3000m - katse 3 - kokkupõrge reaalsusega

Foto: Ilmar Saabas. Delfi

Kaheksa päeva eest sai uus isiklik rekord 3000m joostud: 8:51. Pärast jooksule natuke tagasi mõeldes tundus, et natuke jäi veel reservi. Seega nüüd Eesti talvistel meistrivõistlustel olin end häälestanud nii, et saagu mis saab, aga mugavustsoonist kavatsen end välja tõmmata.

Foto: Ilmar Saabas. Delfi

Tänu heale ajale õnnestus mul pääseda tugevamasse jooksu, kus mõnede isiklikud olid minu jaoks kosmosest. Siiski enamik stardirivist olid just seda masti mehed, kellega on paslik end võrrelda ja võidu joosta.

Sellel korral mahtusid kõik ühes rivis startima, kuna Lasnamäel on lihtsalt rohkem radu. Õnnestus alguses kohe selline positsioon välja võidelda, et ei pidanud hakkama tõmblema oma koha eest.

Foto: Ilmar Saabas. Delfi

Esimene km tuli natukene kiiremini, kui seda Tartus tuli, ent põhimõtteliselt ikkagi samasse auku - 2:52. Selleks ajaks olid tugevamad eest ära vajunud ja omas seltskonnas läksin gruppi vedama: olin seda otsustanud juba enne jooksu, et teisel, kolmandal km ei jää passima, vaid lähen julgelt ette pingutama. Kahel esimesel 3000m jooksul olin arglikult hoidnud end tagasi ja tagantjärgi jäi just teiste taga passimine kripeldama.

Foto: Ilmar Saabas. Delfi

1500m tuli ajaks 4:18 ehk olin suutnud hoida täpselt sama tempot, mis esimene km. Pärast seda hakkas vähe raske. Teise km järel oli ajaks 5:50 ja siis algas allakäigutrepp. Olin end kinni jooksnud, nii kinni, et ei suutnud mitte kellegagi kaasa minna, vaid tuli lihtsalt mingis kulgemistempos lõpuni joosta. Väga lihtne oleks olnud rajalt kõrvale astuda, kuid pean tunnistama, et ma pole seda sorti mees, kes nii käituks. Katkestamine peab ikka vigastusega seotud olema. Kusagilt võinuks ilmselt 5sekundit leida, aga see polnud seda väärt, jooks oli juba tulemuse mõttes läbi.

Lõppajaks 9:10,24. Aeg-ajaks, aga kuna ma olin 8:51 juba jooksnud nädal varem, siis mul polnud mingit soovi joosta täpselt samasse auku, 1-2 sekundit parandust poleks suud väga muigele ajanud. Samas nüüd läksin jälle liiga suurt suutäit ampsama, kuid kui poleks proovinud ja kiskunud end mugavustsoonist välja, siis oleks tagantjärgi heietamiseks läinud, mis spordis midagi ei loe.

Sain end proovile panna, kindlasti järgmisel talvel uuesti rajale minna ja joosta ka teine jooksu pool sellise tempoga, millega sellel korral esimene - siis saame rääkida juba kiirest jooksust.

Kusjuures 1500m ajaks tulnud 4:18 tähistab minu jaoks selle distantsi isiklikku rekordit, mitmeid aastaid tagasi sai joostud 4:27.

Jooksu videot näeb alates 3:48