Taaskord oli võimalus vahelduseks orienteerumist meelelahutuslikus võtmes harrastada. Suurt tähelapanu saanud Eesti üks suurimaid kaubanduskeskusi T1 oli parajalt keeruline, isegi rahulikult kulgedes jooksis mõistus vahepeal kokku. T1-s on palju erinevaid korruseid, kaardi järgi koguni 10, palju treppe, eskalaatoreid, koridore kuhu muidu ei pääse, nii värske õhu käes parklaid kui ka keldris parkla ja küllaltki avarad koridorid. Kiirust isegi ei tahtnud rakendada, muidu oleks otseses mõttes olnud nagu elevant portselanipoes. Emotsiooni sai kätte ja huvitav on see, et kuigi kaardil poodide nimesid pole, siis nii mõnigi leidis end kohe raja alguses erootikapoes. Suunavaist on heaks treenitud, ise pean veel vaeva nägema.
Tallinna Tehnikaülikoolis oli võimalus siseorienteeruda. Hoonete kompleks oli minu jaoks senini täiesti avastamata, kuid seda enam peamurdmist antud rada pakkus. Korralik meelelahutus ja väike vaheldus tõsisemate treeningute vahele.
Rada - ka laua taga tõsine pusimine, kui varem pole seal käinud.
Võistlusi ja laagreid olen ikka blogis kajastanud, kuid nüüd toon välja ka ühe justkui tavalise treeningu, mis minu silmis väärib eraldi välja toomist. Nimelt juba suvel kuulutati välja uus MOBO rada Keilas, kuid tiheda võistluskalendri ja muu elu tõttu ei leidnud selleks sobilikku hetke. Plaan oli osaleda niikuinii, kuid kuni 31.oktoobrini oli võimalus veel loosimiste ja auhindade peale pretendeerida.
Maastikule oli paigutatud 29 kontrollpunkti, mis tuli läbida võimalikult hea ajaga. Muidugi võis ka ainult mõned punktid noppida, kuid mina sihtisin kõiki. Punktid olid paigutatud suurusele alale (kaart A3) ja mõõtkava oli 1:10 000. Kaart oli uuendatud ja mis eriti äge, selle kaardi sai Keila Tervisekeskusest tasuta ja prinditud kvaliteetsele paberile.
Kaart koos läbitud teekonnaga
Mingil hetkel mõtlesin raja pimedas lambiga läbida, kuid päev, millal planeerisin osaleda, oli niivõrd ilus ja õhtul lubas sadu, et patt oli ilus ilm raisku lasta. Kusjuures tegemist oli minu jaoks teise korraga Keila metsas orienteeruda. Eelmine kord oli 2011, kui seal toimus Jüriöö teatejooks, kus jooksin edukalt viimast vahetust.
Raja läbisin hoogsa tempoga ja võtsin seda kui natuke tugevamat treeningut. Maastik oli vaheldusrikas. Oli suusaradade osa, sai joosta natuke asula vahel, natuke oli ka maastiku tagumises osas raiet ja soid oli, kuid need olid kuivad. Palju oli ka kiviaedu, erinevaid auke, kive ja paekivi astanguid. Kuid kõige ägedam oli selle maasiku puhul see, et sai orienteeruda tammikus, mida väga tihti Eestis ei koge. Kaart paistab välja kaunis roheline, kuid nüüd kui lehed on langenud ja taimestik lamandunud, siis on võimalik antud maastikul väga edukalt liikuda. Kadakaselt alalt end tõesti läbi ei suru, aga muus osas mine sealt kus tahad ja niikuinii maastikul on palju teeradu, mis lihtsustavad liikumist.
Punktid said läbitud ja nauditav treening tehtud. Teekonna pikkuseks tuli 14,2km ja aega kulus 1:27. Suure tõenäosega lähen sinna tagasi, kuid siis loodetavasti juba öist orienteerumist tegema.
