Tuesday, April 24, 2018

Eriti magusad võidud Jüriööl

Pikkade traditsioonidega Jüriöö teatejooks jõudis oma järjega otse kodulinna südamesse. Selleks kulus 59 aastat. Ühelt poolt tore, et jõudis, kuid olgem ausad, selle võistluse koht on metsas. Kuid sellest olenemata sai võtta võistlust täie tõsidusega. Tänavu oli minu jaoks võistlusel mitu eesmärki, ühte neist sain mõjutada, teise puhul lihtsalt pöidlad pihus kaasa elada.

Esimeseks eesmärgiks oli võita taaskord esimene vahetus, teiseks võistkondlikult võit saavutada. Mõlemad tehtud ja kuhjaga. Üle pika aja sain tunda enne starti meeldivat pinget, mille olin sisuliselt ise endale tekitanud eelmiste aastatega. Kui eelmisel aastal oli kuus esimese vahetuse võitu koos, siis nüüd tuli seitsmes. See tähendab, et lõpuks olen jõudnud ühele pulgale legendaarse Tiit Taliga, kellel on täpselt sama palju avavahetuse võite.

Unistus, mis kunagi tundus sama kauge nagu kuu maast, on kätte jõudnud. Toilas 2007 tuli esimene, järgmised 2009, 2010, 2014, 2015, 2017 ja nüüd 2018. 2008 ja 2016 jooksin samuti esimest vahetust, kuid siis ei õnnestunud end realiseerida, ülejäänud aastad olen kolmandat ja viiendat vahetust jooksnud.
Raja esimene pool.

Raja teine pool. Võistluskaardid olid selle võistluse üks suurimaid fopaasid. Aga oli ka mitmeid muid korralduslikke etappe, mis rikkusid head elamust. Alustades kaardist, punktide valedest asukohtadest, aktiveerimata punktidest, lõpetades asjatundmatute kommentaatorite ja pressiteatega. Kurb, see ei ole viis, kuidas orienteerumist Eestis populariseerida.

Esimese vahetuse heitluses pidasin oma suurimateks konkurentideks Atsi ja Sergeid, kes mõlemad on näidanud tänavu, et jooksu taha ei tohiks neil midagi jääda. Õnneks suutsin kahe sprindientusiasti vastu koduväljakul kaardid enamjaolt õigesti lauda käia ja lõppkokkuvõttes nende alistamisega probleeme ei olnud. Raja esimesel osal sai ilmselt natuke liiga kiiresti joostud, kuid õnneks ka konkurendid väsisid. Ühtlane kiire jooks oleks hetkel parem tagasiside olnud. Kuid sellest ei ole midagi, positiivse poole peale saab panna 10 lööki kõrgema keskmise pulsi kui ülejäänud selle aasta võistlustel.
Võidukad Ilvesed koos Kalevipojaga.

Järgmised vahetused tegid korralikult oma töö ära, hoidsid ilusti liidripositsiooni. Neljandas vahetuses langesime korraks kolmandale positsioonile, kui liidritega kärises vahe kahe minuti peale, kuid see oli Eesti parima sprinteri jaoks ainult veerandtunni küsimus olukord enda kasuks keerata. Nii jäi au riivamata ja võit läks just klubile, kes antud linnas olnud aktiivne juba mitukümmend aastat. Aitäh Hannula, Oliver, Kaisa ja Kenny!!! Järgmine aasta taas lahingusse!

Ülejäänud tulemused
GPS jälgimine
ERR spordiuudis

Järgmine nädalavahetus ootab ees Rootsis järgmine teatevõistlus, kevadine põhjamaa orienteerumisklubide suursündmus Tiomila. Meeste võistluses on joonel 330 võistkonda, igas 10 nägu. Kangasala SK-s on au joosta esimest vahetust.

