Esmaspäev, 19. september 2022

EMV pikk rada

Eesti meistrivõistlused on selleks hooajaks purgis. Pikk rada Liiva-Küka maastikul tõotas stardiprotokolli vaadates tulla pigem rahulikum võistlus, samas tegemist on pikima võistlusega aasta peale, siis distants võib oma töö teha. Natuke ärevaks tegi olukorra tervis, mis mängis väikse vingerpussi, millest tulenevalt sai kaks eelnevat päeva end ravitud ja mitte midagi treeningute poolest tehtud. Starti läksin siiski tervemapoolsena, sest mingi kurguvalu oli siiski veel alles.

Ilm oli vesine, sadas stardis ja rajal, finišisse jõudes pidas ilmataat pausi. Õnneks sooja oli kahekohalise arvu jagu, nii päris eelmise aasta külmumisi ei tekkinud.

Võrreldes nädal varem joostud EMV tavarajaga lootsin eelnevalt, et hajutused teevad oma töö ja saab üksi orienteerumisele keskenduda. Samasugust rongisõitu kui tavarajal ei soovinud kogeda. Võistluse käekäiku dikteeris teadmine, et kes on minu konkurendid ehk ma selgelt valisin oma pingutusastme konkurentide järgi.

GPS ülekanne

Lohad (rohkem teekondi)


Kes stardis varastab, see jääb neljandaks.

Kuna võistlus oli pikk ja soov mitte end ribadeks joosta, siis alguses jooksime kogu pundiga sisuliselt koos. Kolmandasse punkti, siis kui oli 15 minutit joostud, siis mina ja kaart enam ühenduses ei püsinud, jäin vale koha peale kaarti uueks joonistama. Vilismäe jäi solidaarsusest minuga. Seisin ja mõtisklesin mitme koha peal, 1:15000 kaardilt tipukest kõlviku piiri alt välja ei lugenud. Tagantjärgi arvutist näen, kuigi minu arust ümbritsev oli erinev kaardil kujutatust. Ühel hetkel ei näinud muud varianti, kui sealt tee peale minna, kuid siis tuli õige mägi ette. Neljandasse olin taas segaduses, kaardil valge mets, reaalsuses selgelt roheline, lähenesin punktile kaarega.

Kolmanda punkti viga.

Neljanda punkti viga ja vahe liidritega.

Kaardi lugemine oli sisuliselt kogu võistluse aja keeruline. 1:15000 kaardijoonis oli loetamatu. Ilmselt kaart tehtud 1:10000 jaoks, võimalik et omakorda metsas käidud 1:5000-ga joonistamas. Tulemuseks liiga palju info väikese ala peal ja asjad on omavahel kokku surutud. Vahepeal ei saanud seistes ka aru, mis kaardil toimub. Samas olukorraga tuli kohaneda ja võistelda sellega mida pakutakse.

Pärast suurt 3 minutist viga ei hakanud kuhugi kiirustama, rada oli alles ees. Liblika esimesel kaarel jäin ka üksi kulgema, kui Vilismäe sai ühel hetkel aru, et oleme erineval kaarel. Natuke aega hiljem sain ka teada, et Ukuga on vahe 2 minuti jagu, kui raiesmikul tekkis vastujooks. Teisel kaarel sain samuti huvitava vaatepildi osaliseks, kui nägin sõnajalgu korjavat Sigridit. Oli teine oma SI-pulga ära kaotanud.

Esimene liblikas.

Enne võistluskeskusest läbijooksu hakkasid seljad üle lageda soo paistma ja keskuses saingi joogilaua ääres pundi (Uku, Alar, Reimo, Siim) kätte. Kuna suurem osa medalipretendente oli koos, aga puudu oli Ats, siis sai maad uuritud, et kus see mees on ja kus nähtud. Nii igaks juhuks, olukord pidi kontrolli all olema. 

Keskusest teise liblika poole minnes lisasin natuke sammule erksust juurde, kuid kõik hoidsid vapralt kokku kuni liblikale eelneva punktini või õigemini hoiti edasi, kuid mina sinna ei mahtunud. Usaldati Ukut rohkem ja mindi tema järel veale. Olin täiesti ootamatult jäänud üksi ja suundusin liblikat lahendama. Ukuga oli taas kaared samas järjekorras, nii sai paaril korral teineteist vastujooksudel näha.

Liblika eel saadud edu.

Teine liblikas.

Liblika järgselt vaatasin küll sirgematel lõikudel seljataha, kuid Ukut ei paistnud. Korra tuli end ka kergendada, kui joogipunktides tarbitud vesi hakkas välja tulema. Kusjuures siis ilmselt kuulsin Uku ragistamist, kuid kuulmiseks see jäigi kuni jõudis kätte 35.punkt, kus ma suutsin end paralleelse situatsiooni peale mängida. Kõige halenaljakam selle juures oli see, et seal oli lisaks minule veel üks vanem naine ja mees, kes samuti olid selle koha peal ringi taidlemas. Kõik klappis, nii põhjas kui lõunas soo, kõlvikupiir raiesmik. Raiesmik kusjuures minu hinnangul ulatus libakoha peal rohkem põhja poole. Aga no kivi ei ole, siis näen Ukut tulemas, lõõpisin veel, et kui nüüd kivi kohe kätte saab, siis on kuld tema, Uku ainult muheles selle peale. Ja oh kurat, kui ma aru sain, et see mees on juba minemas, siis keerasin otsa ümber ja esimest korda rajal jooksin kiiresti. Viga tuli selle punktiga 2 minutit.

Koht, kus tegin kaks minutit viga. Väga ringi liikumist polegi, kuna omaarust olin oma kohas kindel. Polnud aga kivi ega punkti.

Võtsin tempo üles, olin magusast liidripositsioonist langenud tagaajaja positsiooni. Rada ei olnud enam nii palju järel, et oleks saanud edasi kulgeda. Tagasi tuli joosta 1 minut, milleks kulus 3-4 minutit. Ühel hetkel Ukule ütlesin, et ma siiski võtaksin selle kulla ise. Kui olime taas koos, siis selge oli see, et isegi kui olen füüsiliselt üle, siis rohkem tembutada ei tohi, muidu olen hõbeda peal. Mõne tõusunuki peal oli hästi näha, et Ukul on raske, samas minul ei andnud kusagilt veel tunda ja võinuks veel vähemalt tunnikese pingutada.

Teel eelviimase punkti tõstsin natuke tempot, kuid ära tuli otsustada kuidas viimasesse minna. Tee kaudu tundus turvaline, otse hirmutas viirutusega poollage ala. Sisuliselt alles liini juures tegin viimase otsuse ja siis panin ka jalad nii kiiresti liikuma kui suutsin. Üheks väikseks mõjutajaks oli see, et mõned jäljed olid sinna suunas juba mööda vana kinnikasvanud lagedat läinud. Roheline võttis sisuliselt ainult korraks kiiruse alla, kuid viirutusega poollage oli täiesti tavaline sööti kasvanud lage. Isegi kui see oleks olnud vaarikaväli vms, siis isegi sellisel juhul oleks see kiiremaks variandiks osutunud. Vana lageda äär oli lihtsalt nii hästi joostav.

Viimane etapp.


Tehtud. 150 minutiga oligi plaanis kuld koju tuua.

Lõpuks kogu tsirkuse kiuste kuld. Tegin nii enda kui ka kaasaelajate elu huvitavamaks. Olekski igav olnud, kui oleks kõik välja pannud ja 10-20 minutise eduga finišisse tulnud. 

Ainult tugevad


See esikolmik näitab selgelt, et igaüks võib omal tasemel tänu järjepidevusele tippu jõuda.

Rada mulle oma olemuselt ei meeldinud, puudu olid tõsised rajavaliku ülesanded, mida pika raja pikkus võimaldab ka planeerida. Liblikad olid vajalikud, kuid 1:15000 kaardijoonise ja lühietappidega oli see pigem lühiraja nikerdamine. Kaardi puhul ei saanudki hästi aru, et kas läbitavused on kunagi ammu joonistatud või arusaamad minu ja kaardijoonistaja vahel lihtsalt ei klapi. Kopral on kombeks vanadele kaartidele uued nimed leiutada, kuid nüüd Liiva nime võiks samaks jätta, siis vähemalt teab, et sinna oma jalga enam ei tõsta. Ei soovi neid kolhoosiaegseid kõrvenõgese välju joosta, nii et paar päeva hiljem annab ka tunda.  Aitäh võistluse korraldajatele, teie pidite vihma käes ligunema, sportlased said vähemalt joosta.

Nüüd on Eesti hooaeg minu jaoks läbi. Rahvusvaheliselt on ees ootamas veel MK etapid Šveitsis 1.-3.oktoober. Seal on kavas teade, lühirada ja tavarada.

Kalendris veel võistlusi jagub, kasutage iga võimalust!

Esmaspäev, 12. september 2022

EMV tavarada Põlulas

Kuu ajase pausiga sai taas Põlulasse orienteeruma minna, kui just sellel samal maastikul toimusid ka Euroopa MV-sed. Samal maastikuosal oli olnud vihmasajus tavaraja katsevõistlus ja saunakuumuses EM tavarada ise. Nüüd oli ilm ideaalne, +17 kraadi ja päike paistis, enne võistlust hea päikese käes peesitada, võistluse ajal taas palavuse üle kurtma ei pidanud.

Võistlus jagunes minu jaoks neljaks erinevaks episoodiks:

  • stardikiirendus
  • elu koos Atsiga
  • Lauri-Kristo-Ats nimeline kiirrong
  • jälitusegevus, mis osutus põgenemiseks
Stardikiirendus
Enesetunne ja ka jalad tundusid head, nii sai kohe algusest ikkagi soliidse kiirusega rada alustatud. Stardinimekirja põhjalgi oli juba selge, et kes mis mängu on võimeline mängima. Seega tagasi polnud vaja hoida, võimalus tuli kõrgel hoida. Peab tunnistama, et sees oli tunne, et alustan liiga kiiresti. Osaliselt võis see tekkida sellest, et eelnevad nädalavahetused olin jooksnud rahulikumalt ja tegelikult puudus ettekujutus, et kui võimekas on hetkel keha raskema pingutuse ajal. 

Orienteerumine sujus, nägin neid asju, mida soovisin. 

Elu koos Atsiga
Teadsin, et see mingil hetkel juhtub, kuid Atsi nii vara kätte sain, oli pigem üllatus. Olin kõigest 11 minutit rajal olnud ja stardiintervall oli 3 minutit. Isegi kui olin selles kindel, et see mingil hetkel juhtub ja olin koos jooksmise enda peas läbi mõelnud, siis reaalselt hakkas see siiski orienteerumist segama. Füüsilist kiirust see ei mõjutanud, liikusin ikka sama kiiresti, kuid orienteerumise sujuvus kadus täielikult. Esialgu sellest maastikul aru ei saanudki, võtsin igat olukorda kuhu sattusin nii, et see on vaja lahendada.

Paar etappi järjest oli plaan ja selle realiseerimine tugevalt puudulik. Etappidel 5-6 ja 6-7 läks kaotsi natuke üle minuti.  Õnneks sain siiski asjad kontrolli alla ja pika etapi eel ja alguses sai tehtud tagasihoidlik katse Atsist vabaneda. Ei õnnestunud ja näinud vajadust end ka üle kärsatada, et hiljem raja lõpus lõivu maksta. 

Pikal etapil nägin küll erinevaid rajavalikuid, kuid suures pildis ei eristunud need väga teineteisest, kui siis ainult orienteerumise lihtsuse osas.

