Tavaraja soojenduse ajal ühtegi jooksusammu ei teinud, hoidsin lihtsalt jõudu kokku, kuna ma teadsin juba ette, et mingist hetkest läheb mul väga raskeks. Nii alustasingi väga rahulikult, K-punkti minnes lasin kõik enda ette, kuna neil oli jõudu küll. Algul oli jube keeruline kaugusi määrata, väga aeglane kiirus ja siis veel mitte kõige kergem enesetunne. Esimesed kaks tulid ilusti vastu, kolmandasse liikusin nii otse kui võimalik(sörkides) ja tegin raja ainukese parima vaheaja ja tõusin liidriks, ei oleks uskunud. Järgmisega tegin aga minutise vea ja puhas sooritus oli juba rikutud. Kuni kolmeteistkümnenda punktini jooksin omas tempos ja vigu sisse ei lasnud. Kuid järgmine KP(nr78) valmistas tõsist peavalu, kõndisin terve etapi, hoidsin täpselt suunda, aga ei midagi, hiljem kui lisakaared olin ära teinud ja sihi pealt peale tulin, mõistsin et olin punktist väga lähedalt mööda jalutanud. Nii läks kaduma kolm minutit, siis ma ka mõistsin, et ei tule siit mingit medalit enam. Nii kulgesin edasi kuni raja lõpuni ja pidin tunnistama, et tollel päeval olid kolm juuniori minust paremad, tasuks mõnus neljas koht ja kolmandale kohale kaotust vaid 1:17! Aga võitjale peaaegu 20minutit. Kuid ei ole hullu, eesmärgiks oli rada läbida ja hea õnne korral medal võtta.
Teate starti läksin siiski heade emotsioonidega. Võis arvata, et suudan päev hiljem pisut kiiremini joosta. Esimest vahetust jooksis Tauno, kes tuli välja üpris heas seisus, liidrina. Järgmist õnneks näha ei olnud ja nii saingi üksi metsa. Jooksin oma võimete piiril kuni vaatepunktini, kus sai esimene kaasvõistleja(Rene) mind kätte. Viimane kaar ei soosinud mind eriti, jookse ja võta punktid ainult. Nii loovutasin ühe koha ja kaotust liidrile 11sekundit. Tegin küll puhta soorituse, kuid sellest oli vähe abi, füüsiliselt olin üks nõrgemaid, aga õnneks puhas sooritus hoidis võistkonda konkurentsis. Kolmandas vahetuses läks veel üks koht kaotsi, Kenny pidi taaskord lõpusirgel alla vanduma konkurendile, tasuks pronks. Võidust jäi puudu 1:34, ilma minu haiguseta oleks võit olnud ilmselge, aga mis teha. Nii tuligi see aasta teine teate pronks, üks meeste klassis ja teine noortega, võistkond oli ka peaaegu sama.
Nüüd tuleb pisut puhata ja ka natuke trenni teha, järgmine eesmärk on läbi joosta EMV pikk rada. Aga eks on siililegi selge, et see hooaeg mingit erilist jooksukiirust ei suuda ma näidata, mõtted on juba järgmises aastas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar