2001 MM maastik
+1 ja vihmasadu ning maas olev lumi on "parim" kombinatsioon metsas orienteerumiseks
avakaljudel liikumine oli lausa nauding
2001 MM maastik
+1 ja vihmasadu ning maas olev lumi on "parim" kombinatsioon metsas orienteerumiseks
avakaljudel liikumine oli lausa nauding
rada suhteliselt porine ja see jättis kindlasti oma jälje ka tulemusele, kuid üldpildi sai ikka teada. Kokku tuli siis tavapärased 4*2km läbida. Ajaks tuli 28:11 ja ringid vastavalt 6:53-7:02-7:09-7:07. Kaks aastat tagasi samal nädalavahetusel tuli ajaks 30:11. Eks paista, kas see väljendub järgmisel hooajal ka orienteerumise tulemustes. Hetkel olen rahul, et suutsin sellise aja teise treeningtsükli raskeima nädala lõpus joosta.Eelmise nädala veetsin enamuse treeningtundidest kaart näpu vahel. Nädala esimeses trennis oli orienteerumine kõige rabedam, kuid nädala lõpus läks juba üsna hästi. Loodetavasti tuli nüüd enne lume tulekut tehnilistel maastikel liikumine kasuks ja järgmise hooaja algus tuleb pisut lihtsamalt.
Tehtud treeningud:







Natuke raskem hakkas mul kahe tunni peal, kuid sellegi poolest oleks saanud kiiremini joosta. Ega siis partnerit maha ei tohi jätta. SI-pulga kandmine oli minu ülesanne ja see oli võimalus Jaagupil vahepeal hinge tõmmata.
Ajaks 2:31:36, kaotust võitjatele 12:25. GPS näitas 28,56km, keskmine kiirus mööda teekonda 5:19min/km, kesmine pulss tuli vaid 153.
Teekonda saab vaadata routegadgetis. link


s on kontrast pisut suurem. Tehniliselt sujus orienteerumine rahuldavalt, ainult viimasesse punkti minnes sai poolel etapil vales suunas mindud. Hakkasin kauguses lagedat ala nägema, aga suunda samal aja ei jälginud ja nii liikusingi valesse kohta. Füüsiliselt oli terve rada üks kulgemine. Ei mingit kergust ega kiirust. Kui ka teel üritasin joosta kiiremini, siis ei õnnestunud. Hetkel nii ilmselt pidigi olema, tühjendustreeningust taastumine võtab pisut kauem aega.
ris. Esimesed etapid olid kohe suhteliselt keerulised. Teises punktis jäin lausa korraks seisma, et asjale pihta saada, õnneks ei teinud halba valikut. Kolmandasse puntki läksin pisut valesti sisse ja läksin sama teed mööda välja ka. Esimese järsu tõusu suutsin joosta, aga hoidsin pisut tagasi. Kuuendasse ei jaganud kõige paremat varianti ära ja jooksin ringi. Umbes 6.-7.etapi peal andis selgelt tunda, et minekut pole, täielik kangutamine. 11-12-13-14 tegin kas vale valiku või kõhklesin ja ei liikunud piisava kiirusega. 16.etapi alguses hakkas ikka väga raske ja ees ootas veel teist korda mäkke ronimine. Tõus oli nii raske, et võttis kõndima. Lõpus veeresin mäest alla. Kaotust võitjale 46sekundit ja sama aeg Lauriga. Peetrile jäin 6sekundit alla.
võistlus. Päev varem tegin treeningu pisut sarnasel maastikul, kuid hiljem mõeldes olid maastikud üsna erinevad. Kuid mis juba treeningul silma jäi, et suuna hoidmisega on probleeme. Mingist hetkest hakkan reljeefi jälgima ja unustan suuna täielikult. Nüüd hiljem treeningut ja võistlust võrreldes saan väga hästi aru, miks paljudes kohtades kõhklesin või lausa valesti liikusin. Treeningul oli kõrgusjoonte vahe 5meetrit, aga võistlusel 2,5meetri joon.
ha oli uimane. Orienteerumine oli konarlik ja kindlalt ei liikunud kordagi, pidevalt oli nagu enesekindlusest puudu. Võimalik, et see tuli füüsiliselt raskusest, üks mõjutab teist. Viga tuli kahe minuti jagu ja füüsilisega kaotasin võitjale umbes kaks minutit. Tundub nii, et hooaja esimese poole hoog on läbi saanud ja patareid on tühjad. Eelmisel aastal oli umbes sama seis pärast EOC-d ja Jukolat. Kerge pidur on juba peale tõmmatud ning pärast Kainuu o-nädalat tuleb rahulikult hooaja teiseks pooleks valmistuma hakata.
Mai lõpus ja juuni alguses käisin vaatamas neid maastikke Prantsusmaal, kus tuleb MM. Senise elu jooksul polnud mina nii tehnilisi maastikke näinud. Seal, kus mõni on võimeline jooksma ja orienteeruma puhtalt, on teistelt suur tegu kõndides liikuda, rääkimata puhtalt orienteerumisest. Laagri jooksul oli kolm võistlust. Esimene oli lühirada, mis oli teisel päeval ja võtsime seda kui treeningut. Kolmandal päeval oli see kuulus tavaraja võistlus(katsevõistlus), kus võlur edestas teisi kalendriga. Füüsiliselt olin terve raja raskustes, mingist hetkest hakkas väga raske, kuna temperatuur oli kõrge ja ainuke joogipunkt kogu raja peale jõudis minuni alles 75.minutil. Tehniliselt pean sooritusega rahule jääma, kuna tegu olis siiski kolmanda päevaga, aga see ei tähenda, et tegu oli hea jooksuga, kaugel sellest. Kolmas start oli laagri lõpus korralikus lumes ning vihmasajus ja see ebaõnnestus täielikult. Käisin ühe punkiga orbiidil ja üritasin mitmeid kordi punktile peale minna kindlast kohast, aga ei õnnestunud punkti mingi padriku taga näha. Nii lihtsalt läks, vahel on vist nii vaja. Üldiselt läks laagris asi iga trenniga paremaks nii tehniliselt kui füüsiliselt. Kui alguses oli kivide vahel askeldamine raske, siis lõpus läks asi lõbusaks. tavaraja tulemused




ma ja Pyrintö. Algus oli suhteliselt rahulik, mõne etapi lasin neil vedada. Kuuendasse minnes jooksin pisut eest ära, aga kaheksandasse mineku tegin enda elu liiga raskeks. Plaan oli küll minna tee kaudu, aga kui sinna kindlalt ei liigu, siis sinna ei jõuagi. Poolel etapil teadsin täpselt oma asukohta, kuid ei teinud vajalikku suunamuutust ja läksin paralleelsituatsiooni peale viga tegema. Kaks minutit kulus kauem kui teistel sinna punkti minekul ja lisaks kaotasin head kaaslased. Aga kui viga tehtud sai, siis ega jooks läbi saa. Motiveerisin end sellega, et püüan nad uuesti kinni ja üllatuseks sain ühe neist kahe punkti pärast kätte. Liikusin edasi üksi ja orienteerusin puhtalt. Mõnel hetkel nägin enda ümber Järlat ja uuesti Parmat. Viimased 15minutit tegi kõht valu, see ei võtnud õnneks kiirust palju alla, kuid natuke siiski. Loksusin lõpuni ja andsin vahetuse üle 17.kohal. Võimalus oli hoida võistkonna positsiooni, see ei olnud raske ülesanne, aga orienteerumine vedas alt. Sooritusega rahule ei jää, aga hea on see, et klubi on rahul. Võistkond tuli 18.kohale. Viimati oldi sellest tulemusest paremad aastal 1998, kui oldi seitsmendad.
Jooksin punktist ida suunas oleva nina peale ja hakkasin sealt punkti otsima, järgnevalt teisele poole punkti rõngast, ikka ei midagi. Siis nägin kaasvõistlejat oletatavast punkti kohast tulemas, jooksin sinna ja oh imet, seal see punkt oligi. Kokku poolteist minutit. Miks selle vea tegin? Punktist ida suunas olev nina oli tunduvalt kõrgemal kui see punkti koht. Võiks lausa öelda, et kahe joone vahe oli vähemalt viis meetrit, kuigi tegu oli 2,5m joonega. Segadusse ajas ka pooljoonte rohkus antud piirkonnas. Nii arvasingi, et punkt peaks asuma mäe otsas, mitte selle all. Kuni vaatepunktini toimus kõik ilma suuremate vigadeta. Ainult ühest august välja tõugates väänasin jalga. Ei jäänud muud üle kui mõni hetk valu taluda ja siis see unustada.
ühel hetkel tuli tagant suure hooga valgevenelane Mikhalkin. Ei jäänud muud üle kui tuulde võtta ja varsti ei tundunud see tempo, mida ta pakkus, üldse raske. Lõpus lugesin kaarti valesti ja jäime ühe punktiga koperdama. Tollel hetkel oli võimalus eest ära joosta, aga see jäi realiseerimata. Lõpus jäin erineva valiku tõttu siiski alla. Lõppkohaks viies plats. Poodiumile jõudmiseks oleks pidanud jooksma kaks minutit kiiremini. Tollel päeval oleks see olnud liig, kuna tavarada oli kehas sees. Jalgades oli kiirus iseenesest olemas, aga seda ei suutnud üksi hoida. Head kiirust suutsin hoida kokku vaid 25minutit.
oli ja mootor töötas perfektselt. Aga mis minule kohele ei jõudnud, et tegu polnud jooksuvõistlusega, vaid metsas olid punktid ka maas ja tuli orienteeruda. Nii tuligi viga kokku seitsme minuti jagu ja tulemuseks hädine seitsmes koht.