Tuesday, September 30, 2014

Suunto Games - WRE - tühjaks pigistatud sidrun

Soome MV järgselt olin võtnud treeningute koha pealt väga lõdvalt: algas puhkus, mille sisse jäi ka sügisene Eesti suurim orienteerumisvõistlus Suunto Games. Viie päevaga mingeid imesid ei juhtunud, kui juba olen kurnatud, siis taastumine võtab nädalaid.

Esimene päev oli WRE (World Ranking Event) võistlus tavarajal. Oma tulemuse otsustasin sisuliselt juba esimese punktiga, kus tiirutasin punktikoha (paistis kui soo ja oli võsasem koht) ja tee vahel. Nii jõudiski Sander mulle järgi, olin ära andnud üle 2 minuti. Üritasin Sanderi tempos püsida. Ühtäkki vajus vasak jalg sihil joostes põlveni sohu. Jalg jäi pikkupidi pandud palkide vahele, sikutasin umbes 15 sekundit kuni lõpuks minema pääsesin. Sander oli kadunud. Minu õnneks oli Sander etapi lõpus ebakindel ja sain ta taas nägemisulatusse.
Viga esimese punktiga
Tiibu sirutamas. Pilt: Sander Lembra
Täiesti tuulde jõudmiseks kulus 10 minutit. Kassi-hiire mäng jätkus kuni liblika alguspunktini, kus meie teed lahku läksid. Liblika üritasin teha kindla peale, võibolla isegi liiga palju seisakuid tehes, et 1:15 000 kaardilt infot välja lugeda. Pärast liblikat nägin Sandrit pikemal põllujooksul mõned sajad meetrid enda ees.
Nöörirajal. Pilt: Sander Lembra
Jätkasin võitlust, just nii nagu olin seda teinud alates esimesest punktist, enesetundega nagu see oleks tavaliselt raja viimasel viiel minutil ehk siis jooksin ennastohverdavalt, mõtlemata, kuidas raja lõpuni kestan. Kui kuni vaatepunktini oli olnud üks suur kannatamine, siis pärast vaatekat oleksin nagu sangpommid jala külge haakinud. Kuidagi siiski pingutasin selle viimase kaare ära. Tulemuseks 3.koht, mis jäi algsele eesmärgile küll natuke alla, kuid arvestades konkurentsi ja seda, et olen hooajast täiesti läbi, siis peab tulemusega rahule jääma.
1.päeva GPS-jälgimine
Korraks jooksin kiiresti. Pilt: suurim fänn
Teisel päeval oli lühem rada, kus tuli kaitsta oma kolmandat kohta. Õnneks seda ma suutsin, olenemata olematust kiirusest ja vigadest, mida tuli natuke üle 1,5 minuti. Kogu nädalavahetus oleks võinud minna palju tumedamates toonides, vaadates, millist ebakindlust näitasin nädal varem Soome MV-l, kuid õnneks siiski mitte. Lõpp hea, kõik hea. Tundsin end nädalavahetusel kui noor pensionär - tahtmist on, aga keha järgi ei tule. Seega puhkus nüüd jätkub, kuna paari puhkepäevaga ei saavuta midagi.
2.päeva GPS-jälgimine
tulemused
ERR Sport videouudis
tulemused
WRE autasustamine. Läti-Eesti sõprussidemed. Pilt: Sander Lembra
PS! Katsetused uue kaardipaberiga, millele ei panda kilet ümber, võiks nüüd lõpetada. Pikematel radadel tekib nii palju murdekohti, kus info kaob kaardilt. Lisaks pole see paber ka kukkumiskindel.

3 comments:

markuspuusepp said...

Võtame paberi kriitika arvesse.

Anonymous said...

hah, ma nägin seda paberit esimest korda. kohe küsisin kilekotti, mida ei olnud saada. ei saanud oma open 1 radagi lõpuni ühes tükis kaardiga.

markuspuusepp said...

Stardis kilekotte polnudki, aga sellest katki läinud kaardist on küll kahju. Peame uurima, kas ehk saab sama materjali kuidagi vastupidavamaks teha.