Tuesday, April 17, 2018

Soomes kooliraha maksmas

Viimastel aastatel on reisid Soome poole liiga harvaks jäänud. Eelmise aasta saldosse põhjanaabrite juures jäid MK-d mai teises pooles, Sõjaväelaste MM juuni alguses ja juuni keskel Jukola. Sisuliselt jäi kõik ühe kuu sisse. Suvel ja hooaja teisel poolel rohkem Soomet ei külastanud, millest on tagantjärgi väga kahju.
Silja-Rastit, neljanda punkti juures.

See mida Soome maastikud ja võistlused pakuvad on täiesti teine muusika. Kui on füüsiliselt halb päev ja orienteerumine logiseb kahte jalga, siis ei leia end protokolli top 6 seast, vaid tuleb silmadega tunduvad alla poole liikuda. Konkurents on kordades tihedam. Maastike tehnilisuse poolest olen kunagi välja öelnud, et üks korralik võistlus/treening Soomes on võrdväärne kümnel Eesti päevakul käimisega. Oleneb muidugi maastikust, kuid sellel korral pidas see kindlasti paika.

Tasub käia ja nendest hõrgutistest osa saada. Läinud nädalavahetusel tegin kaks võistlusstarti, laupäeval Silja-Rastit 2015 Jukola maasikul ja pühapäeval Ankkurirastit, kus 2009 toimus Põhjamaade MV ja MK. Reedel toimus ka sprint Espoos, kuid kahjuks või õnneks magasin sellele registreerimise maha. Nii reedene kui ka pühapäevane võistlus oli soomlaste jaoks katsevõistlusteks Euroopa MV-ks ja ühtlasi oli tegu ka  WRE (World Ranking Event) võistlustega. Laupäeval selle tõttu väga palju kohalikke tegijaid stardis ei olnud.
Silja-Rastit, neljanda punkti juures.

Laupäeva Silja-Rastil pakuti põhiklassile 11km pikkust lühendatud tavarada. Rajameister kostitas mõne pikema etapiga ja kasutas ära ka maasiku magusamad kohad. Tagantjärgi oma tegutsemist analüüsides saan 21 etapist, vaid kuuega rahule jääda. Ülejäänute puhul andis teostus soovida või oli lausa puudulik, mis lõppes sellega, et mul polnud oma asukohast õrna aimugi. Analüüsi järgi saanuks pea seitsme minuti jagu paremini. Füüsiliselt oli pigem kehvem minek.
tavaraja tulemused
Silja-Rastit teekond

Pühapäeval Ankkurirastit jaoks tegin pikema soojenduse. Korraldajad olid valmistanud ette ka soojenduskaardi koos punktidega. Suure osa soojendusest jooksin just kaardiga ja tempokalt, et võistluse peale minek ei oleks nii valulik ja orienteerumine sujuks. Kuigi juba soojendusel suutsin endal juhtme kokku jooksutada, õnneks siis ei läinud see arvesse ja läksin lihtsalt seda sama etappi uuesti läbima, et antud situatsioonist midagi õppida.
Ankkurirastit

Ankkurirastit, punkt 15 juures

Korralikust soojendusest olenemata kujunes võistlus väga hapraks tehnilise poole pealt. 11.kontrollpunktini tegutsesin üksi, siis jõudis mulle 2 minutit hiljem startinud Airila järgi, tema järel omakorda veel 2 minutit enne mind startinud venelane Popov. Sinnani võin rahule jääda kahjuks ainult kahe etapiga, ülejäänud etappidel puudus sisuline plaan etapi läbimiseks ja punkti ründamiseks. Eesti taktika, kus punktid ise vastu jalutavad ei töötanud. Raja viimane osa osutus tehniliselt kergemaks ja mul ei jäänud muud üle kui lihtsalt kummipaelana rongis püsida ja konkurente mitte silmist lasta. Kokku viga kolme minuti jagu. Ülejäänud kaks minutit jäi füüsilise taha, kohati kindlasti ka harjumatult kivisel maastikul jooksmise taha.
lühiraja tulemused
Ankkurirastit teekond

Mul on hea meel, et sai Soomes ära käidud ja meelde tuletatud, kui äge ja tehniline võib orienteerumine olla. Järgmise Soome orienteerumiseni peab natuke pikemalt ootama. Alles juuni alguses tekib võimalus, kuid kohe kindlasti olen juuni alguses Lahtis toimuval Jukolal kohal.

Eelmine treeningnädal tuli numbrite poolest sama raske nädal kui nädal varasem, kuid nüüd siit edasi hakkan koormust alla laskma ja on lootust, et nii enesetunde kui võimekuse poolest hakkab vorm paremaks minema. Kõik see peaks kulmineeruma mai esimeses pooles toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Šveitsis. Järgmisel nädalavahetusel ootab ees Jüriöö jooks kodulinnas.

Monday, April 9, 2018

Hooaja avastart Võru külje all


Aprillis tehtavad stardid on alati oodatud, eriti kui talvel kusagil lõunas peesitamas pole käinud. Treeningud on õnneks talvisel ajal sujunud mõnusas rütmist, ei midagi ekstra head, kuid samas häbenema ka ei pea. On mille peale hooaeg üles ehitada. Kiiremate liigutustega olen teadlikult tagasi hoidnud, mille tõttu füüsiline vorm ei ole veel see, mis see olema peaks mais ja suve hakul.

Karjalaske ja Lihavõttesprindi nädal tuli jooksukilomeetrite poolest kõige uhkem, lausa 114km. Kogu ettevalmistuse jooksul üle 100 pole number jõudnud, seega sai võistlused üle elatud päris korraliku koormuse pealt. Seda siis minu jaoks, mõne tugevama looma jaoks võib see number olla õige armetu.




Esimesel päeval toimus Karjalaskevõistlus ühisstardist. Terve talve trenni rüganud mehepojad said torud tühjaks joosta. Rajameister oli koosjooksmise hajutamiseks kasutanud kahte liblikat - üks kohe raja alguses ja teine lõpu eel. Jäin kohe alguses üksi jooksma, sisuliselt pärast vaatepunkti sain alles paar üle järve  jooksjat kätte (järvel jooksmine oli juhendi järgi keelatud), kuid siiski jätkus jooks tagaajajana, kus umbes 30 sekundit eespool töötas ikka veel tandem Ats ja Sergei. Minu õnneks teine liblikas pakkus suuremat väljakutset ja sain mõlemast mööda. Justkui tundus, et tandem on seljatatud, oli selja taha jõudnud Marek, keda viimati nägin esimeses punktis ja kes oli siiani radarist täiesti kadunud. Viimase punkti suunas joostes ei suutnud jalad muud teha kui kolme sekundilise vahega Mareki järel üle joone kulgeda.
tavaraja teekond
Viimase punkti poole teel. Mareki vastu jäin sellel korral jõuetuks. Pilt: Edith Madalik.

Finišisirgel. Pilt: Edith Madalik.

Teisel päeval oli kavas eraldistardist lühirada. Enesetunde poolest tundsin end palju paremini kui laupäevasel tavarajal, kuid oma pitseri pani hunnikus pisivigu, mida kokku kogunes peaaegu 2 minuti jagu. Eriti jäävad kripeldama viimase rohelise mäe otsas tehtud tehnilised praagid, mida saanuks paremini lahendada.
lühiraja teekond

tulemused


võistluste koduleht

Kokkuvõttes siiski rahuldav esimene nädalavahetus. Ei mäleta, et oleksin kunagi aprillis sellise koormuse pealt võistlustele peale läinud. Näis, mis edasi saab ja kuidas vorm järjest paremaks hakkab minema. Järgmine nädalavahetus võistlen Soomes. Laupäeval on kavas lühendatud versioonis tavarada ja pühapäeval lühiraja, mis omakorda on ka WRE.