Ei saa üle ega ümber Valgehobusemäest. Nädalavahetusel oli taas võimalus külastada seda keskust. Sellel korral oli seal MN21 klassi treeningkogunemine uue treeneri juhendamisel. Kokku tegin neli trenni: reedel üks, laupäeval kaks ja pühapäeval pikem ots.
Reedel suusatasin taas 5km suusaringil, nädalaga olid rajaolud libisemise kohalt palju kiiremaks läinud. Isegi minu suusad võimaldasid ringi läbi sõita alla 19minuti. Eelmine nädal olid parimad ajad natuke alla 21minuti. Nii sõitsime koos Jaagupiga kokku 5ringi. Pärast suusatamist otsustasime teha kerge jooksu peale, nii tuli 3,7km kerget sörki juurde.
Laupäeva esimeseks pingutuseks oli suuskadel märkeorienteerumine reljeefikaardiga. Sõita tuli algul 5km ring, siis 3km. Kokku oli rajale pandud 8KP-d. Esialgu sõitsin lihtsalt punktidest läbi kaart taskus ja jätsin kohad meelde, alles viiendas punktis hakkasin asukohti torkima. Õnneks mälu oli hea, aga mitte kuidagi ei leidnud kaardilt selliseid kohti kuhu nõel sisse pista. Nii suutsingi ainult ühe punkti asukoha ära määrata. Sõitsin ka teise suusaringi läbi ja siis oli aeg suurem torkimine ette võtta, vaja oli 7KP-d ära märkida. Sain omaarust kõik kohad pandud. Hiljem selgus, et 8-st punktist neli olid õigesti ja ülejäänud olid läinud kuhugi paralleelobjektile. Asja tegi raskeks just see, et mitte kuidagi ei saanud aru, kuidas need suusarajad keerutavad. Suunataju oli täiesti läinud. Aga kokkuvõttes peab tõdema, et orienteeruda ma siiski ei oska. Pärast orienteerumist sõitsin tunnike suuska veel peale.
Õhtune trenni märksõna oli mäkketõusud. Algul soojendus ja siis mäe otsa, kus Elo andis väiksel paberil ülesande, mis tuli vahepeal ära lahendada kui mäe all ära käisid. Kokku oli kuus paberit ehk mäkke tuli kuus korda hoogsalt üles joosta. Hiljem selgus, et kuuele korrale lisandub veel neli korda. Viimastel kordadel oli jalgades küllaltki hea tunne sees, nii et seisma ega kõndima ei pidanud hakkama. Kokku siis 32minuti jooksul 10tõusu. Lõpetuseks kerge sörk peale.
Pühapäeval oli plaanis pikem suusasõit suunaga Kõrvemaale. Algul plaanisin sõita umbes 3tundi, aga kuna enesetunne oli väga hea, siis läksin teistega pikemale tiirule, mis kestaks rohkem. Kahjuks umbes kahe ja poole tunni peal hakkas energia otsa saama, kuid siis olin alles Kõrvemaa keskuse juures. Võtsin tempot pisut alla ja mõne hetke pärast oli kumm täitsa tühi. Pulss enne haamri saamist oli sõidu vältel umbes 135lööki minutis, aga energiast tühjana kõikus see kusagil 100ümber. Nii vaarusin vaevu Aegviiduni välja ja kutsusin treeneri järgi. Lõpuks tuli trenniaega ikka nii palju kui esialgu arvasin. Mõned minutid üle kolme tunni ja 42km.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli meeldivalt aktiivne nädalalõpp koos o-tegelastega.