Porvoo Jukola minilaager

Esialgu kodus Jukola vana kaarti vaadates tundus, et ei ole tulemas väga keeruline Jukola ja tekkis juba mõte, et mis ma ikka sinna treeningmaastikele lähen. Õnneks sai nüüd pärast Šveitsi laagrit nädalavahetusel üle lahe reis ette võetud ja tagantjärgi väga rahul, et sai ära käidud. Kodus kaardil tundusid asjad lihtsamad, kui see oli reaalsuses kohapeal.

Keskus oli juba suures osas püsti.

Värav ka valmis või siis antud juhul pildiraam.

Niiöelda minilaager sai tehtud ainult kahe päevasena  ja kokku neli treeningut. Mõlemal päeval kaks, üks neist natuke tempokamalt. Keha polnud veel Šveitsist taastunud või õigemini veel eelmine nädal oli üks osa kolmenädalasest suurema treeningmahuga treeningtsüklist. Nüüd Jukola nädalal sisuliselt magan jalad seinapeal. Midagi ikka teen, kuid numbriliselt ei tule siit suurt midagi.

Porvoo kandi metsades ei mäleta, et oleksin käinud, küll aga 2016 suvel toimus päris keeruline Huippuliiga sprint Porvoo vanalinnas. Nüüd toimub Jukola Porvoo keskusest 10 km kaugusel ja maastik asub nii metsas kui see on võimalik. Selle ilmekaks tõestuseks on tänavu tähistatud lõike rajal kõigest 500 meetri jagu.

Neljalt treeningult sain mitmeid õppetunde, mis aitavad Jukolal paremini hakkama saada. Siin neist mõned:

• Kindel number üks oskus on suund - lihtne on reljeefi jälgides vales suunas minema panna, seda nii tiheda kui ka laugete vormide vahel.
• Maastikul palju kive
• Neist meeldivaimad on avakaljud, mitte väga suured alad, kuid küllaltki selged ja väga hästi joostavad. Kui on valida, kas minna mööda nõlva või tõusta paar joont mäe peale, kus on avakalju, siis avakalju on reeglina kiirem,
• Eri suuruses kivid, millest kõik pole kaardil. Vahet tasub teha suurel kivil ja väiksel kivil. Suur kivi on ikka selline megakivi, mis paistab kaugelt silma. Väike kivi on ka tegelikult päris suur, treeningkaartide legendis hakkavad kivide suurused alates 1,6 meetrist. Ehk siis kõik väiksemad "pudinad" ei ole reeglina üksikute kividena kaardil.

• 

  Viimase treeningu stardis olev väike kivi.

  
  
  
• Leidub nii kivikülvi kui ka tihedat kivikülvi, mida võimalusel tasub vältida, eriti pikki nõlva joostes. 
• Treeningkaardil oli ka hiiglaslikke kive, mis kaardistatakse vastavalt tema kujule.

Kolmanda treeningu punkti number 49 juures olev megakivi.

• Ehk siis kive on igas vormis ja hüppeliigesed väänduvad igas suunas. Mina teibin jalgu niikuinii igal metsas orienteerumisel, kuid nüüd läheb päris mitu kihti juurde.

• Sood kuivad ja reeglina hästi joostavad.
• Helerohelised olid hästi joostavad, tumerohelised olid kuusetihnikud, kus pidi vaeva nägema, et läbi saada. Kui paartuhat sportlast läbi on seal läinud, siis on ka sealt lihtne läbi minna.
• Raiesmikud olid hästi joostavad.
• Punkti tähised olid peidus ja üht korraldajate pilti vaadates on suur tõenäosus, et objektile minnes on enne näha punkti pukid kui tähis.

Puugid olid metsas täiesti olemas või siis vähemalt üks, kes reisis pühapäeval Tallinnasse ja leidis oma lõpu päikeseloojangu ajal.

Vahetus mida Jukolal jooksen on juba teada, kuid suurt saladuseloori veel pealt tõmmata ei saa. Nii palju saan öelda, et sama vahetus ei ole, mis oli Tiomilal.

Võistlust saab jälgida YLE pealt soome keeles või siis IOF LIVE-st, kus on inglise keelne ülekanne.

Venla start laupäeval 14:00 ja Jukola 23:00

Jukola koduleht

Kollasega märgitud treeningkaardid käidud, oranž jääb reedeks ja lilla ala jääb magustoiduks.

Minu tehtud vigadest võib ilmselt aimu saada, et mis kohad on need, mis võivad raskusi valmistada.

Esimene treening. Kõige lähem võistlusmaastikule.

Teine treening.

Kolmas treening

Neljas treening

Juhuks kui vaja konksus olla, siis selja tagant näen niimoodi välja. Pildil tegelikult ei paista välja, kuid tegelikult on selle mustika ja sambla all eri suuruses kivid, mille vahele oma jalg tuleb sobitada.

Viimased MM katsevõistlused Šveitsis

Pärast lühiraja võistlusi joostud treeningul avanes keset rada selline vaatepilt.

Maailmameistrivõistlusteni on jäänud kõigest kuu ja just sain tehtud ühe lühikese, kuid samas intensiivse ja õpetliku laagri. Iga MM on oma nägu ja nii üritasin ka mina saada tänavuse Šveitsi MM maastikutüübist aru. Laagrit ennast oli seitse täis päeva, lisaks reisipäevad, kus trenni ei teinud. 

Laager koosnes sisuliselt kolmest osast:

1. 3 päeva maastikega tutvumine
2. 2 lühirada nädalavahetusel
3. lisa 2 päeva, kus orienteerusin nii palju kui jõudsin

Esimese kolme päeva treeningute tegemine oli kõige suurem väljakutse. Kuna nädalavahetusel olid võistlused, siis ei tahtnud päris tühjaks end maastikega tutvudes treenida, et ikka jaksaks võistlustel joosta. Samas treeningud olid head ja põhimõtteliselt sai käega löödud värskuse hoidmisele, kuna mõistsin, et parem on neid treeninguid maksimaalselt ära kasutada ja et võistlustel mängib suuremat rolli niikuinii tehniline sooritus, kui füüsiline võimekus.

Esimesel päeva maastik polnud kõige suurem, kuid oli paras väljakutse esimeste seas seal metsas orienteeruda. Läbitavus oli raske võitu ja rajal olles tulid eelmise aasta välismaa virisejad meelde, kes Rakvere EM maastikku nimetasid ilgeks roheliseks võsaks ja et kunagi enam tagasi ei tule. Nüüd soojenduseks tehtud treening oli kohati rõvedus kuubis. Igast eriilmelisi põõsaid, mõni torkis rohkem, mõni vähem, nädal hiljem tulevad veel mõned okkad kehast välja. Sarapuu võsa ei olnud mitte diagonaalis püsti, vaid risti nagu tõkkepuud. Oli huvitav ja kuna see treening oli majutusele lähedal, siis sai õhtuse jooksu ajal osa rajast uuesti joostud ja teevalikuid testitud ning peab tõdema, et maastik oli vahepeal ilusamaks joostud.

Sissejuhatav treening.

Esimese treeningu kaardi perve pealt üle oru paistis ka teise lühiraja võistluse maastik. Pildil siis vasakus servas olev metsamassiiv küla ja lageda vahel.

Teisel päeval oli väheke pikem orienteerumine kavas. Kolm lõiku, mis kõik algasid umbes 50 meetrise tõusuga. Rajad olid küll korraldajate poolt lõikudena planeeritud, kuid tegin need rahulikus treeningtempos. Mets oli enamuses hästi joostav ja rajad huvitavad. Kokku sai kella järgi 490 tõusumeetrit võetud.

Rahulikus tempos joostud kolm lõiku.

Kolmandal päeval oli kavas 2003 MM lühiraja maastik, mida sai isiklikult ka 2017 külastatud. Sellel korral olid teed kaardilt ära kaotatud. Nii rada kui ka maastik olid niivõrd keerulised, et pidevalt tuli valvel olla. Üritasin kohati ka natukene kiiremini joosta, kuid see ei kippunud õnnestuma, kuna tuli näpuga reljeefis järge ajada.

MM 2003 lühiraja maastik. Kaardilt teed on ära võetud.

Nii teise kui ka kolmanda päeva õhtul sai niisama tasasematel alades jooksmas käidud, et samm päris töntsiks ei läheks ainult metsas orienteerudes.

Neljandal ja viiendal päeval ehk nädalavahetusel oli katsevõistluste aeg. Mõlemad stardid olid lühirajad ja pärast ühte puhkepäeva oli võimalus ka tavarada joosta, kuid sellest mina osa võtnud. Katsevõistlustel osalejaid oli nii palju, et võistlejad oli pandud startima kahte eri klassi.

Maastik, kus esimene lühirada toimus on kindlasti üks erilisemaid ja tehnilisemaid maastikke, kus olen lühirajal võistelnud. Kuna antud maastik asub juulis toimuva MM võistluskeskuse lähedal, siis varasemalt arvasin, et seal joostakse näiteks lühiraja finaal. Ka seal sai põgusalt jooksmas käidud 2017 ja mälestustes oli tegemist väga katkise maastikuga, kus kunagi on pinnas mööda suurt orgu alla vajunud.

Esimese lühiraja teekond.

Raja esimese kolmandiku läbisin kenasti, võiks isegi öelda, et arvestades tehnilist raskusastet, siis enda kohta ideaalselt. Teisel kolmandikul hakkas väikseid eksimusi sisse tulema ja viimasel kolmandikul juba suuremaid kaari. Ei midagi ekstra suurt, kuid ilma selge plaanita ja täpse teostuseta lihtsalt kohale ei jõudnud. Tegemist ei ole maastikuga, kus punktid ise vastu  tulevad. Raja teise poolega läkski 2,5-3,5minutit minema, kuid tegemist on heada õppetundidega MM-i silmas pidades.

Esimese lühiraja Eesti meeste tulemused.

Ülejäänud sportlaste GPS-d, kes on need julgend üles laadida. LINK

Startisin teiste Eesti meestega võrreldes ees otsas ja lohadest nii palju kasu ei saanud, kuid sellest olenemata tuli enam-vähem sooritus. Huvitav oleks olnud näha, et mis kiirusega oleks siis suutnud seal orienteeruda, kui oleks kellegagi koos saanud joosta. Kusjuures kuna start oli palju kõrgemal, siis tegemist oli allamäge lühirajaga, kus tõusu kogunes 200 meetrit ja alla sai joosta 325 meetrit.

Teine lühirada, pühapäeval, oli täiesti teistsugusel maastikutüübil. Maastik ise asub küll MM keeluala teisel küljel, kuid pakkus täiesti teistsugust väljakutset. Sai rohkem nõlval orienteeruda. Kui laupäevane rada oli selgelt allamäge, siis teisel lühirajal oli tõusu ja laskumise vahekord rohkem tasakaalus, tõusu 360 meetrit ja allamäge 400 meetrit.

Keha oli suhteliselt hapu olemisega, tehniliselt oli küll vähem kribum orienteerumine, kuid see ei tähendanud, et see lihtsam oleks olnud. Nõlval orienteerumine ja paari joonega "laugemate" alade vahel pusimine omaette kunst. Eestist tulnuna ulme, eriti kui 5 meetri joon on 5 meetri joon, kui mitte rohkem.

Teise lühiraja teekond

Rajal oli väga häid hetki, kuid oli ka selliseid väiksemaid viperusi, aga kuuendasse läks asi käest. Olin just viiendasse laskudes hüppeliigest väänanud (teibitud) ja võtsin laskumist rahulikumalt. Võtsin üldsuuna järgmise punkti suunas, ootasin kuiva oja ületust, kuid kuna seda ei tulnud, siis arvasin end olevat sellest kõrgemal. Tagantjärgi selgus, et see oli kuiv ja poolde põlve ulatuv kannaga tõmmatud kraav. Panin 1,5 minutit magama. Muidu peaaegu pooltel etappidel leidub midagi mille kallal norida ehk siis õppematerjal.

Teise lühiraja Eesti meeste tulemused

Ülejäänud sportlaste GPS-d, kes on julgend need üles laadida. LINK

Mõlemal lühirajal oli tempot aeglustavaks põhjuseks lisaks väsimusele ka parema jala tagareis, mis juba Tiomilal andis tunda. Loodetavasti kui enne Jukolat on koormused alla lähevad ja manuaalterapeut mind paika aitab sättida, siis probleem laheneb.

Teise lühirajaga sai võistlemine minu jaoks läbi. Õhtul sai juba trennilainele tagasi mindud. Läksin samale maastikule tagasi, mida sai teisel päeval külastatud. Esimeses osas üks teise koondise lühirada ja teises osas jooksin teisel päeval mitte nii hästi välja tulnud etapid uuesti või siis katsetasin teisi rajavalikuid. Esimesel korral sai päris mitmed etapid kindla peale joostud, kuid paar päeva targemana ja julgemana võis juba rohkem otse liikuda. Energia poolest oli paras kivist välja pigistamise tunne, õnneks aju töötas.

Sama treening, mis laagri teisel päeval, kuid sellel korral sujuvamalt ja teisi valikuid.

Lõigutreeningu K-punktis.

Kuuendal päeva hommikul jooksin esimese lühiraja võistluse uuesti. Kiiresti joostes oli maastik kuidagi arusaadavam või siis hakkas kaardiga jooksmisest väsimus tekkima. Kuigi rada oli kümneid kordi läbi analüüsitud, siis võis ikka mõnel etapil täiesti segadusse sattuda, punktikohad ei olnud ka mitte kuidagi tähistatud, lohas järgi võis ainult aru saada. Võistlustega päris punktist punktini loha polnud tekkinud, kuid neid kohti oli päris palju, kus maastiku läbimine oli palju mugavamaks muutunud. 

Õhtul külastasin taas 2003 MM lühiraja maastikku, sellel korral ka itta jäävad osa. Pärast hommikust tehnilise orienteerumise pommi tundus õhtune maastik mõnusalt tehtavana. Kui maastiku lääne poolne osa on pigem kuus/männi mets, siis ida poole osa natuke madalamal ja seal lehtpuud (enamuses pöök). Korralik lehtede sahistamine. Enda rajal punkte polnud, kuid teiste koondiste tähiseid sai küll nähtud.

2003 MM lühiraja platsi üks osa.

Seitsmendaks ehk viimaseks treeningpäevaks jäi magustoit. Tegemist on sellise platsiga, mida võib külastada ainult korra kuus. Vähemalt sellised on MM korraldajate poolsed juhised, algpõhjuseks ilmselt looduskaitselised süüd. Aga kui ainult üks kord, siis tegin nii, et veetsin seal natuke pikemalt aega. Tegin kaks treeningut paari tunnise pausi pealt.

Maastik, mis oli väärt ühte päeva.

Kaardil esimesest punktist kagus asuv koobas. Kaardi järgi asub ise koobas orvandis, aga reaalsuses mitme suure kivilahmaka vahel ja orvand isegi ei paista välja. 

Maastik ise asub taas MM keeluala servas ja jääb kirdesse. Iga treeningmaastik MM keeluala kõrval on täiesti eriilmeline ja nüüd viimaseks treeninguks jäänud maastik esindab koos esimese lühiraja maastikuga seda keerulisemat poolt. Alguses jooksin kaardil olnud raja ja siis teiseks ringiks leidsin netis ühe raja, mida siis veel keerulisemaks ja pikemaks venitasin. Tähiseid polnud siis kummalgi rajal, kuid päris paljudes kohtades oleks neid soovinud. 

Maastik oli igas mõttes raju, palju väikseid detaile, millest igal etapil pidi leidma just need sobivad, et etapp sujuvalt läbida. Maastik on üle külvatud väikeste tipukestega, kividega, tippude vahel olevate lohkudega, lisaks eri astmes lagedad ja rohelised. Ja see polnud veel kõik, sellele kõigele keeras vindi omakorda otsa veel asjaolu, et see kõik asus ühel suurel nõlval. Kõik lohud polnud alati kaardil, kuna ilmselt kaardijoonistaja pidi midagi kaardilt ära jätma, kuna kõik lihtsalt ei mahu peale. Nii võis olla tippude vahel selliseid sügavaid lohke, kus võis mitu autot ära peita. Leidsin ka selliseid kohti, kus tundus, et kaardijoonistaja lihtsalt oli loobunud kaardistamisest ja oli kaardile oli lihtsalt midagi pandud, kuid reaalsust päris hästi ei kajastanud.

