Võistlus toimus Tamperest 100km kaugusel Keuruu lähedal. Tegu oli ühisstardiga ja joosti erinevaid ringe, mis iseenesest oli täielik jura. Oma tegeliku koha sai alles lõpujoonel teada. Enne starti oli enesetunne hea ja olin valmis kõigeks, mis minule ette söödetakse. Rada oli 18,5km pikk.
Start antud ja kõik jooksevad mööda teed nagu jõudu oleks piisavalt. Alguse kiirenduse seedin ilusti ära, aga hoog oli ikka üleval. Juba kolmandasse punkti minnes jään täiesti üksi, mitte keegi ei tulnud minuga samas suunas. Ainult Olli-Markus Taivainen oli eest ära jooksnud, kuid järgmiste punktidega sain temagi kätte. Siis ma olin hämmingus, et kus kõik ülejäänud on. Nii siis tuli viies punkt, kus ühel hetkel oli terve hunnik jooksjaid koos ja kui vaatasin nende numbreid, siis selgus, et isegi oma klassi jooksjad. Tuli välja, et nende ringi algus oli täiesti teissugune olnud. Edasi kulges korralikult, ühe punktiga tuli minutine viga, aga mingil kombel sain ma teised kohe kätte. Paari punkti võtmisel usaldati mind ja nii juhtisin grupi ilusti punkti. Esimese ringi lõpus hoidsin ennast tagaplaanile, et mitte kulutada liigselt energiat lisakaarte tegemisele. Ringi lõpetasin üheksandal kohal, kolmas koht silmaga näha.
Teisel ringil oli algus jälle mööda teed, vähendan natuke vahet eesmistega, aga siis kui metsa keerasin ja seal umbes minuti jooksin, tuli "sein" vastu, energia sai otsa, ma sain täieliku "haamri". Kõik see juhtus pärast 70minutist jooksu. Edasine jooks kulges kõndides ja kerget sörki tehes, oli selline tunne, et kui nüüd üritan kiiremini joosta, siis kukun kokku ja sinna metsa alla ma jäängi. Lõpuks lõpetasin ma 12.kohal, aeg 2:49 ja kaotust võitjale Olli-Markusele 37minutit. Selle koha järele ma muidugi ei läinud, aga pole midagi teha, kui ei jõua.
Hilisemal analüüsil on lihtne aru saada, miks tekkis selline ära kustumine. Nimelt pinnas oli seal pehme või siis lausa väga pehme. Mööda teed joosti väga vähe, pidevalt mööda soid ja kanarbikku. Nii et kui pole selliseks maastikuks valmis, siis ei saa mingile imele loota.
Tulemused
Teekond
Start antud ja kõik jooksevad mööda teed nagu jõudu oleks piisavalt. Alguse kiirenduse seedin ilusti ära, aga hoog oli ikka üleval. Juba kolmandasse punkti minnes jään täiesti üksi, mitte keegi ei tulnud minuga samas suunas. Ainult Olli-Markus Taivainen oli eest ära jooksnud, kuid järgmiste punktidega sain temagi kätte. Siis ma olin hämmingus, et kus kõik ülejäänud on. Nii siis tuli viies punkt, kus ühel hetkel oli terve hunnik jooksjaid koos ja kui vaatasin nende numbreid, siis selgus, et isegi oma klassi jooksjad. Tuli välja, et nende ringi algus oli täiesti teissugune olnud. Edasi kulges korralikult, ühe punktiga tuli minutine viga, aga mingil kombel sain ma teised kohe kätte. Paari punkti võtmisel usaldati mind ja nii juhtisin grupi ilusti punkti. Esimese ringi lõpus hoidsin ennast tagaplaanile, et mitte kulutada liigselt energiat lisakaarte tegemisele. Ringi lõpetasin üheksandal kohal, kolmas koht silmaga näha.
Teisel ringil oli algus jälle mööda teed, vähendan natuke vahet eesmistega, aga siis kui metsa keerasin ja seal umbes minuti jooksin, tuli "sein" vastu, energia sai otsa, ma sain täieliku "haamri". Kõik see juhtus pärast 70minutist jooksu. Edasine jooks kulges kõndides ja kerget sörki tehes, oli selline tunne, et kui nüüd üritan kiiremini joosta, siis kukun kokku ja sinna metsa alla ma jäängi. Lõpuks lõpetasin ma 12.kohal, aeg 2:49 ja kaotust võitjale Olli-Markusele 37minutit. Selle koha järele ma muidugi ei läinud, aga pole midagi teha, kui ei jõua.
Hilisemal analüüsil on lihtne aru saada, miks tekkis selline ära kustumine. Nimelt pinnas oli seal pehme või siis lausa väga pehme. Mööda teed joosti väga vähe, pidevalt mööda soid ja kanarbikku. Nii et kui pole selliseks maastikuks valmis, siis ei saa mingile imele loota.
Tulemused
Teekond
2 kommentaari:
ülejäänud 1:40 jooksust haamrit kannatada kõlab päris ebameeldivalt..
Mul oli kevadel üks tavarada 18,2km. Niiet pane ennast valmis, paari aasta pärast on sellised rajad sinu jaoks hall argipäev!
Postita kommentaar