheksandasse alguses vaatasin suunda, kuid teisel poolel jäi kompass niisama näpu otsa ja kasutust ei leidnud, õnneks õigel hetkel kallutasin tagasi ja punkt paistis isegi tihedas metsas küllalkti kaugele.
Üheksandasse ma isegi ei näinud tee varianti ja läksin kindla peale orvandist alla, kus sain neli minutit varem startinud hispaanlase kätte. Jätkus raja kõige ettearvamatum ala, laugel tasandikul olematus reljeefis etapid. Üheteistkümnendal etapil võtsin suuna peale, enne punkti seisatasin, kuid ikka ei saanud midagi reljeefist aru, õnneks punkt tuli tänu täpsele suunajooksule kätte. Etapp kaksteist samuti suund peale ja sisuliselt kasutasin öise orienteerumise taktikat, lasin peal 360kraadi ringi tiirelda ja ootasin, et punkt tuleb vastu, tuligi.
 |
| Läbijooksu alguses |
 |
| Võistluskeskusest läbijooks |
Viimasel ronimisel kinni püütud konkurentidega ühte sammu ei suutnud pidada ja jäin natuke maha, kuid mitte palju. Nii lõppes minu elu esimene MM lühiraja jooks. Lõppkokkuvõttes andis selline sooritus 24.koha, kaotust võitjale 3:17. Arvestades, et vigu tuli kokku kahe minuti jagu, siis täiesti soliidne tulemus. Joosta keskpärase soorituse ja mitte tippvormi pealt maailmas top30 hulka on juba mingi taseme näitaja.
 |
| Elu parima tulemusega finišis |
 |
| Lühiraja teekond koos vigadega |
Timo saavutas oma parima MM-i individuaalse koha ja oli 8.kohal, Lauri oli 21. Statistikahuvilistele veel nii palju, et Eesti mehed pole lühirajal varem kordagi kõik top 24 hulka mahtunud. Viimati oli kolm meest top 30 hulgas aastal 1997.
lühiraja GPS
lühiraja tulemused
Tavarada
Lühiraja ja tavaraja vahele jäi kolm võistlusvaba päeva. Hea vahe, et ära taastuda, korralikku treeningut ette võtta ei saanud, samas pidi vaatama, et juured alla ei tuleks niisama lebotamisest. Tavaraja jaoks oli ilm ideaalne, tuli kerget vihma vahepeal, lisaks sooja oli ka midagi alla 20 kraadi.
Raja esimene osa laugemal alal kujunes minu jaoks küllaltki rabedalt. Lasin heast joostavusest nii palju mõjutada, et keskendumine läks pigem füüsilisele poolele, mitte parimat teed pidi punktist A punkti B jõudmisele. Vead tulid sisse etappidega 1, 3, 4, 5, 6. Poole tunni peale tuligi juba kolme minuti jagu praaki.
Siis sai alguse raja see osa, kus rolli hakkas mängima teevalikute planeerimine ja võime tõusud ära kannatada. 9.etapp läks aia taha, muutsin lagedale jõudes plaani ja suundusin kohe jõe äärde, lisaks jäin jänni etapi keskel teostusega. Pärast pikka etappi, kui kulunud oli juba 46 minutit, sain siiski pea tööle ja orienteerumine hakkas sujuma.
Üldpildis sain ilusti omas rütmis orienteeruda ja mingeid suuri apsakaid sisse enam ei tulnud. Paremini saanuks teha etapil 15, kus muutsin taas esialgset plaani otse minna, etapi 17 lõpp saanuks parem olla ja punktist 21 välja minekul jooksin vastu õueala. Ülejäänud sooritus tipp-topp ja ei muudaks tagantjärgi mitte ühtegi liigutust.
Kõik vähegi paarist joonest suuremad tõusud tegid jala raskeks või võtsid lausa kõndima. Eks füüsiline võimekus langes ühtlaselt jooksu ajal, kuid suurem langus tekkis umbes 20 minutit enne finišit, kus tuli pärast pikemat laugemal alal orienteerumist viimased tõusud ära kannatada. Päris paljud said nautida koos jooksmise võlusid (puudus liblikas, 2 minutine stardiintervall), kuid mina saan sisuliselt öelda, et tegemist oli soolojooksuga.
 |
| Tavaraja finišisirgel |
 |
| Tavaraja teekond koos vigadega |
Peaaegu kahe tunnine pingutus viis protokollis 29.kohale, kaotust võitjale +18:53. Eelmise aasta tulemus parandatud ühe koha võrra. Parima Eesti mehena lõpetas Timo Sild 11.kohal, kaotust +6:47 ja kolmanda mehena Kenny Kivikas 40.koht, kaotust +26:27. Vähemalt minu hinnangul oli sellel aastal tugevam osavõtjaskond, kuna tänavu oli tavarada viimane distants, mitte nädala keskel.
tavaraja GPS
tavaraja tulemused
Lõpetuseks
Kindlasti jään ma rahule tulemustega, mis lõpuks protokolli jõudsid ja et ei tulnud ühtegi suurt altminekut. Kuid nii nagu ikka, süües kasvab isu ja tegelikult jäävad mõlemad metsadistantsid hinges kriipima. Jah, mul on hea meel, et keskmiste sooritustega suutsin kahel korral top 30 joosta, kuid juba sellel korral ilma ekstra pingutuseta võinuks lühirajal lõpetada 10-15 hulgas ja tavarajal 20-25 hulgas.
Koht, kus ma näen, miks see nii läks, et ei suutnud end täielikult realiseerida, on intensiivsetes kaarditreeningutes. Juuni ja juuli Läti laagrites tegin kõik treeningud aeglasel kiirusel ja üleminek võistluskiirusele tuli liiga järsk. Katsevõistlused olid küll kiiremapoolsed, kuid neist jäi ilmselt väheks.
Tehnilise poole pealt ootasin endalt palju rohkem, kuid see on nüüd hea koht, kust edasi minna. Maailma tasemel on igatahes arenguhüpe tehtud!
Ja suured tänud kõigile kaasaelajatele. Kõigile, kes olid kohale sõitnud, kes vaatasid otseülekannet.
3 kommentaari:
Mis värk selle koondislaste distantsidele nimetamisega siis ikkagi on? Jube paha, kui väikses koondises mingid käärid tekivad..
Pane järgmine aasta Jukola esimene vahetus kotti ja metsateate 1 vahetus on aegade lõpuni sinu. Edu edaspidiseks. Laevuke
Taaniel, absoluutselt nõus! Märksõnadeks on onupojapoliitika, katsevõistluste tulemuste mitte arvestamine ja kellegi tulemuste paremas valguses näitamine.
Laevuke, kindlasti pole tegemist lihtsa ülesandega, kuid samas mitte ka ülejõu käivaga. Vaikselt on see vasardanud juba aastaid aju tagumistes soppides. Julgen sügavalt kahelda, et praeguse peatreeneri jaoks see midagi muudab, kui see peaks realiseeruma.
Siiani pole Jukola avavahetuse võitmist eraldi eesmärgiks võtnud, kuid samas miks mitte. Kolmel korral natuke üle minutise kaotusega rajalt tagasi tuldud, mingi stabiilsus ja oskus on olemas. Nüüd rohkem kogemust ja tasakaalukust, et see ka realiseerida.
Kahjuks/õnneks järgmine aasta korraldab Kangasala SK Jukolat ja nii ma nende all jooksma ei pääse. Nüüd ongi koht, kus võibolla mõni teine klubi näeb, et pärast avavahetust on päris hea liidrina võistlust jätkata.
Postita kommentaar