Teist nädalavahetust järjest
võistlesin Soomes. Lahti-Suunnistuse ja Huippuliiga sprindi vahel
sai tehtud korralikult füüsilist tööd ja treeninguid. Nende seas
kaks lõigutreeningut. Seega nädalavahetuse võistlustele läksin
peale kerge väsimuse pealt.
Laupäeval toimus Huippuliiga sprint,
mida näidati ka Soome YLE TV-s. Kokku on Huippuliigas neli etappi,
tegu oli nüüd kolmanda etapiga ja jääb ainukeseks, millel sellel
aastal osalen.
Algus oli küllaltki rabe. Ette oli
teada, et alguses on väike metsaosa. Sain küll esimese punkti ilma
suurte kadudeta kätte, kuid selle juures jäi tähelepanuta teine
pikem etapp, kuhu tuli teha rajavalik. Seisma jäämine aitas hädast
välja. Järgmine pähkel oli kolmas punkt. Keeruline oli mõista,
kust sinna üldse pääseb ja kus punkt täpselt asub (legendis oli
avakalju, aga kummal pool aeda?). Neljandasse minnes jälle paanika,
nägin küll kohe õige variandi ära, kuid ikka tegin seisakuid ja
otsisin imelahendust, et äkki kusagilt läheb parem variant.
 |
| sprindi vaheajad |
Neljandast väljudes viimane seisak ja
lõpuks pääses jooksma. Sain orienteerumise sujuma ja tegin
mõistlikud rajavalikud. Vaatepunktis toimus ka kaardivahetus. Tuli
keerata kaart teistpidi. Olin etapil 8-9 juba ette vaadanud uue ringi
esimesed valikud. Teisel korral läbisin metsaosa juba sujuvamalt.
Lagedal probleeme ei tekkinud, tuli järgmisi etappe ette vaid
lugeda. Kolmandat korda metsas oli natuke probleeme, kuid õnneks
vaid mõne sekundi jagu. Lõpus taas puhas jooks, emit oli vaja
ainult jaama sisse saada, mis ei õnnestunud eriti.
 |
| sprindi teekond |
Tulemuseks oli 9.koht. Sinna kanti
tulemust ka ootasin, ei teadnud vaid kuidas on eelnev töö- ja
treeningnädal mõjunud. Jalgades õnneks mingit raskust ei olnud ja
sai joosta küll. Parandamist ja mõtteainet jagub küllaga. Parema
keskendumise juures saaks sooritus sujuvamaks ja ei tekiks neid
tobedaid seisakuid, kuna ei ole jõudnud piisavalt rada ette lugeda.
Isegi kui leian õige variandi, siis ikka uurin ja puurin edasi, et
äkki leidub parem variant. Ja no emiti kasutamine sprindis on nagu
loodusõnnetus, alati on jaam valesti või punkt topitud põõsasse,
et ei saa korralikult läheneda või ei saa lihtsalt pihta. Ehk siis
suuri vigu suutsin Huippuliiga sprindis vältida, aga parandamisruumi
on kõvasti.
YLE TV ülekanne (vaadatav kuni 1.september)
Pühapäeval toimus Esi-Jukola. Jooksin
esimest vahetus. Esimesse punkti minnes tegin natuke oma variandi.
Väänasin selle juures vasakut hüppeliigest (ainult parem oli
teibitud) mäest alla joostes ja tegin veel vea ka otsa. Tulemuseks
see, et jäin rongist maha. Kulus hea mitu etappi ja palju energiat
enne kui sain grupi kinni.
Grupis lasin end liiga palju teistest
mõjutada ja nii tegin päris mitme punktiga mõttetuid poognaid.
Sellisteks punktideks olid 5, 8, 10. Neist igaühe juures oli oma
plaan olemas, aga ikka vahtisin teisi.
 |
| teate vaheajad |
Füüsiliselt oli iseenesest algusest
peale raske, aga umbes poole raja peal oleks võinud küll juba finiš
olla. Puhta tahtejõu pealt surusin end edasi. Ilmataat oli kütnud
taas 30 kraadise Soome sauna. Õnneks ühel hetkel anti ka juua.
Mõned minutid pärast joogipunkti oksendasin, kuna organism ei
võtnud vett vastu, mida endale sisse jõin. Õnneks grupist maha
enam ei jäänud.
 |
| teate teekond |
Pärast vaatepunkti oli tõeline kirss
tordil, üles tuli ronida seinast (umbes 50 meetrit tõusu). Niigi
oli raskusi enda edasi vedamisega, kuid kuidagi moodi end sealt üles
vedasin ja grupist maha ei jäänud. Lõpus jäi veel jõudu
lõpuspurdikski. Nii andsin vahetuse üle kuuendana.
Hüppeliigest üritasin hoida, aga
korra käis ikka veel välja. Nüüd tuleb EMV-de nädalavahetuseks
jalg paremasse korda saada. Loodetavasti saan joosta, aga hetke
(teisipäeva õhtu) seis on kahtlane osalemise suhtes. Sisuliselt
olen astunud sama reha otsa nagu ka kevadel, kui olin EMV lühirajaks
end vormi ajanud ja siis käis parem hüppeliiges välja. Nüüd
kordus sama asi parema jalaga. Eks näis mis saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar