Friday, July 9, 2021

Teistmoodi MM - treenerite nõukogu andestamatu fopaa

Jah, lihtne oleks vaikida või hoida kõike mingis siseringis, aga ei, sellel korral lendas kogu jama ventilaatorisse ja sellest kuulevad kõik. Räägin sellest avalikult, kuna mul puudub igasugune usk, et siseringis asja hoides midagi paremaks muutuks.

Olgu siinkohal öeldud, et siin loos ei oma mingit tähtsust kellegi sportlik tase, vaid mängu tuleb selgelt mingi kolmas maailma "ime", mida sageli nimetatakse bürokraatiaks või tagatubade mängudeks või lihtsalt oskamatuseks asju korraldada.

Kronoloogiline järjekord asjadel:
• 29.mai - Leedus Balti MV tavarada - katsevõistlus
• 5.juuni - Tšehhis lühiraja katsevõistlus
• 6.juuni - Tšehhis tavaraja katsevõistlus
• 19.juuni - EMV lühirada - katsevõistlus
• 20.juuni - kiri peatreenerilt, et saan joosta sprinti ja tavarada ning palve osta lennupiletid
• 27.juuni - lend Tšehhi
• 1.juuli - sõnum peatreenerilt, et treenerite nõukogu otsustas, et ma ei jookse tavarada
• 3.juuli - MM sprint
• 9.juuli - MM tavarada

Jah, mulle oli 20.juuni üllatuseks, et mina jooksen MM-i tavarada. Arvasin vaid, et ju siis loobuti ja järgmiseks olin valikus mina. Sprindi kohta oskasin oodata, kuna Kenny oli vigastuse tõttu rongilt maas. Tavaraja koht kukkus sülle seega ootamatult. Kuna olin Tšehhi katsevõistluste eel ainult nädal aega treenida saanud, siis pärast Tšehhi katsevõistlusi ja lühikest laagrit tundus mulle, et füüsiline tase on kaheldav. Teadsin, et sisuliselt ei kesta ma vajalikul tasemel kumbagi sooritust, mis sprindis siis finaal ja tavarajal peaaegu kahe tunnine tööpäev ja üle 1km tõusu.

Hakkasin vaatama suuremat pilti ja nägin vähemalt enda silmis, et tasub minna ja enda hetke tasemest kõik välja panna. Enne kevadist pikka haigustelainet pidasin Tšehhis toimuvaid MM metsadistantse oma hooaja põhilisteks võistlusteks. Kuid suurem ja minu jaoks olulisem eesmärk on olnud ja on ka praegu 2022 kodused Euroopa MV stardid. Just 2022 EM pärast sõitsin Tšehhi, kuna koroona tõttu on niigi olnud rahvusvaheliste startide põud ja EM-ks on vägagi oluline omada häid edetabeli punkte, et saaks startida võimalikult hilisel ajal, et saaks rohkem kasu metsa tekkinud lohadest.

Peatreenerilt kinnitus koondisse saamise kohta olemas, kiiresti lennupiletid osta ja Tšehhi kohale viimast lihvi andma. 1.juuli peatreeneri sõnum tuli nagu välk selgest taevast ja seda otseses mõttes. Istusin päikesepaistelise ilmaga Praha vanalinna lähedal oleva koroona testimise punkti lähedal ja ootasin oma testimise korda. Nagu ilmselt mõistate, et tegemist ei olnud mingi rõõmusõnumiga, vaid totaalselt vastupidi. Olin Tšehhi kohale tulnud enne üllatust vaid tavaraja pärast, sprint lihtsalt pagasina kaasas.

Olin sattunud olukorda, kus ma ei tahtnud olla mitte mingil juhul. Ühelt poolt ülimalt palju negatiivseid emotsioone, teiselt poolt oli kogu Tšehhis olemise mõte kadunud. Siinkohal olgu ära öeldud, et koondislastest minule teada süüd ei ole, vaid antud postitus on selgelt suunatud EOL treenerite nõukogu vastu ja ma ei näe ühtegi põhjust sõnu tagasi hoida.

Treenerite nõukogu varastas minu aega ja raha. Ma ei oleks Tšehhi kohale üldse lennanud sprindi pärast ja kui üldse oleks, siis ainult mõneks päevaks, nüüd olin kokku peaaegu kaks nädalat. Samal ajal Eestis elu seisab, arved jooksevad peale, pangakonto jookseb miinust ja ma vedelesin kohas, kus ma ei soovinud olla.

Mina tahan, et pead lendaks ja veri oleks tänaval ehk siis kogu treenerite nõukogu koosseis ja tegevused on vaja üksipulgi läbi vaadata. Nüüd kusagilt raudselt kostub, aga nad ju teevad seda tööd vabatahtlikult ja ei saa raha selle eest. Siinkohal tuleb enda isiklikust elust meelde, kui gümnaasiumi ajal kuulsin mitu korda kõrvalt, et gümnaasiumisse sisse astumine on jah vabatahtlik, kuid seal õppimine on kohustuslik. Täpselt sama on treenerite nõukoguga, nad otsustavad otseses mõttes sportlaste elude üle ja seal olles tuleb teha tööd.

Olen alates 2004 aastast osalenud igal aastal vähemalt ühel tiitlivõistlusel (EYOC, JWOC, EOC, WOC), kui välja jätta 2020, kui ei toimunud tiitlivõistlusi. Ma ei tea mitte ühtegi juhust nende aastate jooksul, kus tagantjärgi, võistlustel kohapeal olles, oleks juba välja lubatud stardikoht käest kistud. Tegemist ei ole lihtsa eksimusega.

Treenerite nõukogu suunas on ka varem pahameelt väljendatud, kui keegi on oodatud stardikohast ilma jäänud ja eelistatakse arusaamatutel põhjustel kedagi teist. Ma ei tea, et milline näeb välja treenerite nõukogu tööprotsess või kas neil see üldse on kuidagi kirjalikult fikseeritud. Hetkel tundub, et ei ole ja üldse jääb natuke tunne, et sealne koosseis hakkab osaliselt tööle sellel hetkel, kui keegi nende lemmik/treenitav/klubikaaslane/pereliige kusagilt välja hakkab jääma.

Selleks, et ei jääks lugejal tunne, et tegemist on mingi ebamäärase koosseisuga, siis olgu välja toodud ka nimed:

Otsus nr : 2315 Kinnitada EOL orienteerumisjooksu treenerite nõukogu liikmeteks 2020 – 2022
2020.09.25
(Kuni 30. septembrini 2022): Elo Saue, Piibe Tammemäe, Kenny Kivikas, Olle Kärner, Anu Saue, Sarmite Sild, Rein Zaitsev, Tiit Tali ja Vallo Vaher.

Peatreeneri kiri sportlastele 20.juuni

Peatreeneri sõnum minule 1.juuli