Taas lennufaasi kogemas

Olen saanud end liikuma, alates 3. aprillist olen midagi jooksu sarnast teinud ja tänaseks 13.aprilliks on kogunenud 85 km jooksuliigutusi. Neist 39 km orienteerudes. Jalg pole õnneks tunda andnud, aga organismi käima lükkamiseks võtsin ette nelja päevase programmi. Algas see Tartu neljapäevakuga Annelinnas, järgnes Põlva MK MV öisega ja lõppes Peko Kevade kahe päevaga.

Orienteerumisega hakkasin tutvust tegema teisipäeval, kus treeningu sisuks oli Tartust rattaga Selgisele sõita, seal natuke orienteeruda ja tagasi Tartusse sõita. Metsas liikumine oli alguses kohmakas, kuid järk-järgult läks seis paremaks.

treening Selgisel

Neljapäeval toimus esimene Tartu neljapäevak, tegin esimesed hoogsad liigutused pärast Türgi MK-d. Orienteerumine ise midagi keerulist polnud, kuid selge pildi sain sellest, et vahepeal pähe tulnud mõte, et võinuks siiski EM-le minna, oli mõttetu. Jalad ei liikunud sellisel kiirusel, et võiks maailma parimatega võidu orienteeruda.

Tartu päevak Annelinnas, sprint

Reede õhtul lõbustasin end Värska taga Lobotka öises metsas. Jooksin laenatud halogeeniga, mis tasakesi vajus silme ette ja vajas tõstmist. Üritasin sellegi poolest ühtlast tempot üleval hoida, tõmblema ei hakanud. Viga tuli viiendal etapil, kus teede lugemisega oli probleeme (30sek) ja kuuenda punktiga tuli väike kaar (15sek).

öine Lobotkal

öise tulemused

Ülejäänud Põlva MK MV öiste tulemused

Laupäeval ja pühapäeval sai suures osas orienteeruda uuel maastikul Obinitsa lähedal Korsapalos. Esimesel päeval tavaraja laadne üritus. Esimesed kolm etappi läksid puhtalt selle peale, et kaarti/maastikku end sisse elada ja ei liikunud just parimaid trajektoore pidi. Õnneks sain end ähkides puhkides liikuma, minek ei olnud sugugi kerge, kuna oli tunda, et paar käiku oli pidevalt puudu ja jõnksutamiseks palju ruumi ei jäänud. Tõusud olid nii järsud ja pikad, et lõpuni ei jõudnudki joosta. Kaks pikemat etappi suutsin edukalt läbida. Sood olid veel kergelt jääs, kuid siiski tõmbas jalad pehmeks. Viimased 15 minutit läks seis natuke hapumaks. Liikusin, kuid kiirus oli eelnevaga võrreldes langenud ja muidugi mõned järsud tõusunukid mängisid ka oma osa.

Peko Kevad 1.päev

Teisel päeval oli sama platsi peal lühirada, 1:10000 kaardilt tundus kõik nii lihtne, et sisuliselt ei jäänudki muud üle kui suunda peal hoida ja punkte noppida. Füüsiliselt suutsin endast nii palju välja pigistada, et ühelgi tõusul kõndima ei hakanud, kuid tunda oli, et eelmistel päevadel oli nähtud pisut jalgadega vaeva. Põhimõtteliselt viga ei teinud, kui siis 11.KP-sse sisse minek tundus kahtlane, justkui oleks punkt orvandis all pool olnud, kuna pidin suhteliselt järsult vasakule keerama. Raja teine pool tuli füüsiliselt raskelt kätte.

Peko Kevad 2.päev, lühirada

Peko Kevad tulemused

Ülejäänud Peko Kevade tulemused

Selle nädala tulemused olid pisut üllatavad, olin küll vigastuse ajal jooksmisest eemal olnud ja tegelenud alternatiivtreeningutega, kuid sellegi poolest jõudsin oma jalgu järel lohistada ja vahepeal tundus, et liiguvad päris eduliselt edasi. Teedel oli kiirus veel madal ja tõusudega oli probleeme, kuid üldjoontes oli seis hea. Praktiliselt neli päeva järjest intensiivselt end liigutada õnnestus edukalt ja iga päevaga võis tunda väikest edasiminekut.

Nüüd teisipäeval käin kontrolli mõttes veel MRT-s (magnetresonantstomograafia). Järjekord jõuab lõpuks minuni. Aeg sai kirja pandud kuu aja eest.