Tuesday, December 22, 2015

Tiim 2017 kogub hoogu

Läinud nädalalõpul toimus järjekordne kolmepäevane treeningkogunemine reedest pühapäevani. Leidis see aset Võrus.

Esimene treening oli pimedas metsas, vastavalt tehnika olemasolule sai metsa valgemaks muuta. Maastikuks oli Trummipalo, mis oli minu jaoks täiesti avastamata ala. Orienteerumine oli nii ja naa, justkui nagu jõuab punktist A punkti B, aga trajektoor ei vastanud võimekusele ja sageli ei püsinud kaardis.
GPS (võimalik tagantjärgi jälgida ja analüüsida tehtut)

Laupäeva hommikul sai üle 8-aastase pausi järel Tammeveski-Kapera kaardil joostud. Ette oli valmistatud 12,1-kilomeetrine  19 kontrollpunktiga tavarada 1:15000 kaardiga. Esimene pool rajast sujus tehniliselt, teisel poolel kippus keskendumine hajuma ja sisse lipsas lisakaari.

Laupäeva õhtupooliku veetsime spordisaalis. Märksõnadeks oli jõud, koordinatsioon, keskendumine ja pallimängud. Sai aju treenitud, lihased valusaks ja pulsi punasesse.
Eesti o-NBA


Pühapäeva hommikuks oli minul lihased ja keha väsinud. Seda siis nii eelnenud nädala kui ka treeningkogunemise tagajärjel, kuid seda väljakutsuvam oli etteantud programm. Esialgu toimus proloog (sprint) Võru linnas ja siis sprindi tulemuste põhjal starditi tagaajamisvõistlusele Palomõtsa maastikul.  Sprint oli tehniliselt rabe ja tagaajamine oli lihtsalt tugev pingutamine, kus ei tekkinud ühtegi puhkuse hetke, tuli ainult külg-külje kõrval vajutada.
sprindi GPS (pigem lihtsalt võimalus rada vaadata) ja metsa GPS

Üldkokkuvõttes väga mõnus nädalalõpp, kus olid treeningud ette valmistatud ja sai koos tugevatega koos trenni teha. Nii nagu peab!

Tiim 2017 ja toimunud laagri kohta saab jälgida Facebookis

2 comments:

L@uri said...

Trummipalo ei tohiks täiesti avastamata ala olla: http://www.okvoru.ee/html/karjalaske/97_2p.html
Äkki leiad isegi kaardi kuskilt arhiivist üles? Seda oleks hea uurida võrdluseks...

Kristo said...

Ma natuke alguses mõtlesin selle peale, et äkki siiski kunagi on olnud mingi üritus, aga ei viitsinud tuhnida ajaloos. Nii vanu asju ei mäleta ka peast, eriti kui rada, mis seal on olnud, ei ole kasutanud suuremat osa maastikust.

Kui satun mõni päev arhiivi lähedusse, siis suure tõenäosusega leian selle 1997 aasta kaardi ka üles. Kes teab, seal võib isegi teekond peal olla.