teisipäev, 15. aprill 2008

SK Kangasala laager Soomes

Eelmisel nädalal 10.-13.aprill oli plaanitud väike laager Soomes Turu lähedal. 10.aprillil hakkasime mina, Kenny ja Tauno öösel Tallinna poole sõitma bussiga, et jõuda hommikul 7:30 väljuvale laevale. Kõik oli hea välja arvatud see, et unetunde jäi väheseks. Helsingis tuli jalutada rongijaama, kust väljus rong, mis sõitis Turgu. Lõunaks olime Turus kohal, seal ootasid meid Samu ja Topias.

Suundusime kohe esimesse trenni, mis oli rohkem kui 40minutit autosõitu. Kõik oli tore, saime vahepeal kokku ühe inimesega, kelle käest saime kaardid. Sõidu ajal uudistasin muudkui aknast välja vaadata, kui ühel hetkel vaatasin auto sõidusuunas. Mulle paistis silma punane tuli fooris, aga Samu polnud seda mingil põhjusel tähele pannud. Samu tõmbas vasakusse ritta, et äkki jõuab läbi, sest pidurdamiseks oli juba liiga hilja. Siis käis korralik mats, meie auto peatus lõpuks eraldusribal olevates põõsastes. Otseloomulikult sain mina just kõige kõvema matsu, kuna mina istusin tagaistmel akna ääres ja minu pea käis kolks vastu akent. Hullusti keegi vigastada ei saanud, vaid ainult mina, kellel pea valutas. Nii jäi meil esimene trenn ära ja selle asemel tuli minul arstlik kontroll läbi teha. Õnneks oli kõik korras, ainult samal päeval ei soovitatud trenni minna.

Õhtul siiski otsustasin trenni minna ja õigesti tegin, see maastik oli väga huvitav. Antud trenn oli tegelikult plaanitud päevaseks trenniks, aga me otsustasime selle siiski öösel läbi teha. Viga tuli ainult ebamääraste kohtadega. Ülejäänud tuli väga ilusti välja. See trenn oli minu jaoks esimene öine trenn Soome maastikel ja mina jäin täiesti rahule oma o-sooritusega.

Teisel päeval oli plaanis kaks trenni. Esimene trenn oli päevane, kus mul tuli kõik hästi välja ja viga tuli minimaalselt. Teine trenn oli jälle öine, kus ma ei saanud lihtsalt hakkama ja kõik. Pidevalt lipsasid erinevad eksimused sisse.










Kolmandal päeval oli hommikul kergem o-trenn ja õhtul oli plaanis võistlus. Võistluse nimeks oli Kevätyönviesti. Mina jooksin esimest vahetust ja startisin viimasest reast, mis ei lubanud mul esimestega võidu joosta, kuna algul suunati kõik suhteliselt kitsale teerajale ja mööduda oli seal võimatu. K-punkt oli muidugi võimalikult kaugele viidud(üle 600meetri). Jooksujõudu pärast korralikke o-trenne polnud ja vigadeta ma ei suutnud joosta. Jälgisin liiga palju teisi enda ümber ja sellest need vead tulidki.

Viimasel päeval oli plaanis vigade parandus samal rajal, kus oli võistlus. Üldiselt võib laagriga rahule jääda, kuna ma arvan, et üks selline lühike laager Soomes arendas mind päris palju. Järgmine kord on Soome minek ilmselt juuni alguses, kus oleks plaan joosta Soome meistrivõistlustel sprinti ja teha mõned trennid Jukola sarnastel maastikel.

2 kommentaari:

Rene ütles ...

Seda teise päeva öist rada olen isegi see kevad jooksnud Soome laagris ja ka öösel. Algus oli kõik OK, aga see 14 punkt oli ikka küll..... Veel mõni sada meetrit enne punkti olin paigas ja siis läks käest ja lihtsalt ei leidnud punkti(sul vedas et sa seda ei külastanud). Tegelikult ei olnud tegemist raske punktiga aga öösel oli see piirkond arusaamatu.
Aga muidu on jah Paimio ja Turu ümbruses olevad maastikud väga head!

Kristo ütles ...

See 14 punkt jäi mul jah vahele, kuna mul lamp juksis ja seetõttu polnud võimalust rada lõpuni joosta. Maastikud on seal tõesti head.