Lauri-Kristo-Ats nimeline kiirrong
Pika etapi lõpus üle õla vaadates Laurit nähes olin üllatunud. Joostud 44 minutit ehk pool rada ja potentsiaalne medalikolmik koos. Ei saa öelda, et oleks otseselt kehvasti jooksnud sinnani, aga ju siis Lauri oli teinud väga hea alguse. Ei jäänud muud üle kui tekkinud olukorraga leppida ja vaadata, mida võistluse teine pool pakub. 12. punktis lasin Lauri veduriks, ei hakanud üksi natuke pikemat etappi aretama.

12-15 oligi hea vahelduseks kontrollida tehtavat tööd tagantpoolt. Kiirrong püüdis päris mitu sportlast kinni (Uku, Raiko, Timmo), kuid pikalt koos ei oldud. Teel 16.punkti suunas sattus kuidagi nii, et orienteerusin oma koridori pidi ja liikusin pundist ette. Järgmisel 17.etapil seltskond pooldus, minuga tuli kaasa Timmo, kelle olime just kätte saanud, Ats valis Lauri. 

Lähenesin punktile vana raiesmiku kaudu, kus joostavus oli kehv, kuid rabeledes sai siiski edasi liikuda. Lendasin tihnikus olevasse süsteemi sisse, kuid punktile peale ei saanud. Päris korraliku aukaarega sain punkti kätte, 1:15 eksimus, Timmo tegi solidaarsusest vea kaasa.

Jälitusegevus, mis osutus põgenemiseks
Kui see viga oli tehtud, kiirrong laiali pekstud, siis mul ei olnud muud arvata, kui seda, et Lauri-Ats duo on saanud minema. Edasi hakkas puhas kalkulatsioon, et kui järele jäänud rajal veel viga teen ja/või üksi pingutades liiga aeglaselt jooksen, siis Ats saab hõbeda. Andsin nii palju jalgadele valu, kui jõudsin, samal ajal muidugi ka orienteerumist kontrolli all hoides.

Väike eksimus 18.puntkiga ja väikse kaarega viimasesse, muidu kõik suurepäraselt. Viimastel meetritel sain veel mõned konkurendid kätte ja saigi üle joone. Tulen üle joone, loen maha ja natuke kohmetult vaatan ringi, et kus siis konkurendid on ja oh imet, kui nägin, et nad alles tulevad mööda finišisirget. Mina muudkui pingutasin, et neid kusagil ees paistmas hakata nägema või et vahe suuremaks ei käriseks. Viimase 17 minuti jooksul vaatasin ainult korra selja taha, kui üks noor mõne meetri tuules istus, sisuliselt lasin silmaklapid peas finiši suunas.

Korraldajate koduleht (tulemused, vaheajad)










Kui Lauri mind kätte sai rajal, siis ihusin plaani, et kas kuidagi on veel võimalik talle veel säru teha. Teoorias oli see võimalik ja praktikas oli see osaliselt ka tehtav. Ilma eksimuseta oleks lõpus vahe jäänud minut ehk oleks siiski jäänud puudu.

Olen rahul teise kohaga, eks ikka oli peas kõrgemaid eesmärke, kuid lõpuks kujunes sellest äge võistlus ja isegi seda uuesti läbi kirjutades tulevad head emotsioonid taas esile. Lauri lihtsalt oli parem. Kõik on hästi, olen terve ja jalad liiguvad. Kui nüüd panna võistluse sooritus perpektiivi eelmise aasta EMV tavarajaga, siis olen aastaga 10 minutit ära kaotanud ja võimeline ka füüsiliselt hea koha eest võistlema. Tiitlivõistluste tavarada on alati eraldi ettevõtmine ja otsest võrdlust ei saa teiste tavaradadega tuua, kuid hea meelega oleks sama kerge tundega ka EM-l jooksnud.

2022 kolm parimat Eesti MV tavarajal. Ühel korralik habe puudu, muidu võiks olla pildi allkiri ka Sammalhabe, Muhv ja Kingpool. Pilt: Sixten Sild.

Keha oli lahti, jalad liikusid, kuid puudu oli ehk kiirusest. Viimane lõigutreening jääb juuli kuusse, nädala sisene tugev treening on olnud viimasel kolmel nädalal intensiivne tõusutreening ja nädalavahetusel tempokamad metsavõistlused. Ehk siis teritamist kui sellist pole juba 1,5 kuud olnud, aga kuna Eesti võistlused on hetkel ainult teekond suurema võistluseni, siis igaks stardiks ei saagi terav olla. Tuleb teha valikuid, Šveitsis MK-l tulevad igaljuhul tõusumeetrid kasuks. 

Esmaspäev, 5. september 2022

Ilves GP sügisetapid

Kevadel aprillis sai juba kaks füüsiliselt rasket Ilves GP etappi üle elatud, nüüd sügisel oli kahe järgmise kord. Kevadised olid rasked just sellepärast, et siis olin alles kuu jagu saanud talve järgselt jooksu moodi asja teha ja iga meeter oli pingutus omaette. Õnneks vahepealse nelja kuuga olen saanud kilomeetreid koguda ja teha nii kvaliteetseid võistlusi kui ka treeninguid. Nüüd septembri võistlustele tundub, et saab minna hooaja parimas seisus. Eks oma osa andis selleks ka Euroopa MV ja kohe järgmisel nädalal 3xEMV-d. Tundub, et neist ära taastudes, on tekkinud superkompensatsioon. 

Ilves GP viimased kaks etappi toimusid minu jaoks küllaltki kodustes metsades, kuna maakodu ei asu just väga kaugel. Üks pikem jooksuotski on ulatunud just endise Aakre loomaaia aladele, just sinna kus nüüd võistluskeskus asus. Septembris ja ka oktoobri alguses on mitmeid olulisema kaaluga võistlusi tulemas, nii võtsin nüüd toimunud Ilves GP starte rahulikumalt, et järgmistel startidel oleks jõudu pingutada.

Ilves GP 3.etapi viimases punktis. Alar naudib kerget jalga tuules. Pilt: Egle Pääslane.

Esimesel päeval oli eriti raske rahulikult joosta, mets oli vahepeal nii hästi joostav, et jalad iseenesest tahtsid kiiremini joosta, kuid õnneks suutsin neid ohjeldada. Teisel päevaks olid jalad natuke küll pehmemad, kuid õnneks liikusid siiski ise. Kiirustada polnud kuhugi, kuna viimasele päevale starditi eelmise kolme osvõistluse tulemuste põhjal viitstardist ja edu järgmise ees oli üle 20 minuti. Hetke tasemevahe oli isegi rahulikumalt võttes suure võitu, eks üks osa on füüsiline pool ja teiseks see, et tegemist on siiski orienteerumisega.

Võistluse koduleht

3.etapi GPS

4.etapi GPS

Viimased meetrid viimasel päeval. Pilt: Egle Pääslane.


Ilves GP 3.etapp


3.etapi tulemused


Ilves GP 4.etapp. Muidu ilus joon, aga teel kolmandasse hakkasin vale etappi lugema ja käisin peaaegu üheksandas punktis. 

4.etapi tulemused
Enamus nelja etapi lõpetajatest mahtus poodiumile. Pilt: Egle Pääslane.

Koondtulemused. Viis tugevat jõudsid ainult nelja etapi kokkuvõttes määrustepäraselt finišisse.


Kaart oli enamjaolt hea, eks selle tingis asjaolu, et maastik oli hea läbitavusega ja reljeef oli lidari baasil tehtud. Sama oli üritatud teha ka läbitavusega ja seda ilma kohapeal kontrolli tegemata, kas see vastab ka reaalsusele ehk inimese silm oleks nii mõnedki kohad teisiti kaardistanud. Tõrvatilgaks meepotis oli arusaamatu kihk rajameistri poolt pakkuda korduvalt maastiku kõige jubedamat ala ehk nõgeseväljasid. Kui esimesel päeval sai seda veel kuidagi mõista, siis teisel päeval sealt edasi-tagasi radade läbi vedamine oli juba rajameistri eetikakoodeksi tõsine rikkumine.

Nüüd järgmisel nädalavahetusel ootab ees Eesti MV tavarada. Loodetavasti kogu meeste A-koondis (Timo, Lauri, Kenny, Ats) on kohal ja valmis Eesti MV tavaraja medalite eest võitlema. Puududa saab ainult ema kirjutatud vabastusega.

Esmaspäev, 29. august 2022

Hiiumaa KV

Esimese päeva viimases kontrollpunktis. Pilt: Edith Madalik
Kaks päeva ilusas, kuid füüsiliselt raskel Ristna maastikul orienteerumist seljataga. Võtsin mõlemat päeva tugeva treeninguna, et mitte septembri võistluste eel end võistlemisega tühjaks joosta. Laupäeval oli väga soe ilm, mis muutis raja läbimise tunduvalt keerulisemaks, kui seda oleks oodanud, eriti veel raja lõpuosas, kui suu kuivas ja kõrge kanarbik ja mustikas liikumist raskendasid. Pühapäeval olid stardid varem, seega ilm ka jahedam, andsin jalgadele natuke rohkem voli joosta, eriti raja esimeses pooles. 

Maastik ja rajad väga head, järgmise Hiiumaa KV-ni läheb mul loodetavasti vähem kui 10 aastat.

2.päeva start. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna


Teise päeva finišisirgel. Pilt: Edith Madalik.


Ämblikke ja nende lugematul arvul võrke oli metsas ja näos sadu. 

1.päeva teekond

2.päeva teekond



Meeste põhiklassi parimad. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna

tulemused


Peko power. Nelja peale kokku võitsime lähimaid konkurente 55 minutiga. Igaüks sai oma klassi võidu eest väikse karika ja lisaks oma nime suurele karikale. Suured karikad kipuvad täis saama, kuna võistlus toimub juba 61.korda. Kokku on nimed juba kolmel suurel karikal, üks neist pildilt puudu. Isiklikult olen kahel korral osalenud ja mõlemad võidukalt lõpetanud, eelmine kusjuures täpselt 10 aastat tagasi.

Esmaspäev, 15. august 2022

22 tunniga 3 EMV-d

Taaskord see vana "hea" brutaalne nädalavahetus, kus laupäeval on sprint, pühapäeval sprinditeade ja nende vahel veel üks mahlane öine tavarada. Kuid enne kui ma oma arvamuse ja ettepaneku selle jaburuse osas välja toon, kirjutan enda tegudest.

Tervis läks Euroopa MV järgselt käest. Kusjuures tunnetasin seda juba EM teate eelsel õhtul. Mitte siis sellepärast, et oleksin end haigena tundnud, vaid et keha oli pingutustega viimase piirini viidud. Sprindi meeldetuletuseks ja lahtijooksuks EMV-deks osalesin Talllinna MV sprindil. Kogu nädala ja ka võistlusnädalavahetuse olin ma sisuliselt haige. Kindlasti ei soovita seda kellegil järgi teha, sest ka mina ise ei tea, millised võivad olla tagajärjed.


EMV SPRINT

Raja algus oli mitte sprinti tegevale (see aasta) paras väljakutse, just nende pöörete ja kiirenduste tõttu. Esimese punktiga andsin 10sekundit kohe ära, kui mingil põhjusel viimasel hetkel rajavaliku ümber tegin. Pärast alguse nikerdamist sai sisuliselt orienteerumine otsa ja sealt võinuks selle raja asemel samahästi staadionil 3km joosta. Kusagile võinuks mõne lindi panna või midagi välja mõelda, hetkel läks ainult jooksuvõimu hindamiseks. Tulemuseks WRE arvestuses 5.koht ja EMV arvestuses 4.koht, 9.sekundit jäi 3.kohast lahutama.

tulemused

GPS

EMV sprint tulemused



EMV ÖINE

Päevane sprint on tavaliselt öisele hästi mõjunud ja organism valmis pingutama. Kui eelmine aasta Saaremaal läks sooritus suuresti pealambist tekkinud jamade nahka, siis sellel aastal olen tänu heale toetajale Luna Groupile ja Mareld Pro Lighting lampidele probleemi elimineerinud. Pealambiks on 5000 lumenit välja andev isend ja varulambiks 2000 lumenine pealamp, mis mahub o-pükste tagumisse taskusse.

Stardi eelselt sain teada, et Lauri Sild siiski ei stardi, mis tähendas, et tugevat konkurenti pole, kes võitu ohustaks, samas tegi see natuke igavamaks võistluse. Olin oma peas valmistunud head lahingut andma, kuid Laurit polnud, siis keskendumise tase langes samuti. Sisuliselt oli teada, et kes see ikka ohustab, kui ise just midagi ekstra arulagedat kokku ei keera.

Kuna suvi on valge, kogu ettevalmistus oli EM-le ja nüüd viimasesse nädalasse ei hakanud ühtegi öist treeningut suruma, siis viimaseks lambiga metsas käimise korraks oli Jukola ehk kaks kuud tagasi. Osaliselt sellest tingituna oli minu raja algus tehniliselt väga rabe ja alles neljandast punktist sain orienteerumise sujuma. Suhteliselt algusest sain aru, et füüsiliselt ei ole keha valmis väga tõsiseks pingituseks. Päevane sprint oli veel üle elatav, kuid öösel jäin lõpuks mugavustsooni rada läbima.

Öises metsas näeb ka konkurente tihedamalt, nad lihtsalt paistavad tänu lambile paremini silma või nad ei julge maha jääda. Nii nägingi esimese konkurendina Andreas Kraasi pikal rabaetapil minust vasakul pool jooksmas. Kuna olin enda trajektooris 100% kindel, siis eeldasin, et nii põgusaks see kokkupuude ka jääb. 

Pärast raba olid head tehnilised etapid, kus orienteerumine sujus ja sain järgmised kaasvõistlejad kätte.

Selle raja maiuspala. Tagantjärgi tundub, et paljud mõtlesid kaheksanda etapi endale raskemaks, kui see oli reaalselt.

11.KP-s sain endale julgestuseks taha Rain Eensaare ja Kustu Künnapase. 13.etapi viimases osa rajavalikul jäi Kustu küll maha, kuna ilmselt ei näinud mind enam sõnajalgade vahelt, olid mõned sama pikad kui mina. Lohaga oleks see valik rohkem toitnud, kuid nüüd öösel siiski mööda teed.

15.etapi lõpus mäkke ronides tahtis mets väikest ohverdust ja tõmbas heinte tagant kuivanud oksaga sügava kriimu parema jala sääre peale ja sai pidama alles vasaku jala põlves. Läks õnneks, pääsesin kriimu, põrutuse ja natuke aega tuikava jalaga. 

Viimasel kaarel enne finišit hakkas raja algusele sarnaselt vigu sisse tulema. Nii 18. kui ka 19.punkti kätte saamiseks puudus selge plaan ja karistuseks käisingi punktirõnga ääre peal endaga aru pidamas ja maastikku klapitamas. Päeval naljalt sellist asja poleks juhtunud. Raja viimastel etappidel sain ka esimesed startijad kätte ja nii saigi väikese krossijooksu tundega koos Alar Kume ja Hannes Poolametsaga viimase punkti poole kihutatud. Rain ei jõunud minu vigu kaasa teha ja jäi viimasel kaarel omi toimetusi tegema.

Enamus rajale startinutest oleks jõunud ilmselt minuga ühte sammu pidada, aga õnneks toimus see võistlus eraldistardist ja lõpuks loeb individuaalsed oskused ning natuke õnne, et kes keda kinni püüab.

Sõjahaavad puhtaks ja poodiumi kõrgeimale astmele.

Kolm parimat öises metsas


 Maastik ja rada olid kindlasti EMV öise väärilised. Aitäh rajameister Mihkel Järveoja!

tulemused

GPS

EMV öise tavaraja tulemused


EMV SPRINDITEADE

Nii nagu teadetes ikka, iga liige peab tegema oma töö eeskujulikult, siis on lootust heale tulemusele. Peko oli selleks valmis ja eelmise päeva tulemuste põhjal võis omavahelist madistamist oodata Peko, Ilvese ja Võru klubide vahel. Esimestes vahetustest pakkusid ka teised konkurentsi.

EMV sprinditeate kolmandas punktis. Pilt: Lauri Sild

Minu ülesandeks oli töömehe vahetus ehk teine vahetus, kus tuleb lihtsalt oma ära teha. Sain viiendana rajale. Tegin oma valikuid, jätsin Hiiumaa seljataha, pikalt sain püüda Mercury välejalga. 15.etapil oleksin peaaegu auto alla jäänud, paneelmaja nurga tagant välja tulles tuli auto, õnneks ma ei olnud ninapidi kaardis. Reageerimisaega polnud, lihtsalt ehmatusest tegin sammu kõrvale, tädi litsus ka pidurit. Ei mäleta sellist napikat sprindis.

Raja lõpus lähenesin ka Ilvesele, kuid enne läbijooksu tegin 10 sekundise vea põõsaste vahel ja jäi püüdmata. Vahetuse andsin 3.kohal üle.

Sergei töötas meid teisele kohale ja Daisy andis endast kõik, kuid natuke jäi siiski võidust puudu. Kuid sellegipoolest head etteasted Emily, Sergei ja Daisy poole, vastutasuks saime läbiaegade parima sprinditeate tulemuse Pekole. 

tulemused

Sprinditeate GPS

Peko hõbedane tiim


EMV sprinditeate tulemused


Metsasprinterid


Ulme nädalavahetus, vähem kui ööpäevaga kolm sooritust. Ilma EM väsimuseta oleks olnud see lihtsam, kuid haigus lisaks, siis pigem asi, mida kodus mitte järgi teha. Kuid see selleks, enda valikud. Küll aga ei ole minu enda valik see, et 3 EMV ala on topitud teineteise otsa. Ajalooliselt peaks olema nii, et sprint ja öine pandi ühele nädalavahetusele, kuid kui 2014 tuli sprinditeade, siis see topiti otsekui loomulikult sinna juurde.

Tore küll, et saame kolm kärbest ühe hoobiga, kuid konkurents kannatab, pluss see läheb usinusvõistluseks, mitte oma ala parimate selgitamiseks. Või siis mitte usinusvõistlus, vaid lihtsalt jäetakse üks ala vahele, et siis järgmisel päeval särada. Kes väidab, et ole tugevam või et elu on valikute küsimus, siis see ei adu probleemi olemust.

Isiklikult olen võrrelnud varasemate aastate põhjal, et kui sprindis olen võrdne, siis pärast öiseid kaotan puhtalt füüsilisega 1 minuti neile, kes vahepeal öösel ei jookse. Ehk siis kui üks võistkond üldse öösel ei võistle ja teine võistleb, siis see võib olla 4 minutine füüsiline vahe. Ei tundu väga aus võistlus ja võrdsetel alustel konkurents.

Sellega seoses on mul ka ettepanek muuta nende kolme võistluse omavahelist paiknemist. Üks variant on teha sprindinädalavahetus ja eraldi öise nädalavahetus. Samas miks mitte kasutada sellist lahendust, kus näiteks sprint on samal laupäeval, kui on Jüriöö ja eraldi nädalavahetusel oleks samamoodi sprinditeade ja öine. Nii ei pea tekitama lisa nädalavahetusi kalendrisse ja ka koondise sportlased saaksid reaalselt ühe korraliku sprindi joosta kodumaa kamaral. Kõige selle juures ei pea sama nädalavahetuse üritused olema ühe klubi kanda.




Neljapäev, 11. august 2022

Tallinna MV sprint

Euroopa MV järgselt oleks hea meelega võistlemisest juhtme seinast välja tõmmanud, kuid kuna kohe järgmisel nädalavahetusel on kolm EMV-st, siis tuli natuke end sprindiorienteerumisega taas kurssi viia.


EM-i järgselt jäin sisuliselt kohe haigeks (peavalu, suur köha ja nohu), siis Tallinna MV-l startimine oli kahtluse all, kuid kuna palavikku polnud ja kergel sörgil jalad liikusid ehk ei olnud väga kurnatud EM-st, siis läksin ikkagi joonele. Eesmärgiks natuke sprindi rutiine meelde tuletada ja ka lahtijooks nädalavahetuseks.

Tallinna MV oligi kusjuures teine sprindivõistlus, esimene oli kevadel enne Jüriööd Tallinna MV öine, mis lihtsalt toimus ka sprindikaardiga. Ühel sprindipäevakul veel käinud ja üks treening veel ehk see ongi olnud sellel aastal sprinti panustamine.



Võistlusrada suurt peamurdmist ei pakkunud, natuke vaheldust tekitas vahepealne pargiosa. Suurimaks väljakutseks osutus punktide vale koha pealt võtmine. Nimelt 5.KP oleks pidanud olema sisenurk, mitte välisnurk. Kusjuures kaardil on müür, kuid legendi on järsak leiutatud. Ja 8.KP oli vale puu juures.


Tulemused. Platseerusin kahe sprindispetsialisti vahele.




5:KP. Kaardil on ületamatu müür. Legendis on kalju ja täpsustusena kalju all. Soorituse ajal lugesin kaardilt, et müür ja legendist täpsustust, et sisenurk. Alguses üles ja kui seal polnud, siis alla.


8.KP. Pilt tehtud kagu suunast. Tähis peaks olema vasakpoolse puu juures. Natuke vaieldav on, kas see puu on üldse kaardil, mille juures on tähis pandud.


Kaart kõikide punktidega.

Esmaspäev, 1. august 2022

Euroopa MV Rakveres

Kodused tiitlivõistlused on seljataga, vähemalt füüsiliselt, peas käivad emotsioonid veel pikalt edasi. Nii nagu see blogi on osati olnud, nii ka sellel korral kirjutan osad asjad lahti, et saaks edasi liikuda uute väljakutsete juurde. Muidugi ka kaasaelaja jaoks, sest muidu võiks avaliku ruumi asemel oma mõtteid sahtlisse kirjutada.

Ilmselt paistab see ka minu blogi ajaloost välja, et sageli on jäänud tiitlivõistlused, kas kajastamata või väga palju aega hiljem. Kui läheb hästi, siis on ikka parem meel ja on suurem tahtmine jagada. EM soorituste suhtes olen enda vastu kriitiline, kuid paljudele pakkusid need tulemused rõõmu ja kui vaadata, mis seisust ma sinnani jõudsin, siis julgen iseenda suurima kriitikuna enda ees suure kummarduse teha.

Pärast Eestis toimunud 2017 MM-i oli meeldiv üllatus, et meil tuleb küllaltki lühikese vahega 2020 aastal uuesti suurvõistlus koduõuele. Kahjuks 2020 aastast lükkus EM koroona tõttu edasi. Olin saanud hästi treenida ja  saavutanud 2020 aastaks väga hea füüsilise vormi ja orienteerumine sujus. Hea meelega oleks siis EM-i ära võistelnud. Samas kui edasi lükkus, siis süües kasvab isu ja tekkis võimalus veel paremini end ette valmistada ja kaks aastat veel treenida.

2021 aasta kevadeni sujuski hästi, siis hakkasid haigused ja vigastused kordamööda kummitama. 2021 jäi potentsiaal realiseerimata. Septembri lõpus lõigati mandlid ära ja pärast taastumist sai taas hakata novembrist end uuele tasemele ehitama, kuni detsembriks oli põlv endale ilmselt ülekoormuse tagajärjel põletiku hankinud. Talv mööduski põlvega kassi ja hiire mänguna, kus joosta reaalsuses ei saanud ja ka alternatiivtreeninguid ei saanud hästi läbi viia. Hoidsin end kuidagi ikkagi aktiivsena ja vahetult hooaja eel sain ka põletiku kontrolli alla.

Hooaeg hakkas ja mingi valemiga oli vaja 4 kuud EM-ni tervena vastu pidada ja saada end füüsiliselt liikuma. Läbi 20 võistlusstardi ja erinevate treeningute, mis olid suunatud just mõttega EM-l hästi joosta, sain end viimasel hetkel liikuma. Mitte küll sellel tasemel, mis oleks hea talvega saanud, vaid sellisel, kus ma tunnen, et jõuan joosta ja tulemustes ei jää statisti rolli. Isegi 4 nädalat enne EM kehas külas käinud koroona ei suutnud viimasel hetkel tehtud tööd ja vaeva ära nullida.

Mäletan, et nii sügisel uuesti treenima asudes kui ka talvel alternatiivseid asju tehes pidin alatasa endale meelde tuletama ja end motiveerima sellega, et siiani olen alati vigastustest välja tulnud ja lõpuks end kahel jalal kaart käes liikuma saanud. Ma ei pidanud motiveerima, et sporti kui sellist teha, vaid et saan tervena taas joosta. Ja kui nüüd seda kaudu tulla EM soorituste ja tulemuste juures, siis tegin sellise ettevalmistuse pealt head tulemused.


Nüüd võistlustest lähemalt. Pärast katsevõistusi + kahte tugevat treeningut olin kindel, et jooksen EM-l kogu programmi ehk 5 päeva jooksul 4 starti. Kui katsevõistlused oleks andnud kehvema tagasiside füüsilise kohta, siis tavarada oleks mängust välja jäänud.


LÜHIRAJA EELJOOKS

Eeljooksul oli eesmärk kolm päeva hiljem toimuvasse finaali pääseda. Iga koht tulemustereas eespool oli puhas boonus, et saaks paremal positsioonil startida, seda siis nii tekkivate lohade kui ka võimaluse korral kellegist kiiremast kasu lõigata. Varasematest tiitlivõistlustest on meeles, et sisuliselt pean tegema täiesti puhta soorituse, et finaali edasi pääseda.

Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome


Rada hakkas kenasti ja punktid hakkasid ilusti vastu tulema, kus seda soovisin. Kuna eeljooksus stardivad erinavad grupid koos, siis rajal oli vahepeal hea saada tagasisidet, et kui hästi on minemas. Minu mõõdupuu oli Magne Daehli. Maastik oli üllatavalt raske läbitavusega. 

Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome


Finaali pääsemise tegin enda jaoks mitmel korral "huvitavamaks". Esimene suur viga 7.KP-ga, kus ei suutnud enam asju klappima saada, ilmselt oleks võinud hoogu maha võtta. Vea suurus 1:50 ja korralik äratus, edasi üritasin orienteeruda paremini ja füüsiliselt tuli ka rohkem pingutama hakata. 12.KP juures sai natuke ära kaldutud, kuid pigem lihtsalt väike ehmatus, kuid 13.KP juures läks taas käest, 1:15 pikkune lisakaar. Raiesmikul olles oli üliraske aru saada, kus on need metsa piirid ja kuidas reljeef võsa all kujuneb. See oli esimene kord kui peast käis läbi, et nüüd on kõik finaaliga. Õnneks mingi rahu saavutasin ja sain punkti kätte. Sealt finišini oli halastamatu enda piitsutamine. 

Lõpuks viga 3,5minutit ja kaotus parimale 3:57. Selle põhjal tundus, et kiirus on piisav. Tulemuseks oma eeljooksus 12.koht (20 igast eeljooksust pääses edasi).

Lühiraja eeljooksu GPS

Lühiraja eeljooksu tulemused



TAVARADA

Kõige kuninglikum distants ja kõige soojem võistluspäev. Temperatuur tõusis 30 kraadi alla. Eesmärk oli tehniliselt teha parem sooritus, kui päev varem, mis ka õnnestus. Sisuliselt suutsin kogu raja vältel hoida orienteerumise kontrolli all, natuke kusagilt ikka saaks näpistada, kuid tulemust see palju ei mõjutaks. Küll aga kujunes ilmaga võitlemine parajaks katsumuseks. 

Tavarada

Juba kõige pikemal etapil näen, kuidas kinni püütud sportlased jaksavad teel joosta ja endal ei olnud jaksu juurde panna. Samas metsas jõuvahekord muutus ja hoiti seljataha, kuniks nad maha jäid. Kahjuks ühegi endast kiiremaga rajal koostööd teha ei saanud, need kelle kätte sain, need ka reeglina seljataha jäid. Teevalikute osas leidsin mõistlikud variandid üles. Leppemärgid olid selged ja nii olnud ka jõeületustega probleeme. Jõgi oli heaks jahutuseks.

Tavarada

Pärast 75 minutist pingutust hakkas töövõime selgelt langema ja oli aga rohkem olukordi, kus tuli tahtejõu najal end edasi liigutada. Samal ajal tuli veel raja kõige tehnilisemate etappidega kuidagi hakkama saada ja see õnnestus. Krampideni päris ei jõudnud aga viimase 20 minuti jooksul oli krambieelseid olukordi päris palju.

Kuna orienteerumine pidas vastu ja füüsiliselt tõmbasin end tühjaks, siis tulemuse üle kurta ei saa. 28.koht, mis MM-l oleks sisuliselt olnud top 20 koht. 

Pärast rada võttis hea mitu tundi aega, et keha natukenegi soojast ilmast maha rahuneks, umbes 6 tundi hiljem hakkas kergem. 

Tavaraja GPS

Tavaraja tulemused

LÜHIRAJA FINAAL

Eeljooks näitas, et top15-20 kiirus on olemas ja hea jooksuga saab korraliku tulemuse kirja. Rajal sellele õnneks küll ei mõelnud. Alustasin ilusti, vaheaegade põhjal liikusin top20 kursil. Siis tuli tõeline külavõistluse etapp, kus tagantjärgi selgus, et ringi jooksjad said sellest 1,5 minutise edu. Kõige tehnilisemalt orienteerumisdistantsilt sellist labasust poleks oodanud. Kaotasin sellega aega ja väga palju energiat. 

