esmaspäev, 14. september 2009

EMV pikk rada Käärikul

EMV noorte teate ja EMV pika raja vahel tegin rahulikke jooksuotsi. Nädal enne võistlust jooksin 16,3km pikkuse ringi, mis tuli väga raskelt. Aga neli päeva enne pikka rada tundsin jalgades kergust, mis tegi tohutult rõõmu, kuna ma ei olnud seda tunnet rohkem kui kuu aega tundnud. Muidugi ei tähendanud see seda, et ma nüüd kiire olen, lihtsalt nüüd suudan ma natuke aega alla 5min/km-le joosta. Kõik see pani mõtlema paremale kohale, kui seda oli tavaraja 4.koht.

Põhiklassi starti nähes oli meeldiv vaatepilt, et algul pakutakse Seinamäe tõusu. Esimene etapp oli niivõrd lühike ja punkt veel suht kõrgel, et mäge vältida oli võimatu. Aga mulle see meeldis, kuna talvel sai seda tõusu mõned korrad võetud(parim aeg 1:22, tavalise tossu ja lumega). Nüüd pikal rajal muidugi seda tõusu rapsima ei läinud. Hoidsin väikest vahet esimestega ja tipus olin ajaga 1:10, väga meeldiv. Edasi hakkas aga kihutamine, millega ei suutnud mina kaasa minna. Lauri jooksis kohe alguses eest ära, üritasin küll järel püsida, aga selleks ei olnud ma valmis. Nii jooksin pika etapi üksi, punkti sain ilusti kätte. Kolmanda punktiga tekkis probleeme, hakkasin liiga vara punkti tahtma ja veel liiga madalalt, viga natuke üle minuti. Järgmised kaks punkti võtsin rahulikult ja puhtalt. Kuuenda punktiga väänasin jälle viga, taas üle minuti. Edasi läks orienteerumine paremaks, tegin küll mõned valed rajavalikud, kuid mitte midagi hullu. Kuuendast punktist alates liikusin põhiklassi jooksjatega silmsidemes, nii kuni 12.punktini välja, kuna see raja osa oli nendega sama. Oleks jõudnud joosta, siis võinuks neid kui jäneseid ära kasutada, aga nii lühikese ettevalmistuse pealt pole see võimalik. 12.punktist välja joostes nägin Priitu vastu jooksmas, arvasin vaheks umbes 2minutit. Siis oli selge, et vigu enam lubada ei või, kuna lõpus mul mingit kiirust pole. 15.punkti joostes otsustasin joosta paremalt mööda teid ringi. Väsinud peaga aga ei lugenud välja, et õueala on suurem ja ulatub kaardist välja. Nii sattusin korraks koerte pärusmaale. See viga pani mind rohkem üle õla vaatama, aga kordagi ei paistnud sealt konkurenti. Viimaste punktidega õnneks raskusi ei tekkinud ja jõudsin teisena üle joone. Kaotust tuli Laurile 12minutit, täiesti õiglane vahe, kui vaadata ettevalmistust. Priit kustus lõpuks ära ja kaotas mulle 7minutit.
tulemused
teekonnad

Kui eelmine aasta pärast pikka rada oli veel kerge enesetunne, siis sellel korral oli väga raske. Aga kõik on korras, ma olen nii lühikese ajaga küllaltki hästi liikuma saanud. Nüüd tuleb veelgi paremini end liikuma saada, ees ootavad Soome meistrikad lühirajal ja teates.

Kommentaare ei ole: