neljapäev, 22. märts 2012

Lõunalaager Hispaanias

Natuke üle kolme nädala laagerdamist on läbi saanud ja nüüd olen taas kodumaa pinnal.

Lõunalaager toimus Lõuna-Hispaanias suhteliselt Gibraltari lähedal. 13treenigpäeva pikkune lõunas viibimine algas kohe 3päevase(4starti) võistlusega. Plaan oli võtta neid kui võistlusi, aga organism ei saanud sellest veel aru, veebruaris pea ei lõika ja jalad ei jookse. Hoo sai üles ainult kohati, liivas jäin peaaegu seisma. Orienteerumine oli nii ja naa, võinuks sujuda paremini. Maastikutüübid oli minu joaks täiesti uued ja huvitavad. Tagantjärgi võib öelda, et võistlustel sai rohkem tähelepanu füüsiliselt edasi liikumine, mitte kaardiga orienteerumine.

tulemused, sprindi tulemused
1.start. Rannaäärne põõsaste vahel ukerdamine.

2.start. Tõsine sprindirada. Linnas elu  kees, mõni sai näiteks palliga pikku pead.  Vesi oli vahepeal taandunud.

3.start. Tavarada. ei saanud ka sellel korral ilma rannaliivata.
4.start. Kõige lõpetuseks õige rannaorienteerumine ehk veel  liiva.

Võistluste järgsel päeva tegime turismipäeva Gibraltarile. Üks pärdik üritas minule tünga teha, tegelikult jäi hoopis tema tühja kõhuga. Tühi šokolaadipaber ei pane just ahvi rõõmustama.

Ühes kergest päevast taastumiseks ei piisanud, liivasel pinnasel kiiresti jooksmine pani jalad kolmeks päevaks lukku ja puuhobuse moodi kõndima. Rahulikult jooksmist see väga ei seganud ja vajalik sai tehtud.

Ülejäänud laagri jooksul sai orienteerutud nii päeval kui ka öösel. Kokku tegime kolm öist starti, pikim neist 1:45. Läbi jooksime ka kõik kolm sprindikaarti, mis meile ette söödeti. Kuuel kaardil oli informatsiooni vähemaks võetud. Need olid koridor, kaks öist trenni(ei olnud teid), ilma kompassita trenn(teed puudu) ja multitehnika treening(oleks öösel teinud, aga punktis polnud helkureid).



Punktides olid tähisteks punased paberribad. Huvitav asi juhtus koridori joostes, kui jäin punktikohas seisma, tegin veel autiiru ümber põõsa, tegin teisegi. Tähist ei paista kusagil, samal ajal sõitsid hävitajad just üle pea. Vaatasin taevasse ja tähis oli minu pea kohal. Punktide panija oli ikka vaeva näinud, et paberriba nii kõrgele siduda. Üldiselt oli teistes treeningutes ka raskusi tähiste nägemisel, ei paistnud just väga silma ja sageli tuli lisakaar teha. Öösel kui ikka õiges kohas olid, siis tähis säras ilusti. Kokku sai koos võistlustega läbitud 461punkti.

Orienteerumine läks laagri edenedes palju paremaks ja seda ka öösel. Kõige parem oligi tehniline pool viimasel päeval, kus sai tehtud tagaajamisega viis lõiku(6-7min) ja kiirus oli kohane rohkem sprindile. Parimaks kiiruseks lausikul ja põõsaste vahel tuli 2:36min/km.

Lõunalaagriga jään kindlasti rahule, sai tehtud kõik vajalik ja veel rohkemgi. Orienteerumissooritus peaks nüüd aprilli alguses sujuma palju paremini kui muidu kevadel. Lõunas laagerdamisest puhkasin välja Tampere lähedal, kus sai veel natuke talve nauditud. Järvedel jooksmine oli lausa lust. Kuid veel suurem nauding oli nüüd tulla ära Tartusse, kus saab lumevabalt ringi joosta.

Nüüd veel mõned kaardid:

Kommentaare ei ole: