Aasta tähtsaimast võistlusest on
möödas paar nädalat. Pikka juttu ei tule, aga lühidalt kokku
võttes oli selgelt tegemist lati alt läbi jooksmisega.
Ettevalmistus MMks polnud just kõige parem, kuid siiski olin endast
andnud parima, et saaks Soomes tiitlivõistustel võistelda. Viimane
suurem võistlus enne MMi ehk Jukola õnnestus ja see andis
enesekindlust, et minu füüsiline vorm ei ole kehv.
pilt: worldofo |
Esialgse plaani kohaselt pidin jooksma
ainult tavarada. Seda ma ka tegin, kuid see kuidas see välja kukkus
oli täiesti erinev sellest, mida olen siiani oma elu jooksul
kogenud. Algusest peale oli selline raskem minek, edasi liikusin
sisuliselt punnimise peale. Esimesel pikal etapil astusin sellise
reha otsa, et raske on uskuda, et sellist saab üldse juhtuda. Pöial
oli ilmselt hüpanud natuke teise kohta ja hakkasin punktile peale
minema „sarnases“ kohas. Hämming oli suur ja lõpuks puntki
piirkonnas taidlesin veel koos kahe punktivalvuriga ringi. Kaotasin
sellel etapil parimale 7 minutit, kuid ma ei andnud sellise ulmelise
vea järgselt alla. Jätkasin selle eesmärgiga, et pääseda
finaali, kuid kahjuks umbes 35 minutit peal hakkas juba nii raske, et
üht tõusu teed mööda minnes oli sunnitud kõndima, lihtsalt nii
raske oli. Enesetunne läks järjest hullemaks. Näiteks etapi 15-16
kõndisin sisuliselt tervenisti. Pool kõikudes/kõndides/sörkides
lohistasin end üle lõpujoone. Tavaliselt ma ei kuku jooksu järgselt
maha, aga nüüd ei olnud muud varianti, nii kuradima raske oli.
Umbes 10 minutit pärast jooksu tekkisid külmavärinud, kuigi väljas
oli 23-25 kraadi sooja. Kahjuks läks nii, isegi ulmelise vea
järgselt oli võimalik veel finaali joosta, aga kui organism ei pea
vastu, siis ei saa midagi teha. Kas olin piisavalt vett joonud? Jah.
Kohe järgmisel päeval oli nii öelda
varuvariant ehk sprint. Tavaraja eeljooksust polnud ilmselgelt
taastunud ja edasi pääsemine kuulus taas ulme valdkonda.
pilt: worldofo |
Nii ei suutnud ma oma esimese MMi
(2011) tulemust üle joosta. Pettumust olen nüüd ravinud Soome
endaga. Näiteks ühe seansi sisuks oli murakate korjamine.
MMi järgselt olen siiski jätkanud
treeningutega, minu murdmiseks on rohkem vaja.
Metsas näeme!