Sellega sai lühike, kuid intensiivne laager tehtud. Programm sai niivõrd intensiivne, et võtab tükk aega, et see kõik korralikult ära seedida. Ideaalis võinuks sellise programmi hajutada 2-3 nädala peale. Üks osa on füüsiline, millest tuleb kergemini välja, kuid just tehniline pool on see, millest läbi närimine võtab oma aja. Esmased analüüsid on muidugi tehtud, kuid nüüd lõplikud järeldused ja kõikide pusletükkide kokku sobitamine MM-ks on põhiline osa, sest see oligi põhjus, miks sai selline laager ette võetud. MM-ks. Igaljuhul põnev väljakutse, on mida järgmised kuu aega mõelda ja teha.

Minu eesmärk on MM-l lühirada, eeljooks toimub 12.juuli ja finaal 15.juuli. Enne muidugi peab EOL mind koondisse määrama ja kinnitama. 16.juuni on ametlikult nimeline registeerimine korraldajatele, seega selleks hetkeks peaks asjad selged olema. Ise loodan, et see ka juhtub, kuid ajalugu on näidanud, et EOL-st võib igasugu üllatusi tulla. Šveitsis tehtud sooritused peaksid piisavalt mõjusad olema lühiraja jooksmiseks. Loodan parimat!

Laagri viimane hommik ja täiesti juhuslikult istun suunaga otse MM lühiraja maastiku suunas.

MM keeluala keskel asuv Caumasee järv.

Kohalik mägioja vann. Siin sai laagri esimesel ja viimasel hommikul keha üles äratatud.

Seal kandis vaadete üle nuriseda ei saa.

Tiomila - esimene tõsisem start MS Parma särgis

MS Parma esimene tiim. 

Tiomila oli sellel aastal mitmes mõttes eriline, seda nii minule kui ka Tiomilale endale.

• viimast korda said naised oma võistlust ainult valges joosta, järgmine aasta saavad ka nemad pimedasse ja vahetusi tekib ka juurde
• järgmine aasta on meestel enne öiseid vahetusi paus, et siis pikale ööle minna
• siseorienteerumine jõudis Tiomilale - start ja finiš olid jäähalli sees
• Tiomila polnud kunagi varem nii põhjas toimunud ja vist mitte ka nii hilja kevadel

Isiklikust vaatest:

• esimene suure teate start MS Parma särgis
• parim Tiomila tulemus
• kunagi varem pole ma ei Tiomilal ega ka Jukolal nii lühikest vahetust jooksnud 

Finiši- ja stardiala jäähallis.

Skellefteasse jõudsin kohale neljapäeva õhtuks, nii sai reedel teha kvaliteetse pikema treeningu. Laupäeval enam kaardiga metsa ei trüginud, hoidsin energia võistluseks. Ettevalmistus oli hommikuse vahetuse tõttu veel selle võrra erinev,  et viimasel neljal hommikul sai hommikune esimene treening tehtud kohe siis kui silmad lahti tegin ehk 5-6 ajal hommikul, just sellel ajal kui oli umbes minu vahetus planeeritud.

Reedene treening

MS Parma Tiomila algas otseses mõttes kukkumisega. 227 võistlejat rivistati alguses jäähallis üles, siis ATV taga sammuti teineteise tagumikus välja ja siis ühel hetkel väljas anti start. Mõned komistasid juba enne starti, osad siis kui just hoog sisse oli saanud. Lendas ka Tuukka sinna asfalti ja lõhkus end korralikult, kuid õnneks jätkas. 

Esimesed vahetused oleksid võinud minna paremini, et pääseda parematesse rongidesse, kuid tehti oma võimete piiril tasast tööd, suuri eksimusi ei tulnud. Võistkond oli nii üles ehitatud, et tugevamad olid võistkonna tagumisse otsa sätitud, mitte et nüüd esimene pool nõrk oleks. Viimaste vahetustega liidritele palju juurde ei antud ja natukese haaval tõusti järjest ette poole.

Minu auks oli joosta eelviimast vahetust, mis oli lühiraja pikkusega. Sain kohal 16 metsa ja tagasi laekusin samal positsioonil, vahepeal mitte ühtegi konkurenti ei näinud. Tegin rahulikult oma tööd, üritasin orienteeruda nii kindla peale kui võimalik. Sellega natuke mõnus orienteerumise sujuvus kadus, vältisin küll suuri eksimusi, kuid kohati läks liiga rahulikuks ukerdamiseks ja tuli ikka väikseid kaari sisse. GPS joonest ei paista otseselt välja, kuid orienteerumise poole pealt oleks saanud 2 minutit kiiremini. Füüsiliselt oli nii ja naa minek, reie tagused olid enne starti valulikud, köhivat hobust võis ka kuulda.

Teekond

Kui minu vahetuses ei ole võimalik teadet võita, küll aga saab kaotada, seega teate jaoks oli see sellel korral piisav. Klubikaaslased olid ka rahul, seega kõik hästi. Viimases vahetuses tegi Akseli super jooksu ja tõstis meid veel 3 kohta ette poole, mille tulemusena tõusimegi küllaltki keerulise teate alguse järel kõrgele 13.kohale.

