Koku jooksust ei saa enam üle ega ümber. Seal lihtsalt peab stardis olema, kuna ürituse formaat sobib sügisesse treeningplaani ideaalselt. Pikk ots kaardiga, punktid maas, mets kihab jooksjatest – mulle meeldib.
Jooksin koos Jaagupiga. Alguses üritasime vendade tempos püsida, 35minutit oli see võimalik, siis vajusid nad eest ära. Jaagup oli joogi kaasa võtnud, et ei tekiks sellist kustumist nagu see juhtus eelmisel aastal. Vedelik kulus minulegi ära, kuna esimese joogipunktini läks meil üle tunni.
Ootsipalu kaardil jäime orienteerumisega täiesti hätta. Punktide 10-14 suutsime korralikult läbida ainult ühe etapi, ülejäänutega kobistasime korralikult, kokku peaaegu 5minutit. Praegu saab veel andeks, aga kevadel enam mitte.
Natuke raskem hakkas mul kahe tunni peal, kuid sellegi poolest oleks saanud kiiremini joosta. Ega siis partnerit maha ei tohi jätta. SI-pulga kandmine oli minu ülesanne ja see oli võimalus Jaagupil vahepeal hinge tõmmata.
Lõpus oli suurepärane võimalus karastamiseks, kõndisin jõest läbi. Tulin samamoodi tagasi, et elamus süveneks. Tulemuseks olid kangete jalgadega jooks, aga vaid paar minutit, siis jõudsime finišisse.
Ajaks 2:31:36, kaotust võitjatele 12:25. GPS näitas 28,56km, keskmine kiirus mööda teekonda 5:19min/km, kesmine pulss tuli vaid 153.
Teekonda saab vaadata routegadgetis. link
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar