Peko teate tiimid |
Tulemuste poolest läksid võistlused suhteliselt hästi. Medalite jada, mis sai 2018 kevadel alguse, sai nüüd jätku. Kui enne eelmist hooaega polnud lühirajal poodiumile asja olnud, siis nüüd juba teist aastat järjest. Laupäeval toimunud lühirajal pronksine autasu oli minu jaoks sellel päeval maksimum. Teates oli võimalik tulla ka hõbedale, kuid pronks on ka hea. Parem varblane peos, kui tuvi katusel ehk reaalsuses oli võimalik tulla ka viiendal kohal finišisse.
Võistlustest lähemalt:
Vitipalus võistlemist olin juba ammu oodanud. Lühirajal esimeste punktidega probleeme ei tekkinud ja sain hea rütmiga liikuma. Ideaalis saab tagantjärgi norida esimesest punktist väljumise suuna üle, kolmandasse ja neljandasse sisenemise üle, kuid see on ka kõik. Tänu heale algusele, sain kümne minutise soorituse järgselt ehk kuuendas punktis Atsi kätte. Sellest hetkest alates ei olnud ma mitte kordagi rajal üksi.
Mõni minut hiljem oli alguse entusiasm otsa saanud ja füüsiliselt hakkas päris raske. Kümnendasse valisin liiga jõumeeste variandi, üksteist lugesin end paralleelsituatsiooni ja tegin raja suurima vea. Kaduma läks 45 sekundit. Punkti minnes näen sealt kaks minutit minu järel startinud Laurit väljumas. Kuna minul oli punkti veel vaja minna, siis kaotasin ta kohe silmist. Järgmisse minnes üritasin küll natuke pingutada kiiremini joosta, kuid asjatult, pigem tegin suure sahmimise peale asjatult suure kaare ja läksin tee põrkega punkti. Jätkasin koos sabarakuga.
Sealt edasi suutsin siiski füüsilist väsimusest nii palju üle olla, et orienteerumisvigu sisuliselt enam ei tulnud ja viimased kolmteist minutit tegin perfektse soorituse. Puhtale lõpule vaatamata lendas kaks etappi enne finišit neli minutit hiljem startinud Timo minust mööda.
Finišis tulemusi kuuldes oli siiski hea meel, et pingutused on vilja kandnud ja sooritus on kolmandat kohta väärt. Eks füüsilist poolt pärssiski esimene soe ilm ja õhus lendlev õietolm, kuid asi, mis kipub mul meelest minema on see, et kui vähe ma tegelikult jooksnud olen. Norra laagris sai küll metsas igapäevaselt mütatud ja sellega ka jalale liiga tehtud, kuid üldpildis on kahel jalal saadud koormus väga madalal tasemel. Õnneks on MM-ni veel aega.
Tegijatega lühiraja poodiumil |
Pärast lühirada võeti mind aga rajalt maha, võitsin niiöelda lotoga. Sain esmakordselt anda dopinguproovi. Protsessis midagi eriskummalist ei ole, tuleb järgida ainult mõningaid juhtnööre, täita mõned paberid ja võistlusjärgselt kurnatud kehast leida 90ml uriini. Õnnestus see "boksipeatus" realiseerida tunni ja kümne minutiga (seal fikseeritakse sisse- ja väljavõtu aega). Pidavat olema hea tulemus.
Lühiraja teekond |
Lühiraja tulemused
Lühiraja GPS
Teade tõetas tulla põnev ja oligi seda. Peko eest olid väljas Gion, Reigo ja mina. Võistluse eel arvasin, et saab näha korralikke orbiidile lende, kuid reaalsuses olid paljud lühiraja ebaõnnestumistest õppust võtnud. Gion ja Reigo hoidsid meid esimeses kahes vahetuses korralikult konkurentsis ja sain vahetult Tammede järel neljandana metsa. Natuke varem sai veel Rakvere minema. Võru ja SRD ei olnud ka üldse kaugel.