Lühiraja finaalis, mõned sekundid enne starti.

Kõmmutasin lühietapil kohe 40 sekundile vea otsa, õnneks siis läks ülesmäge. Võtsin punkte sujuvamalt kuni 12.KP-sse minnes läks taas näpust, hakkasin asju ette kujutama ja lõpuks läksin sihi põrkega punkti, 40-50sekundit lisaks. Sealt finišini olin taas tasemel, orienteerusin viisakalt. Tõstsin end 42.kohalt 34.kohale.

Läbi rohelise tungimine ja kaks selget viga kokku on 3 minutit. Nurinat on mujalgi, kuid need kolm etappi on otsustavad ja seda on palju võitu. Kui võrrelda lühirada ja tavarada, siis lühirajaks olid mu enda ootused kõrgemad tulemuse osas, kahjuks ei mänginud sellel korral välja. Põhjus selleks on juba teada, lihtsalt liiga vähene võistlemine ja/või tugevate treeningute tegemine sarnastel maastikel.

Lühiraja finaali GPS

Lühiraja tulemused


TEADE

Pärast lühiraja finaali sooritust oli minu jaoks selge, et olen teise võistkonna materjal. Õhtul enne magama minemist selgus, et Timo siiski ei saa tervislike probleemide tõttu startida ja mina asendan teda. Oma olemuselt ei muutunud midagi, oleksin ka teises võistkonnas esimest vahetust jooksnud.

Teate start.

Enne võistlust ei tundnud, et nüüd on tulemas midagi ekstra tähtsat ja vastutus on suur. Mõtlesin, et kuidas stardi silla alt normalselt läbi pääseda ja kuidas füüsiliselt valmis olen, kuna rasked stardid olid juba seljataga.

Algus läkski kenasti. Ümberringi rabeleti, kuid hoidsin end kaardis ja võtsin oma hajutused. Raiesmikul oli näha, et kõik koos ja hanereas. Neljandast välja sai küll kehvasti mindud, kuid otsustasin, et olen seal pigem koos, kui lähen oma võimalikku rada lükkama. Kõiki punkte võtsin 100% oma peaga ehk hoidsin enda jaoks asju kontrolli all, sest kunagi ei tea, kuna tuleb hajutus või keegi teeb viga.

Võistluskeskusest läbijooks.

Võistluskeskusest läbijooksul ei hakanud kuhugi tõmblema, hoidsin rahulikku rütmi ja kui mõni läkski mööda, siis las läks. 11.punkt ühine ja rohelisest väljudes oli ilusti pundis. Kõik oli hästi, hakkasin punktile taas oma peaga peale minema, kuid jõudsin mingi ime väel hajutusse ja sealt ei saanud ma midagi aru. Olin selgelt segaduses, üritasin vales kohas maastikku klappima saada. Lõpuks nägin maastikul loomarada, mis oli ka kaardil ja liikusin punkti.

Sealt edasi hakkas enda piitsutamine. Sain lätlase ja prantslase endale sappa. Ilmselgelt ei suutnud sellist tempot aretada nagu liidrid, kuid tuli endast kõik anda, et vahe ei suureneks märkimisväärselt. Punt suurenes, ühel hetkel tuli ka Rootsi esimese tiimi jooksja Ridefelt punti. Lõpus kalakasvatuse vahel tuli lihtsalt viimastest varudest midagi välja pigistada. Lõpuks 2:41 kaotust liidrile, sellest 1:40 saatuslik viga.

Teatevahetus

Lauri tegin stabiilse hea soorituse, tõstis meid kohale 13 ja kaotus 5:27. Kennyl oli suurepärane päev ja tõstis meid 7.kohale, kaotus vähenes nii väheseks kui 3:43. Kuna igas riigist läheb lõpuks arvesse ainult üks võistkond, siis lõpuks pääsesime poodiumile ja saime 5.koha.

Euroopa MV teate 5.koht. Pilt: Reigo Teervalt

Oleks-poleks juttu teate koha pealt ei tule, lihtsalt kripeldab. Loodetavasti ei jää see viimaseks võimaluseks. Autasustamisel seistes oli küll selline tunne, et aga miks mitte pingutada ja see teate medal ükskord koju tuua. Pole see midagi nii kauge unistus.

Teate GPS

Teate tulemused


Euroopa MV kokkuvõtteks

Alati saab paremini ja see ongi arengu võti, kuid kui nina korra maast üles tõsta ja vaadata mis seisus olen olnud ja kuhu hetkel välja jõudsin, siis olen rahul.

Orienteerumises tekkisid probleemid ja isegi mitte võistluspinge vms pärast, vaid lihtsalt sellest, et sai kiirustatud või midagi valesti tõlgentatud või siis puudus väga konkreetne plaan punkti võtmiseks. Nii mõneski situatsioonis oleks kasu olnud rütmivahetusest, millele ma reeglina ei mõtle, vaid käib automaatselt, kuid nüüd oleks võinud nii mõnedki korrad käsipiduriga punktile peale minna.

Tulemused on sisuliselt minu isiklikud, kuna Euroopa MV metsadistantsidel, kus olen osalenud 2010, 2012, 2016, 2018 ja nüüd 2022, siis sellist taset pole õnnestunud näidata. Lühirajal olen finaali ukse taha jäänud ja B-finaalis oli kirjas 3.koht, tavarajal 57.koht ja teates 22.koht. Ehk siis nüüd lühirajal 34.koht, tavarajal 28.koht ja teates 5.koht, on selgelt parimad tulemused. Teate top 6 koht ja autasustavate hulka kuulumine on kindlasti parim rahvusvaheline tulemus minu jaoks.

Ma tunnen, et rahvusvahelisel tasmel pole ma end veel realiseerinud. Kuna orienteerumine meeldib ja võistlemine meelepärane, siis töö jätkub.

Aitäh korraldajatele, kaasaelajatele ja sponsoritele! Mitte ühtegi osapoolt ei saa võtta iseenesest mõistetavana.