Wednesday, October 21, 2020

Tallinn Sprint Weekend

Läinud nädalavahetusega sai võistlushooajale punkt pandud. Tallinnas oli suurepärane võimalus kahe päeva jooksul teha viis sprindi starti. Kogu programm mahtus sisuliselt 24 tunni sisse.

Tallinn Sprint Weekendi programm oli selline:

  • Laupäeva lõunal tavaline sprint Kalamaja/Noblessneri piirkonnas.
  • Laupäeva õhtul pimedas ühe mehe teade Tallinn vanalinnas
  • Pühapäeva hommikul knock-out-spint eeljooks, poolfinaal ja finaal Tallinna vanalinnas.
Eelinfo põhjal ootas ees 18,4 km sprinti, mille jooksul tuli võtta 90 kontrollpunkti. 


Noblessneri sprint sujus tehniliselt rahuldavalt, raja ette lugemisega oleks võinud rohkem tegeleda. Märkimisväärne viga tekkis 10.KP-ga, kui olin kaardil kujutatud täiesti teistmoodi tõlgendanud, viga natuke üle 10 sekundi. Vaheaegade järgi oleksin justkui jooksu esimeses pooles maganud ja teises pooles alles jooksma hakanud või siis konkurendid hakkasid väsima.

Noblessneri/Kalamaja sprint.



Noblessneri sprindi esimene sirge. Pilt: Reigo Teervalt.



Kogu nädalavahetuse võrdlus toimus Atsiga ja temale kaotasin esimese jooksu lõpuks 3 sekundit.

Nolessneri sprindi tulemused




Öine ühe mehe teade Tallinna vanalinnas tõotas tulla põnev. Ei ole just eriti palju öiseid sprindivõistlusi ja veel pimedas. Muidugi Jüriöö on sisuliselt üks selliseid üritusi ja 2017 Jüriöö oli ka viimane kord, kui ma Tallinna vanalinnas lambiga orienteerusin.
Öise start. Pilt: Reigo Teervalt


Võistlus algas kohe särtsakalt, noored mehed üritasin end alguses pildis hoida, kuid õige pea olin jäänud üksi tegutsema. Põhikonkurent, Ats, oli läinud teisele kaarele ja seega puudus igasugune ülevaade võistluse seisust. Tuli üksi pingutada nii nagu Ats oleks mul kõrval. Kuid kui olime rajal jõudnud 16.KP-ni, siis üllatus-üllatus me laekusime sinna sisuliselt samal ajal. Natuke vähem kui pool rada oli jäänud ja tundsin selgelt oma nahal, kuidas Ats üritab tempot üleval hoida, kui mitte eest ära joosta.

Raja viimases osas olin selgelt mugavustsoonist väljas ja maha ei jäänud. Eelviimase punktiga tegime mõlemad 10 sekundilise vea. Olin tollel hetkel paar meetrit maas, kuid kuna orienteerusin ise ka valesti, siis liikusin sama moodi veale ja kuna me olime koos, siis polnud lõpuks sellel vahet. Lõpusirgel jõudsin veel tuulde võtta ja raja õhkõrna õhuvahega teisena lõpetada, kuid kuna süsteem registreeris võrdse aja, siis saime mõlemad sama aja kirja.

Öine sprint 1.osa.
Öine sprint 2.osa.



Öise tulemused



Knock-out-sprindi jooksmise võimalust ei teki just väga tihti. Võiks isegi öelda, et tegemist on sisuliselt nagu looduskaitse all oleva nähtusega, mida üritatakse rahvusvahelisele areenile tuua, kuid mille korraldamist julgevad väga vähesed rahvuslikul tasemel ette võtta.

Knockis toimus esialgu võistlus kahes klassis, olid naised ja mehed. Hiljem arvestati need oma vanuseklassi. Kuna üldine konkurents ei olnud tihe ja eeljooksust pääses edasi 24 meest, siis võinuks raja läbida küllaltki säästvalt, kuid kuna minu stardi hetkeks tuli päris korralik vihmasadu ja selleks, et mitte päris ära külmuda, siis natuke ikka pingutasin ja sain parima aja kirja.
Eeljooks. Pilt: Reigo Teervalt.
Eeljooks. Pilt: Reigo Teervalt.

Eeljooksu kaart.



Knocki eeljooksu tulemused



Poolfinaal tõotas juba põnevam tulla ja seda oli see juba enne starti, kui selgus, et oleme Atsiga samas jooksus. Kohaga pääses igast jooksust üks edasi, teine pidi ajale lootma. Poolfinaal poleks laias laastus suureks probleemiks kujunenud, kui ühel etapil poleks poole minutine viga sisse tulnud. Õnneks juhtus see raja alguses ja oli võimalik raja lõpuga teha imesid. Kui viimane liblika kaar läbi sai, siis tegi imelise kiirenduse Reimo, kes oli sisuliselt tollel hetkel liider, kuid kahjuks oli tal jäänud eelviimane punkt lugemata ja lõikas otse finišisse. Läbisin raja ja pääsesin ilusti kohaga finaali, Ats pääses õnneks veel ajaga.
Poolfinaali kaart



Üks neljast poolfinaali tulemustest. Sisuliselt tegemist "surmagrupiga".

Poolfinaalis. Pilt: Reigo Teervalt.


Finaalis kuus meest: Ats, Kustu, Oliver, Raiko, Renno ja mina. Süvenesin stardis kaarti vähe ja tegin väikse lisakaare ja jäin rongi viimaseks vaguniks. Noored mehed andsid korralikult jalgadele valu ja pidi piiri peal pingutama. Kuid korra mäe otsas käies, kadus noorus ja liikusime Atsiga paarisrakendina.

Liblika keskpunkti minek. Pilt: Reigo Teervalt.

Liblika keskpunkt. Pilt: Reigo Teervalt.

Raja viimasele osale Harju mäele ikka koos, kuid siis oli meil esimest korda finaali ajal hajutus. Tekkis võimalus teha vahe sisse, kuid ikka olime pärast hajutust koos. Ats jooksis viimastest treppidest alla nagu need ei murduks kunagi ära. Kusjuures samal ajal toimus Vabaduse väljakul lärmakas meeleavaldus ja see trepp oli tihedat liiklust täis. Kuidagi siiski pääsesime treppidest tervelt alla. Järgnes meeleheitlik lõpuspurt, kus otsustavaks sai see, kes esimesena viimastesse kurvidesse esimesena sai, sest sealt enam naljalt välja ei hüppa. Ja see õnnestus mul. Elu pingutus kandis vilja ja üks agressiivsemaid lõpuspurte, mida olen kunagi pidanud tegema.
Finaali kaart.



Knocki finaali tulemused


Hooaja viimane lõpusirge. Pilt: Reigo Teervalt.
Kuld või muld heitlus lõppes kullaga. Pilt: Reigo Teervalt.


Lõppkokkuvõttes võitsin kogu Tallinn Sprint Weekendi. Kui esimesel sprindil kaotasin 3 sekundit, öisel olime sama ajaga ja knockis tuli võit, siis otsustavaks sai just knock, kuna korraldajad olid andnud knockile suurema kaalu. Kuid kõik oli võrdne, nii mina kui Ats olime sellest teadlikud.


Siinkohal pean tänama Atsi, kes pakkus kogu nädalavahetuse jooksul väga tõsist konkurentsi. Kui üks meist oleks puudunud, siis teisel oleks suhteliselt igavaks see võistlus kujunenud. Konkurents viib edasi.


Selle võistlusega sai ka hooajale joon alla tõmmatud ja saab hakata treeningutele keskenduma.



2020 aasta Tallinn Sprint Weekendi kolm parimat. Pilt: Reigo Teervalt.



Sunday, October 11, 2020

Võrumaa MV

 Justkui hooaeg hakkab lõppema, kuid siiski mitte. Vähemalt terve oktoober ja tükike novembrist läheb veel täitsa võistlushooaja tähe all. Kuid hea on vahepeal osaleda võistlustel, kus kõik on natuke väiksem, pingutada võib ka vähem.

Toimusid Võrumaa meistrivõistlused, täpselt samal maastikul, kus oli EMV tavarada septembri alguses. Uus maastik ja kaart tõmbasid tagasi. Rada oli Soolamägedes natuke üle lühiraja pikkuse ja kohati tundus, et liigun suhteliselt samu jooksukoridore pidi, kui EMV tavarajal, kuid sai ka uut avastada.

Võrumaa MV teekond


Orienteerumine läks käest kahel korral. 10.KP-sse minnes hakkasin punkti palju varem ootama ja 11.KP-sse minnes kujutasin olukorda natuke teisiti ette ja liikusin punkti tee põrkega.

Tulemused

Teekonnad

tulemused

Kuid selleks, et natuke kaugem võistluse km tasu natuke madalam oleks ja saaks arvestatava treeningu, selleks tegin kohe otsa veel pärast EMV tavarada toimunud noorte EMV teate raja. 

Noorte EMV teate uuesti jooks (tähisteta)


Järgmisel nädalavahetusel tuleb kiired lihaskiud üles otsida, plaan on osaleda Tallinn Sprint Weekendil.

Monday, October 5, 2020

EMV pikk rada

 Ja juba jõudiski järg viimase Eesti meistrivõistluste distantsini. Pooleteise kuuga toimusid kõik EMV distantsid. Ilmselgelt tundub tegu olevat uue rekordiga.

Pikk rada on ikka pikk rada, kord aastas saab joosta ja siis selleks valmisolek on alati kahtluse all, kuna ühtegi nii pikka võistlusdistantsi aasta jooksul ei ole. Õnneks enne võistlust treeningpäevikut ei vaadanud, kuid nüüd pärast võistlust selgus, et septembris oli põhimõtteliselt kaks treeningut rohkem kui 1 tund, neist esimene oli EMV tavarada ja teine Soome MV öine. Augustis oli kaks jooksutreeningut 1,5 tunni kanti, ülejäänud pikka rada arvestades ilmselgelt alamõõdulised.

Pikk rada sobitub väga hästi oktoobrisse, kuna siis on põhimõtteliselt hooaeg läbi ja see ei riku ülejäänud võistlusi ära, kuna taastumine võib võtta väheke kauem, kui lühemate võistluste puhul. Võistlemiseks mulle ilm meeldis, +11 kraadi ja märg mets.

Start


Stardirivi oli meeste seas küllaltki pikk ja tõotas tulle huvitav ühisstardist võistlus. Alguses ei hakanud ma mitte kuhugi kiirustama ja hoidsin esimesed kaks punkti end tahaplaanile, lastes nii entusiastlikematel loha lükata. 

Liblika alguseks imbusin ette poole, et ürituse käigust parem ülevaate saada. Ühtlasi tollest hetkest ise 100% orienteeruma hakata, et mitte pärast liblikakaarte tegemist tagaajaja rolli jääda. Liblikas läkski laias laastus hästi, kohe joogipunktis selgus, et olime pundiga liidrid, kuid 11.KP-ga olin raskustes ja tegin minutise aukaare. Rong mida vedasin sõitis edukalt ilma minu vedamiseta minema.

Mõne aja pärast sain rongi oma valikuga uuesti kätte ja lisaks hüppas teise hajutuse pealt tulnud Kenny punti. Koos oli kuus meest, kellest mõne hetke pärast jäi järgi ainult neli (mina, Kenny, Tõnis, Timmo), kes jäid ka dikteerima võistluse käiku. 

Enne kaardivahetust Kenny küll kadus mõneks ajaks ära, kuid ma ei osanud selles olukorras veel midagi ohtlikku näha, pigem isegi arvasin, et esimest korda pikka rada jooksev sportlane läks veale. Kuid mees laekus kaardivahetuse hetkeks punti tagasi.

Kvartett jätkas, kuid tempo kõrgel hoidmisega ei soovinud keegi väga vaeva näha. Eks igaühel oli oma strateegia, millega üritati oma võimalusi kõrgel hoida. Taganttulijate peale ei mõelnud ma kordagi, nelikus olid kõik eelsoosikud olemas ja lisaks veel Tõnis, keda ma esialgu ei osanud poodiumile tõsta.

23.KP-st väljudes pandi vist natuke käiku juurde ja tee peal otseselt puhata ei saanud, toimus kerge jõnksutamine, kuid järgmises punktis oli taas kõik koos. Teist korda maastiku taha otsa jõudes ülejäänud otsisid joogipunktis oma pudeleid, ise olin geeli juba enne joogipunkti sisse võtnud ja piisas ainult puhtast veest. Seega sain mõned meetrid teistega võrreldes rahulikumalt joosta.

Maastiku tagumisest otsast algas kodu poole kiirustamine, õigemini tempo püsis ühtlaselt kõrgel. Kvartett püsis ilusti koos. Kuid 27.etapist kujunes võistluste käiku muutvaks etapiks. Olin oma peas kaalunud ideed, et kas minna otse üle lageda või alguses paremalt mööda teed ja siis otse. Kenny keeras aga veel varem ära ja siis ma sain aru, et ta oli näinud ka vasakult mööda teid varianti, mis minul endal oli esialgu nägemata jäänud. 

Nüüd oli selg vastu seina, tundsin, et olen võtnud kehvema variandi ja mis sellises olukorras ikka tehakse?! Tuleb see variant kiireks joosta. Tõstsin märgatavalt kiirust ja kasutasin võimalikult palju metsa alla tekkinud lohasid. Ise olin juba neljas kord seal +  muud klassid olid seal jooksnud, seega oli seal kohati magistraal.

Võistluse käekäiku muutnud etapp, kus arvasin, et olen kehvema variandi võtnud.


Enne liblikat tee peal nägin veel Kennyt selja taga tulemas, kuid nüüd ei olnud enam midagi muud, kui tuli nii ennast kui teisi edasi küpsetada. Liblikas oli meil taas erinev. Hoidsin intensiivsust üleval, üritasin võimalikult palju mööda lohasid liikuda. Olin liblika niivõrd hästi jooksnud, et pigem ootasin Kennyt seljatagant, kui eest. Aga kuna reaalne vahe oli teadmata, siis tuli veatult edasi pingutada.

Liblikaga tekkinud vahe.


Rada oli veel siiski piisavalt ees ja see ei olnud niisama jalutuskäik pargis, vaja oli ronida kõige kõrgema tipu otsa ja teha mitmeid väikseid rajavaliku ülesandeid, enne kui tuli päästev finišijoon vastu.

Finišis olin üllatunud, et vahe oli Kenny ees kärisenud üle kolme minuti. Kusjuures tagantjärgi selgus, et liblikaga kärises vahe 2,5 minutit ja järgmise etapiga veel 40 sekundit. Ju siis olid minu jõuvarud suuremad ja perfektselt joostud liblikas andis sellise tulemuse.

Kvartetist kolmandaks võitles end Tõnis (üllatus temale endalegi) ja Eesti üks vastupidavamaid mehi, Timmo, pidi leppima sellel korral neljanda kohaga.

Joka koduleht

GPS-jälgimine

Kõik, kes jooksid, on tegijad.


Kolm parimat




GPS-teekond


Sellega said ka EMV-d selleks aastaks otsa. Nii nagu ka aastal 2018, nii ka tänavu õnnestus igal distantsil medal kaela saada. Kahju, et sellest ei teki sportlase sobilikke hüvesid. On ainult au, natuke kuulsust ja medalid. 

Aga tänud Jokale hästi korraldatud võistluse eest ja erilised tänud selle eest, et kaart oli kilekotis, aitäh!