Teatevahetus - hetk kui kõik tundus veel lihtne ja nägu oli naerul, kuna kõik kohad olid veel võimalikud peale esimese. |
Võtsin alguses endale aega ja ei hakanud üleliia rapsima, et kellegile järgi jõuda. Hiljem tuli välja, et see oligi sisuliselt minu selle päeva maksimum füüsilise poolest, kuna umbes 25 kraadine soojus keeras organismi kaitserežiimile ja lihtsalt ei lasknud suurematel kiirustel pingutada.
Kolmandasse minnes nägin pärast esimesi hajutuspunkte Tammede ankrumeest Peetrit, kuid sinna ta jäi natuke ebakindlana. Esimeste hajutuste juures olin kaks korda ka Rakvere ankrut Tõnist näinud, kuid meie trajektoorid läksid mõlemal korral täiesti erinevalt. Igatahes kolmandast välja sai natuke kiiremaid liigutusi tehtud ja tagantjärgi saab öelda, et äärmiselt õigel hetkel, hiljem ma Peetrit kordagi ei näinud, kuigi GPS järgi hingas ta sisuliselt terve rada kuklasse.
Viiendasse minnes saan Tõnise kätte ja hakkas minu jaoks kassi ja hiire mäng. Mitte nüüd sellepärast, et nii on äge, vaid mul reaalselt oli palavuse tõttu raske. Viiendast suusarajani vedasin ise, siis teel lasin vahe sisse, metsas lõikasin nurki maha, punktis koos. Kuuendasse samamoodi, otsisin paremini joostavaid koridore. Kaheksandasse minnes vajus taas vahe sisse, punktis siiski koos. Üheksandasse püsisin paremini kaardis ja sain ette. Lootsin, et üheksas on hajutus, kuid kahjuks polnud. Kümme olin ees, üksteist läksime eri valikuid oma hajutusse. Olin seal natuke segaduses, kuna objekt, kus oli punkt, oli nii kõrge tipp, et võttis ikka kukalt kratsima, kas tegu on õige kohaga, kuid kuna ülejäänud klappis, siis tuli kohale minna.
Vaatepunktis taas Tõnisega koos. Tuli välja, et Peeter pidi kiviviske kaugusel olema. Võimalik, et natuke aega sai natuke kiirust selle tõttu lisatud. Keeruline öelda, niikuinii oli raske. Igaljuhul kõik sujus, külg külje kõrval sai ragistatud ja punkte võetud, kui kolmeteistkümnendasse minnes tundus ka kõik kontrolli all olevat, kui ühel hetkel ei saanud kumbki midagi aru. Minul võttis olukorra mõistmine rohkem aega ja nii oli Tõnis juba oma teed läinud, kuid kuna viga oli parajalt suur ja Peeter ei pidavat vaatepunktis kaugel olema, siis pidi võimekuse piires lõpuni pingutama.
Lõpuks finišis |
Lollust üle vaatamas |
Eesti parimad teatetiimid |
Lõpuks siis tugev kolmas positsioon poodiumil, Tõnis jõudis minut varem finišisse. Peeter minut hiljem ja SRD eest tugeva vahetuse teinud Kaarel vaid kaks minutit maas. Võru kadus radarilt. Kuna oli viimati nii tasavägine EMV teade?
Kahe päeva peale jääbki kripeldama kaks viga, lühiraja puhul pigem selle tõttu, et see rikkus küllaltki soliidse soorituse ära, teate viga ikkagi selle tõttu, et kaotasin võimaluse tulla metsast teisel kohal.
Teate teekond |
Teate GPS
Nüüd järgmisel nädalavahetusel ootavad ees Balti MV-d Rõuges. Laupäeval tavarada ja pühapäeval teade. Vähemalt esialgu lubab väheke jahedamat ilma. Teeme väikse küsitluse. Mitu Eesti meest tuleb tavarajal põhiklassis top 10 ja mitu top 20 hulka?
2017 MM teekond |