Tallinna MV sprint

Üritus toimus TTÜ hoonete vahel. Soojendusel oli enesetunne petlik, ei saanud aru, kas oli raske või mitte, selline soigumine oli. Paar kiirendust tehes tundus kiirust jälle olevat.

Esimene etapp oli lihtne, mine ja võta lihtsalt ära. Siis paistis väike ahvatlus otse punkti kõrval, värav oli lahti(kaardil väravat pole), ei saa nüüd öelda, et ei tekkinud mõtet läbi lipsata. Eks patustajad ise teavad. Teine etapp valmistas juba rohkem peavalu, ühte varianti ei suutnud isegi märgata ja ei teagi, kas teravnurkade jooksmine otseselt mõtekas on. Kolmas oli lihtne. Neljanda etapi jaoks plaan puudus ja jube kahju, et puudus. Sain teevalikuga odavalt ära. Viies-kuues-seitsmes etapp vigurdasid majade vahel, korra oleksin kaasvõistlejale otsa jooksnud ja korra  auto alla jäänud. Raske oli nuka taha kiire sammuga minna, eriti kui sealt auto võib tulla. Kaheksas punkt enne teeületust oli lihtne. Üle tee ja maja alt läbi. See oli etapp, kus mõned klounid läbisid etapi läbi keeluala. Kümnes vajas ainult ära võtmist. Nüüd said lühikesed etapid otsa ja tulid pisut pikemad.  Kolmeteistkümnes etapp oli keeruline, kas minna ühelt või teiselt poolt maja. Õnneks tegin õige valiku,  edasi lugesin ette mitmendast vahest sisse tuleb keerata, kolmandast. Enne punkti hakkasin ette lugema natuke ja keerasingi kolmandast vahest sisse, ise sellele mõtlemata. Mitte miski ei klappinud, kurat vale vahe, ümber nuka tagasi ja õigesse kohta. Olin vahesid suurelt hoolt valesti lugenud, ei mõistnud neljani lugeda. Viga üle kümne sekundi, aga mis teha, oma lollus. Lõpus rohkem ei pudistanud. Sain kõige sitema koha üldse, neljas.

Jooks polnud just kõige kergem, eelmine nädal oli veel jalgades. Kuid mis seal ikka.

Tulemused

Rada

Nädalavahetusel jooksen Tiomilal öist pikka, 17km.