Eelmine aasta oldi 15.koha üle õnnelikud, tänavu 13.koht oli kehvema alguse tõttu pettumus, kuid tugev lõpp tõi ikkagi naeratuse näole. Meestel tundub tahtmist olevat, seega järgmistel suurtel teadetel võib MS Parma end 10 hulka ära joosta.

Tiimi tulemused vahetuste kaupa

9.vahetuse GPS

Tulemused

Jukola pole enam kaugel...

EMV lühirada ja teade Hüüdres

Nüüd teist nädalavahetust järjest oli EMV-de aeg. Eelmine nädalavahetus sprindid Laagris, nüüd lühirada ja metsateade Põlvamaal Hüüdres. Põlvamaal peaks olema head maastikud kõik juba kaardistatud, aga ometi leidus veel üks maastik. Seda küll natuke "näriti" nurgast eelmisel aastal, kuid põhiline osa jäi nüüd meistrivõistlusteks.

Kahe EMV nädalavahetuse vahe läks mul suuresti taastumisele. Ühtegi tugevat treeningut ei teinud, sisuliselt käisin ainult jalgu sirutamas. Nimelt juba pikemat aega andis vasaku jala juures mitmed kohad tunda, ühe koha ülekoormus tõmbab kaasa järgmise. Nii olidki selgelt valusad tuhara ülemine ots, reie tagune ja põlve sisekülg. Õnneks sain nüüd sellele leevendust tänu manuaalterapeudile. Lisaks ei saanud juba pikemat aega kopse täis võimsusel kasutada. Need kõik tehti teisipäeval paremaks ja sisuliselt loeti sõnad peale, et tugevaid ja isegi pooltugevaid treeninguid enne nädalavahetuse võistlust mitte teha. Kerge liigutamine muidugi on kasulik. "Asju" tõsteti paika, aga keha vajas veel taastumist, kuna ülekoormuse all ägisenud kohad ei taastu üleöö.

Ideaalis oleks kolmapäeval teinud mingitsorti lõigutreeningu, kuid nüüd juhtus nii, et alles laupäeva hommikul enne võistlusi hommikujooksul tegin ühe 1:20 pikkuse kiirenduse. Abiks ikka, aga kuna sain abi teisipäeval ja lasin taastuda kehal, siis lühiraja päevaks oli keha lahti ja ka enesetunde poolest oli selle aasta parim minek, mis omakorda tekitas võistluses omad väljakutsed.

Juhtus midagi sarnast nagu eelmine aasta EM-ga. Vorm läheb järsku paremaks, nii hea tunne on joosta ja siis jääb kogu soorituses fookus pigem füüsilisele ning tehniline pool jääb tagaplaaniline. Sisuliselt jooksin nagu noor sälg, kes on esimest korda karjamaale saanud. See muidugi ei tähenda, et raske ei ole, ikka pingutad oma piiril, lihtsalt kiirus, millega seda teha sai, oli kõrgemal tasemel. Muidugi mängis siin ka oma rolli haigusest taastumine ja kaks tugevat lahtijooksu sprintide näol. Kontrast oli suur.

Igaljuhul jooksin jalad ees ja siis kusagil tuli aju järgi. Muidugi omamoodi keeruliseks tegi võistlemise ka asjaolu, et see aasta Eestis metsas veel võistelnud polnud ja üldse pärast lume sulamist mõned korrad Eesti metsas orienteerunud. Lühirajal võistlemist ei soodustanud ka 2,5 meetri joone kasutamine, pooljoonte rohkus ja vähemalt minu arvates läbitavuste kaardistamine, mis polnud kohati väga selge ja oli joonistatud pigem suviseks võistluseks, mitte kevadeks, kus puud pole veel täies lehes ja alustaimestik pole tõusmagi hakanud. Aga samas kõik võistlesid samades tingimustes.

Lühirada läks väga ebaühtlaselt ja juba sisuliselt algusest peale puudus soorituses sujuvus ning punkte sai võetud lisakaartega. Samas ei tekkinud kordagi mõtet, et tõmbaks nüüd hädapidurit ja kutsuks end korrale, et sooritus päris aia taha ei läheks. Jalad ju liikusid ja siis tuleb neile valu anda. Tagantjärgi on näha, et enamus eksimusi on kompassi mitte kasutamisest tekkinud ja püüdlusest mingite objektide järgi orienteeruda.

Mõned vead kujunesid nii absurdseteks ja normaalsest jooksukoridorist välja, et rajal olin tegelikult mingil hetkel veendunud, et kaks viimast startinut (Lauri ja Kenny) olid minust nende vigade ajal mööda tuisanud. Rajal olles ju alati tundub, et veale kulutatud aeg on pikem, kui see reaalselt on. Lisaks polnud näinud enda ees startinud mehi (Ats, Sergei). Olenemata paremast minekust hakkas kehal siiski raske, tundus, et alguses sai natuke üle pingutatud. Samas kõigest sellest olenetama pingutasin lõpuni ja finišisse jõudes oli üllatunud, et läksin liidriks ja viimased startijad hakkasid kohe pärast mind riburada tulema. 

Mõistsin kohe, et täna oli võimalik võistelda igat karva medali eest, kuid lõpuks on siiski heameel selle üle, et pärast aastast pausi olen taas lühirajal poodiumil, sest tegelikult oleks võinud see tulemus olla ka 4.koht ja vot siis oleksin enda peale palju kurjem. Nüüd on vähemalt on teada, et kusagil on see kiirus tänu abikätele olemas ja nüüd tuleb see sujuvasse orienteerumisse integreerida.

Oma sooritust analüüsides jään rahule ainult nelja etapiga, ülejäänutes on mingit praaki sees. Kokku tuli erinevaid eksimusi natuke üle 4 minuti ehk siis selles metsas jõudis sellega joosta linnulennult 800 meetrit. Sellised need orienteeruja trahviringid välja näevad, samal ajal veel vitsad peksavad.

Võistluse koduleht

Lühiraja GPS

Teekond, huvitav tähelepanek kaardi juures on see, et vanakooli kaardistaja ei ole kasutanud kõiki võimalikke läbitavuse kajastamise võimalusi. Kuid aga enam tundub, et antud kaardijoonis on sobilikum suveks, mitte nüüd kevadiseks ajaks.

Lühirajal ei saanud ühe oksaga hästi läbi. Tulemuseks auk läbi kõrva ja EMO-s üks õmblus. Rajal muidugi tundsin seda kohe, kuid pigem oli hea meel, et kuhugi mujale ei torganud. Adrenaliin oli nii üleval, et unustasin selle kohe ja alles pärast finišis muljetades katsusin kõrva ja tuli meelde, et tõesti rajal juhtus midagi.

EMV lühiraja top 3

Lühiraja tulemused

TEADE

Pärast nii raju lühiraja pingutust oli keha kurnatud ja võimalik, et midagi oli kehas taas välja lülitanud ja ei funktsioneerinud normaalselt. Hommikujooksul oli teel joostes enesetunne hea, jalad oli ka toonuses. Täiesti huvi pärast tegin ka sarnase kiirenduse. Kiirus sama, aga tunne märgatavalt kehvem. 

Peko esimene meeskond on aastaid sama mustri järgi toimetanud ja polnud ka sellel korral midagi teistmoodi. Lühiraja neljas mees Sergei alustas, lühiraja kümnes Reigo annab enda osa ja siis mina toon tiimi üle finišijoone. Sergei vedas ilusti kogu avavahetust ja tuli liidritega ühes pundis välja. Reigo tegi oma, tuli teisena. Liidritega, Võruga, oli vahe küll juba 5:34 peale kärisenud, tagant oli Ilves 1:28 selga tulemas.

Kui hommikujooks oli veel hea, siis soojendusel oli täiesti tühi tunne. Vahetust üle saades ja metsa poole joostes see ei muutunud. Keha ei toiminud, sellist asja nagu kiire liigutus polnud olemas. Kuid medalid olid mängus ja tuli end piitsutada. Esimese etapi mitte just parim teostus ja Kenny kiire algus tähendas seda, et kolmandaks punktiks olin kinni püütud. 

Muidugi ei hakanud rapsima ja ennast näitama, vaid võtsin kiiruse omaks. Kuuendasse minnes tundus, et oli hajutus ja läksime eri teid. Tagantjärgi selgus, et meil oli sama punkt ja Kenny jäi seal kaarti uueks joonistama. Edasi ma võisin ainult arvata, et liigun teisel kohal, kuid kindlat polnud midagi. Sihte ja avatuid kohti oli mitmeid, kus oli võimalik olukorrast ülevaadet saada, kuid konkurente ei paistnud.

12.punkt valmistas raskusi, olin otse tulnud, suutnud lugeda need olematud ninad ja soosaare välja, kuid siis jäi lõppteostus tegemata, korraliku suuna võtmise asemel üritasin maastikust midagi välja lugeda. Kraavi äärde jõudes ei saanud aru, et kuhu poole nüüd minema peaks. Põhja pool liikudes hakkas mets muutuma, siis oli selge, et olin vasakule kaldunud ja tuli mööda kraavi tagasi joosta ja täpselt siis laekus ka Kenny punkti.

Järgmise kahe punktiga ideaalne sooritus, kuid pikema hajutuse tõttu jäin maha. Vaatepunktis kerge värskendus ja viimasele kaarele minek. Järgmisega tuli eksimus sisse, ootasin pingsalt metsa muutumist mööda kruusateed joostes ja selget kõlviku piiri, kuid seda ei tulnudki ja lõpuks keerasin tunde järgi metsa sisse. Viimaseid etappe ikka pingutasin, kuid raske oli loota, et ees eksitakse. 

Kuid põhjus lõpuni pingutada on alati, seda tõestas päev varem joostud lühirada ja nüüd ka teade. Kuna rajal mõned jaamad ei töötanud Air-ga ja tuli pulk auku panna märke saamiseks, siis selgus, et Kennyl kõiki märkeid polnud ehk rada ei ole läbitud määrustepäraselt ja tulemuseks Pekole seega teine koht. Liidrile Võrule tuli minut kaotust juurde ja kolmandaks tõstis end Rakvere.

Teate GPS

EMV teate top3

Kolm kanget, kellega tuleb iga aasta arvestada. Selle korral hõbedad.

Teate tulemused

Tehniliselt oli sooritus parem kui päev varem, kompass leidis rohkem kasutust, kuid lõpuks ikka natuke üle kahe minuti üleliigset ajakasutust. Areng seegi, nüüd võib juhtuda nii, et järgmised stardid kodumaa kamaral on minu jaoks alles septembris, kui on taas EMV-de aeg. Balti MV-l mind osalemas ei näe, kuna vasaku jala ülekoormusest soovin lahti saada ja natuke on muidu ka tervist vaja parandada.

Järgmine nädalavahetus on Tiomila Rootsis, mida ootan põnevusega.

AUS MÄNG

Aga palju põletavam teema on seoses ausa mänguga meie spordis. Kuna siin blogis räägitakse asjadest nii nagu need on ja siia mingi tsensuur ei jõua, siis küsimus, mida teha sportlasega, kes teadlikult pärast oma sooritust läheb mingit käekella maastikule otsima, kui tema meeskond samal ajal võistleb top 3 koha nimel? Ehk siis miks Harju OK 2.vahetuse jooksja viibis maastikul, kui võistlus veel käib ja tagatipuks veel jagatakse selle ajal medaleid?

Reeglid on kõigile samad, kuid mõned tunduvad olevat teistest "paremad". Siin pole absoluutselt vahet, kas see kell kadus päriselt ära või oli see hädavale, et maastikule pääseda. Ja kas keegi käis veel temaga koos võistlust mõjutamas?! Seaduste ja reeglite mitte tundmine teadaolevalt ei vabasta vastutusest. Igaljuhul mage lugu, et ausast spordist lugu ei peeta ja selliseid avantüüre korraldatakse.

Loodetavasti järgmisel aastal tuuled pöörduvad vanale rajale ja Harju OK meeste esindustiimi kolmandaks jooksjaks saab keegi, kes tunneb reegleid ja peab lugu ausast spordist. Avalikult keegi ei julge seda välja öelda, aga eelmisel aastal minuga külg külje kõrval EMV teatel 3.koha nimel võistelnud Läti kodanik jäi eelmisel suvel dopinguga vahele.

Tegemist polnud nüüd reklaami soojendusega, vaid tõsieluliste näidetega, aga järgnev läheb nagu rusikas silmaauku. Nüüd esmaspäevl 22.mail kell 19 korraldab EOL treenerite täiendkoolituse, mille teemaks on "Aus mäng orienteerumisspordis." Sisuliselt peaks sellel osalema kõik orienteerujad, kes osalevad päevakust kõrgemal tasemel olevatest üritustest või on seotud mõne sellise sportlasega lähedalt. Ehk siis see pole ainult treeneritele. Mina olen end igaljuhul kirja pannud. Rohkem infot leiab https://orienteerumine.ee/2023/05/10/treenerite-taiendkoolitus-aus-mang-orienteerumisspordis/

Sprinditeate ennustusmängu võitja

Sprinditeate start. Pilt: Linnaorienteerumine

Kui palju on mängus, siis hakkab juhtuma. Rajad olid Laagris nii kiired, et ainus võimalus proovida parem aeg saada oli lihtsalt punktid vahele jätta. Nii juhtus Peko ja Ilvese esimese vahetuse jooksjal. See tähendas ühtlasi ennustajate seas seda, et ring tõmmati päris palju koomale, kuna konkurentsist kadus enamus ennustajate hääli. Tegijatel ikka juhtub.

Ennustada oli vaja siis EMV sprinditeate põhiklassi võitja klubi.

Kokku ennustas 53 inimest.

Hääled jagunesid:

Ilves 30

Peko 10

Võru 8

Joka 5

Jokal oli tegelikult üks hääl veel, mis müstiliselt kadus, kuid ilmselt härra ei soovi veel comebacki teha ja saame nautida ka edaspidi tema korraldatud üritusi.

Vähe oli neid, kes julgesid mitte oma klubi pakkuda. Teinekord, kui veel midagi sarnast korraldan, siis peab ütlema, et see ei ole Eurovisioon, kus rohkem hääli saanud võidab.

Igaljuhul sprinditeates viis võidu koju Joka klubi. Kusjuures viie Joka poolt hääle andnud inimesest kaks jooksid ka võitja võistkonnas. Oli mille nimel pingutada!

Loosimine toimus auväärse žürii silmade all ja MyFitnessi stardipaketi võitis Eduard Pukkonen. Palju õnne!

Võitjale kuulub:

• 30-päevane perioodikaart, millega saab külastada MyFitnessi jõusaali ja rühmatreeninguid
• MyFitness treeningrätik
• MyFitness spordikott
• kehaanalüüs

EMV sprint ja sprinditeade Laagris

Sprindi finiš. Pilt: Linnaorienteerumien

Norrast/haigusest taastumine käis vaevaliselt ja reaalselt käis mitmeid mõtteid selles suunas läbi, et kas üldse sprintidel startida. Ja kui startida, siis kas esimene päev võtta rahulikult ja teisel päeval alles rohkem pingutada. Sprindil lihtsalt osalemine oleks olnud vajalik ainuüksi sellepärast, et tegemist oli WRE-ga (World Ranking Event) ja neid punkte on Eestil orienteerumisel hädasti vaja. 

Kolmapäeval tehtud lõigutrenn kergliiklusteel erilist enesekindlust ei tõstnud 4x1km suuresti vastutuules joostud keskmine km aeg tuli 3:22. Aeglane, mis aeglane, kuid lõpuks ma joonele siiski läksin.

Individuaalses sprindis tundsin juba soojenduse ajal, et päris lootusetu pole. Jalad liikusid ehk otseselt kangutama ei pidanud minema. Ilmselt kaasa aitas ka kontrast, mis tekkis Norra pehmete metsade ja enesetunde paranemisega. Igaljuhul läksin hea tundega peale ja tegin seda mida oskasin. 

Stardikiirendus võinuks muidugi võrreldes teistega agressiivsem olla, kuid mida ei treeni, siis seda ka pole. Viienda etapi saanuks paremini lahendada, kuid muus osas ei muudaks läbitud teekonnast mitte midagi. Mõned meetrid sujuvamalt saaks mõnest üksikust kohast, kuid muus osas nagu jookseks teist korda sama rada ehk ideaaltrajektooril.

Füüsiliselt jooksin ühtlases rütmis ja mõõnaperioodi või jõu raugemist ei tulnud. Sisuliselt hetke maksimum. Mõõtsin huvi pärast natuke täpsemalt ka Geoportaali kaudu teekonna, et keskmine kiirus arvestada, siis sain tulemuseks 3:32min/km. Pärast kolmapäevaseid lõike tundub see päris hea, eriti kui arvestada, et nüüd oli selgelt rohkem kurve ja tagasipöördeid.

Tulemuseks viies koht, täpselt nelja mehe järel, kes Eestis keskenduvad rohkem sprindile.

Võistluse koduleht (sealt leiab ka lingi, kust saab vaadata sprinditeate ülekannet tagantjärgi)

Sprindi GPS

Sprindi rada

Sprinditeatel ja teadetel üldse on oma essents. Rohkem üks-ühele pingutamine ja kuna sprint toimub linnas, siis isegi kui kiiruste erinevused on märgatavad, siis pole võimalik järsku vaateväljast kaduda, vaid kontakt püsib kauem.

Minu ülesandeks oli teist vahetust joosta. Sain rajale 8.kohal, 45 sekundit liidrist. Esimese etappi rajavalikuga olin natuke hädas ja ei valinud lõpuks kiireimat varianti, kuid kuna jooks käib nende vastu, kes parajagu rajal, siis nende vastu see suurt rolli ei mänginud, oleks ainutl 10-15 sekundit võistluse kiiremaks teinud.

Ülejäänud rada läks küllaltki ühtlases rütmis. Olin saanud esialgu Võru ja Ilvese kätte ning  tuli ka Joka kinni püüda. Ühel hetkel oligi punt koos. Tahtsin muidugi vahetuse vähamalt väikese eduga üle anda, kuid rada selleks võimalusi otseselt ei pakkunud. Viimased punktid lasteaias siiski tekitasid raskusi ja nii sain soovitud 11 sekundilise õhuvahe Sergeile sepistatud. 

Finišis muidugi oli juba kuulda, et ilmselt oli see kõik asjatult, kuna Emily oli jätnud ühe punkti võtmata, sama oli juhtunud ka Ilvese tiimiga. Tühistatud võistkondi enam koos korrektselt läbinutega rajale ei lastud. 

Ka selline olukord kuulub teate essentsi hulka, kus kogu võistkonna tulemus sõltub väga otseselt võistkonna igast liikmest. Ja kui ühed põruvad, siis saavad teised võimaluse. Järgmine kord siis uuesti.

Sprinditeate GPS

Minu 2.vahetuse videokokkuvõte

Sprinditeate rajad

Au muidugi korraldajatele, kes nii suurelt kogu nädalavahetuse ette võtsid. Laagri maastikuna pole just suurem pärl, kuid kui väga paljude maaomanikega suhelda ja load saada ja natuke aedadega mängida, lisaks luua korralik võistluskeskus, siis saab suurepärase võistluse teha. Aitäh!

Loodetavasti järgmised sprindi korraldajaid ei aja nina liiga püsti ja ei leiuta ise jalgratast, vaid küsivad nõu, kuidas võistlus edukalt läbi viia.

Nüüd metsa tagasi!

EMV sprinditeate ennustusmäng

Laagri asum taevast

Kõik kordub taas, kuid natuke teisiti. Jüriööl sai ennustada top 6 ja avavahetuse võitjat. Parim ennustaja sai endale Mareldi kvaliteetse pealambi, millega saab treeningud kindlasti valgemaks muuta.

Nüüd mai esimesel nädalavahetusel (6.-7.mai) on toimumas sprindi nädalavahetus Tallinna külje all Laagris. Võib muidugi juhtuda, et rajad jõuavad ka Nõmme linnaosasse, kuid seda näeb alles nädalavahetusel. Enamus rada peaks käima siiski Saue valla territooriumil. Laupäeval toimub individuaalne sprint ja pühapäeval sprinditeade.

Sellel korral on ennustamine lihtsam. Ennustada on vaja ainult sprinditeate võitjat põhiklassis (MN21) ehk siis nimetada tuleb ainult klubi, kes võidu koju viib. 

Kõigi vahel, kes õigesti ennustavad, loositakse välja MyFitnessi stardipakett koguväärtuses 170€:

• 30-päevane perioodikaart, millega saab külastada MyFitnessi jõuaali ja rühmatreeninguid
• MyFintess treeningrätik
• MyFitness spordikott
• kehaanalüüs

Ennustus pane kirja siia samasse blogipostituse kommentaariumisse või Facebooki sama postituse alla. Blogi puhul kirjutada oma täisnimi, et loosiõnne korral oleks võimalik auhind õnnelikule üle anda. Viimane hetk ennustus kirja panna on 30 minutit enne starti.

Võistluse koduleht https://www.sk100.ee/emv2023/

Laupäeva võistluse puhul näeb otse tulemusi ja GPS-teekondi, kuid pühapäeval on sprinditeatest võimalik näha ka telepilti Postimehe spordiportaalis. Ela kaasa internetis või tule kohapeale, kus on ka suur ekraan võistluse jälgmiseks.