Läbi katsevõistluste EM-le

Jukola järgselt sai suur osa treeninguid tehtud metsas ja kaardiga. Kahe nädalaga kogunes 15 orienteerumistundi, mis on käesoleva aasta mahukaimaid orienteerumisnädalad. Kusjuures enne seda kaht nädalat oli aasta algusest koos 33 tundi orienteerumist.

Plaan oli üks mahukas nädal veel teha, kuid kahepäevase etteteatamisega sain teada, et võib tulla koroonapaus. Muidugi kasutasin neid kahte päeva ära ja tegin mõlemal päeval kolm orienteerumistreeningut. Nii algaski kolmas nädal külmavärinate ja higistamisega vaheldumisi. Ajastus tundus esialgu täiesti kohutav, trenni on tehtud ja järsku tuli koroona, mis EM silmas pidades võib valusa tagasilöögi tuua. Palavik tõusis ka vähemalt 38-ni. Kuna kannan Polari kella ööpäevaringselt, siis väga hästi oli graafikult näha, kuidas pulss öösel kell 2 hakkas üles kerima ja kahe tunni pärast oli juba 30 lööki kõrgem. Ise samal ajal magasin.

Esmaspäev osutus kohutaivamaks, kuid iga järgmine päev oli juba parem. Teisest päevast alates ajasin end jalutama, kolmandal disci mängima, kuuendal päeval söandasin minna kergele jooksuotsale, mis kujunes suurepäraseks röga eemaldamise protseduuriks. Nii olingi taas treeninglainel tagasi. Kehas oli tunda kergust ja jooks oli hakanud justkui iseenesest kulgema. Kuna katsekate stardid koputasid juba uksele, siis neljandal treeningpäeval tegin staadionil lõigutreeningu, millest omakorda neli päeva jäi katsekate stardini. Köhisin küll nagu hobune, kuid 1km lõikude ajad olid 10 sekundi võrra paremad, kui varasemalt käesoleval aastal.

Kaks päeva enne katsekaid käisin Rebala neljapäevakul natuke kaarditunnetust parandamas. Katsevõistlused ise toimusid minu jaoks täiesti uutel maastikel, mis iseenesest ongi õige orienteerumise mõte. Kohal oli ka mitmed teised koondised, lõpuks olid tulemused kõik ühes protokollis, mis andis natuke võrrelda kuidas paremad on võimelised siinsetes metsades liikuma.

Lühiraja peale lootsin rohkem, kuna tegelikult ma ei teadnud võistluste eel, et kas ja kuidas keha on valmis võistlussituatsioonis pingutama, eriti tavarajal, mida ma sellel aastal pole jooksnudki. Muidugi teadsin, et koondisse saamine ise ei ole probleem, kuid kuna need katsevõistlused jäävad ka viimasteks võistlusstartideks enne EM, siis niisama uisapäisa metsa tolknema ka ei soovinud minna.

Lühirada kulges enda jaoks natuke lati alt. Küllaltki laugel maastikul 5meetri joonega kaardistatud maastikul orienteerumine pole just lihtne üleminek. Esimesed etapid sujusid enam-vähem sujuvalt, kuid 5.punktiga suutsin end võimatuna näivas olukorras paralleelsituatsiooni joosta ja veana arvestan 1:20-ga, mis on palju. Ilmselge viga oli ka 12.punkti juures, kui pidasin pooljoonega mäge hoopis lohuks ja tegin aukaare enne punkti. Ka mujal on noritavat, kuid pigem võtan sellest jooksust kaasa positiivse, kus ma mõnda etappi ilmselt ka teisel läbimisel ei suudaks parandada. Näiteks 9. ja 13.etapp. Lõpuks osutuski lühirada individuaalse kiire orienteerumise meelde tuletamiseks. 

Lühiraja tulemuseks kolmas eestlane ja kaotus norrakale vähem kui eksimusi kokku, nii et hea äratus ja meeldetuletus, kuidas tuleb orienteeruda.

katsevõistluste koduleht

EM katsevõistluse lühirada

Olenemata heast füüsilisest seisust lühirajal oli tavaraja ees väike aukartus, kuna käesoleval aastal polnud ma enne katsevõistluste tavarada kordagi jooksnud. Tiomila ja Jukola esimesed vahetused olid kõige lähedasemad pingutused, kuid tavarajal loebki alles viimased pool tundi, mida tänavu kogenud polnudki. Tavaraja eesmärk oli nautida orienteerumist ja teha vähem eksimusi, kui seda lühirajal.

Vihmane päev ja märg mets sobisid tavarajaks suurepäraselt. Füüsiliselt ei läinud stardist endast kõike andma, võtsin pigem hea rütmi sisse ja asusin tegutsema. Maastik ja rada oli piisavalt huvitavad, et justkui ei pannudki tähele, et rada ühel hetkel läbi hakkas saama. Rajameister oli erinevaid väljakutseid sisse visanud, neist raskemad just raja lõppu, kus tuli aeglasemas metsas navigeerida ja lõpus veel liblikas füüsiliselt kõige raskemal osal (mäed+sõnajalad). 

Väikseid valearvestusi tuli, mõne koha peal võinuks nupp rohkem nokkida, kuid üldjoontes täitsin eesmärgi ja tegin parema soorituse, kui päev varem lühirajal. Füüsiliselt ära ei kustunud. Liblika jooksmine tuli küll juba vaevalisemalt, kuid kui seal oleks liiga palju jõudu veel olnud, siis ilmselt raja alguse tempo oleks olnud liiga aeglane. Ühesõnaga kõik hästi, eestlastest parim. Annab julgust, et saan EM-l tavarajale julgemalt peale minna.

EM katsevõistluse tavarada

Pärast katsevõistlusi osalesin veel EM programmi simulatsioonis ehk täpselt nii nagu EM programmis oli järgmiseks puhkepäev, nii sai ka seal tehtud ja järgmisel kahel päeval tugevad lühiraja ja teate treeningud rahvusvahelises konkurentsis. Nii nagu katsekate puhul, nii ka ülejäänud kahe treeningu puhul olin ootusärev, et kuidas keha reageerib ja tagantjärgi endalegi üllatuseks suutsin viimases trennis norralase Kinnebergi tempos püsida. Seega hea tagasiside.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi koroona justkui sõitis sisse ebamugaval ajal, siis sellest tekkinud sundpuhkus ja ka väike kaalulangus, tõstsin vormi planeeritust natuke varasemaks. Mis ei ole ka paha variant, kuna nüüd sai eel-EM programmi tõsisema tempoga kaasa teha ja kevadega võrreldes natuke intensiivsema tempoga orienteerutud.

*Katsevõistlustest pilte pole. Kaameramees nokkis nina ja pildistas oravaid.